MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Õhupuhasti sissevõttu kapoti serva alt põlvega ukseposti rajooni teha ei taha? Põhjusmõtteliselt ei pea ju küljeplekk olema mõlemal poolel samasugune.
Vasta

Peab nentima, et projekt eriti ei edene aja ja materjalide puudusel kuid midagi siiski on muutunud.
Näiteks pakuti 10 tundi töötanud 920 pealt komplektset rippsüsteemi 100 rahaga ja siin ta nüüd on.
   
Ülemist võlli ei hakanud vahetama sest uuel on juba lõtkud nuutides, mida vanal ei ole ja milleks siis näppida toimivat asja.
Muidu kõik pudinad alates teljest ja lõpetades splintide ning kesktõmmitsaga on olemas.
Siis õhusüsteemi sai mõeldud et mida ja kust ning jsv lülituse silinder ära tehtud.
   
Esialgu sai ühepoolne tehtud valmidusega ümber teha kahepoolseks aga ei ole vist erilist mõtet pidurdada võlli kui ma sain lindi nii sobima et võlli võib kahe näpuga keerata kui hoob vabalt on.
Kuna silindril teist stutsi pole, siis õhk tuleb korgi vahelt välja ja et sealt niiskust ja mustust sisse ei läheks sai kummilutt peale tõmmatud.
   
Kuna see lutt läheb silindri peale üsna tihedalt siis klambrit talle ei pane et kui mansett peaks lekkima hakkama tuleb õhk vahelt välja kuid midagi sisse ei pääse.
   
Selline on ta siis pikemas asendis.
Ette sai aga selline potsik õhu jaoks pandud.
   
Kuna suuri õhutarbijaid ei ole siis arvan, et suuremat pole vajagi.
Kompressor lööb selle paarikümne sekundiga täis ja iste toimib ning lukku ja jõuvõtuvõlli saab lülitada kuna need silindrid on nii väiksed et 10 pöördega peaks rõhk endine olema.
Kui käru taha panna on õhku rohkem vaja ja selleks läheb lisaballoon külge kiirliitega ja kui vaja pole siis saab ära võtta.
Lülitamiseks aga said sellised klapid soetatud.
   
Võtsin tulevikule mõeldes ühe kahetoimelise klapi et kui on vaja jõuvõtule pidur tekitada siis on valmidus olemas.
Siis mingeid lisavigureid mida standartiseeritud asjadest ei saa teha või tulevad need väga kohmakad on tehtud.
   
Siia tuleb eest paagist kummivoolikuga õhk, otsas on madala surve andur, mis blokeerib jõuvõtu ja difriluku lülituse et poleks võimalust midagi ära rikkuda kui täielikult ei lülitu.
Peenem stuts läheb armatuuri manomeetrile ja teisel pool on tavaline kiirliide, kuhu saab panna vooliku et kabiini ning radikat puhtaks puhuda ja kummi pumbata.
Üldiselt katsun võimalikult modulaarse süsteemi koostada et oleks lihtne midagi lisada või välja vahetada ilma tervet süsteemi lammutamata ja siin näide mootori juhtmestikust, mis sai ka kokku pusitud.
   
Paremat lollikindlat pistikut ei leidnud ja nii sai kasutatud peapistikuks 13 klemmiga kärupistikut.
   
Kui on vaja kabiin maha võtta tõmbad selle välja ja ongi kogu ühendus mitte ei pea armatuuri külgi ära võtma et pistikutele ligi saada.
Muu juhtmestik tuleb ka osadest, mida saab eraldi vahetada kui vajadus midagi muuta et ei peaks kõike üles arutama.
Näiteks kiiruse andurid, jõuvõtuvõlli lindi, difriluku ja piduritule lüliti juhtmestik, mis on kasti küljes eraldi kimbuna.
Nagu ka tagatulede ja kärupistiku oma, mis käib armatuuri alla pistikutega ja on kabiinis sees.
Vasta

Lõpuks jõudis kohale välismaalt peedikombaini vahepukk ja 52 kardaan.
Meil neid ei müüda et sundida inimest uut vahepukki ostma kuid Ukrainas on vabalt saada ja hindki mõistlik.
   
   
Paar erinevust ka on võrreldes 52 vahepukiga.
Nimelt sisse ei käi õli vaid plastne määre ja värvitud on mustaks mitte pruuniks.
Kardaaniga aga pidi rohkem tegelema sest pinki pannes avanes selline vaatepilt:

Sai teine lahti lõigatud ja uuesti kokku keevitatud ning sirgem sai küll.
   
Esimene kardaan on ka sirge ja pärineb Uaz tüüpi autolt kuna on 150mm pikem kui tagumine.
Määrdeniplid said ka omale kaitsed ümber sest need murduvad väga kergelt maha.
   
   
Esisilda sai ka uuritud ja avanes selline vaatepilt:
   
   
Lahtivõttes sai mõttes kogu krempel maha kantud, kuid hammasrattad on korralikud, laagreid ringi tõmmanud pole ja kõik istupinnad on sajandiku pealt mõõdus ja nagu näha ka hambad lihvitud mitte nagu praegu nüri freesiga välja näritud.
Igaks juhuks uued laagrid, uued tihendid ja kokku tagasi.

Teab keegi ütelda, mis vahe on alumise reduktori sisul kui ühel ratta flantsil on keskel suur mutter ja teisel pool ei ole?
Mutriga poolel on laagritel lõtk ja mutrist keeramine ei mõju lõtkule.
Lahti ka ei tule poltidega pressides...
Peab mingi tõmmitsa välja mõtlema, kuid sellest järgmine kord.
Võitlus jätkub...
Vasta

Lahti pole võtnud aga need mutriga reduktorid on hiidvanad. Ümra ninaga russid tulid nendega. Isa rääkis, et need kippusid õli välja ajama. Ei pidanud millegipärast tihendeid. No aga ta vedas metsa ka sellega. Seal tingimused teised kui põllupeal.
Ja need 52 vahepukid tehti ka tavotiga määritavaks. Punnile pandi nippel külge ja taavet sisse. Häda oli selles, et need 52 kardaanid kippusid viskama oma teleskoopühenduse kohalt ehk nuudist ja puki laagrid jäid nõrgaks. Ühesõnaga see original kardaan oli nii nagu ta oli. Loksutas laagrid ära ja mahl jooksis välja. Isal oli neid vanu vahepukke terve mägi. Kolhoosis näiteks võeti suvel haljasmassi ja silo veol esimene kardaan üldse ära, et künni ajal oleks millega esirattaid ringi ajada.
Oma mälestustele tuginedes hoiaks sellest 52 pukist kaugele kui tõsist tööd on ette näha.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Uurin, kas oled ka termostaadi ära vahetanud? Äkki sobib mõni kaasaegsem termostaat?
Vasta

(19-11-2019, 11:00 AM)2715 Kirjutas:  
(19-11-2019, 00:45 AM)Laurts Kirjutas:  Mis tehnoloogiaga värvimiseks läheb? Pildilt paistab et käiku läheb Tikkurila tööstusvärv...
Liivaprits, silikoonipesu, seejärel Temacoat GPL-S epokrunt, märg-märjale kaks kihti?
Enne kattevärvi lasete krundil ära kuivada ehk siis on vaja vahepeal pind uuesti karestada? Peale karestamist uuesti silikoonipesu ja seejärel kattevärviks Temadur 90?
Mis kaalutlustel läheb kattevärviks polüretaanvärv mitte nn veoauto akrüül?

Algul pidi  värvimiseks minema Valspari asjadega aga sinna ei jõudnud õigel ajal ja siis tuttav tegi ettepaneku Tikkurila asjade kasutamiseks ja nii läks Temacoat GPL-S ja peale Temadur 90 TCL.
Sellise pinnavärvi kasuks aga sai otsustatud selle kihi kõvaduse pärast.
Vähemalt näidisele polnud võimalik autovõtmega kriimu peale teha ja traktoriga käiakse nagunii puude all ja võsaääri pidi ning ka metallesemetega hooletult ümber sees ja väljas.
...

Tere, kuna kasutan enda traktori värvimisel samu tööstusvärve siis uuriks reaalset kogemust kas poeriiulist võetud seeriavärv jäi päriselus ka nii tugev nagu müügimehe demo plekitükil?
Tegelikult oleks lausa palve et Ksf võtaks tüki töökojapaberit, kastaks seda brake cleaneriga (ehk leidub Würth oma) ja nühiks sellega seda sinist kattevärvi natuke kuskilt mittenähtavast kohast - kas paber jääb puhtaks ja värv läikima või suudab piduripuhasti tõesti seda värvi lahustada?
See et epokrunt on peale kuivamist nii pehme et võib küünega juti tõmmata on vist tavapärane?

   

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(31-03-2020, 22:01 PM)Laurts Kirjutas:  Tere, kuna kasutan enda traktori värvimisel samu tööstusvärve siis uuriks reaalset kogemust kas poeriiulist võetud seeriavärv jäi päriselus ka nii tugev nagu müügimehe demo plekitükil?
Tegelikult oleks lausa palve et Ksf võtaks tüki töökojapaberit, kastaks seda brake cleaneriga (ehk leidub Würth oma) ja nühiks sellega seda sinist kattevärvi natuke kuskilt mittenähtavast kohast - kas paber jääb puhtaks ja värv läikima või suudab piduripuhasti tõesti seda värvi lahustada?
See et epokrunt on peale kuivamist nii pehme et võib küünega juti tõmmata on vist tavapärane?
Piduripuhastajat ei olnud, kuid nitrolahustit ja atsetooni proovisin ning need küll ei lahusta värvi.
Pisut matim küll jääb pind kuid see juhtub nende lahustitega iga värviga.
Epokrunt on ikka vintskem tegelane kui kattevärv ja seda küünega ära kraapida on ebareaalne.
Pealetõstmisega on kuhugi nurgale vastu puutunud ja pealisvärvi ära kraapinud aga krunt on ilusti all ja kuna liivapritsitud siis loogiliselt on krundi nake metallile parem kui pealisvärvil krundile.
Kirjelduse järgi julgeks pakkuda, et on kas krunt korralikult ära segamata sest settib ta üsna kiirelt ja täiteaine purgi põhja jäänud või mingi järgitehtud asi, mida pidavat ka juhtuma kui villitakse kuskil arengumaal ja osta ainult odavat hinda.
Vasta

Kas traktori ehitus on stopi peale pandud',vaataks heameelega teiste ehitamisi. Selle asemel,et ise garaazi läheks ja ühepütase kokku paneks. Mota tutvustas kunagi tõhusat stiimulit,tahaks endale ka. Tervist kõigile.
Vasta

Tänan väga kõiki muretsejaid ja rõõmuga teatan, et kuri tõbi pole veel ära võtnud ning töö vaikselt käib ning traktor on välja ära kolinud kus valgem ja lihtsam erinevaid asju külge sobitada.



Välja saamine muidugi läks millimeetri pealt sest uks on 145cm kõrge ja et sealt läbi mahtuda tuli lasta põhi täiesti vastu maad.



Mõteldud sai selleks igasugu keerulisemaid ja veel keerulisemaid ratastel vankreid kuid lõpuks tuli välja, et Lada sild sobib Belarusile 1/1 alla ja nii ta välja läks et üles jäi 12mm ja alla 6mm.



   



   



Väljas tõstis ta end ise üles ja lasi pärisrattad alla panna ning selline ta välja näeb.



   



   



Siis juba armatuur ja elekter sisse ning selline ta mingi hetk poolikuna oli.



   



Mõned pistikud veel vahele panna, et armatuuri saaks maha tõsta kui sisse asja on näiteks õhuklappide juurde.



Juhtmeid sai muidugi pisut rohkem kui tehaseversioonis sest siin jõuvõtuvõll ja difrilukk õhuga ja tuleb rakendusi juurdegi.



Näiteks ei jää sidurivõll piisavalt kiirelt seisma ja selle jaoks et mitte käike ragistada mõtlesin õhuga siduripiduri välja mis läheb kasti sisse kui järg sinnani jõuab.



Koosneb see tekstoliidist kolvist läbimõõduga 40mm ja liigub ta väikses silindrikeses ning kui õhk kolvi taha lasta pidurdab kinni sidurivõlli.



Selle jaoks nägi elektroonik vaeva ja leidis tahhospidomeetrist üles otsa millele tekib pinge kui traktor seisab.



Toimimisloogika selline, et kui käigukastil on kang vabakäigul ja tahhospidomeetrist tuleb vool ehk traktor seisab siis siduripedaali 2/3 peale vajutades pingestatakse õhuklapp ja siduripidur rakendub ainult seisval masinal et mitte segada sõites käiguvahetust.



Kõik õhuga töötavad asjad on blokeeritud kui armatuuris põleb madala õhusurve tuli ehk alla 5bar.



Et mitte difrilukku sisse unustada laskub iste alla kui õhuklapp istme difrilukule ümber lülitab ja see ei jää märkamata.



Siis sai õhupuhasti korda tehtud et kõik asjad sees kinni püsiks ja õli sees püsiks ning torustik sobiks ilma vahepõlvedeta.



   



Karterituulutus sai ka ära lahendatud sest ma isiklikult ei salli kui karterigaasid kabiini tulevad ja see hais paneb pea valutama ning ilmselt pole ka tervislik.



Selle vastu sai õli sissevalamise ava üles tõstetud ja sealt toru õhupuhasti kesktorusse et mitte sisselaset õliga ära määriga ning vältida õli coolerisse kogunemist.



   



Tsüklonit läbi kapoti ei vii et seda ei peaks otsast kiskuma kui vaja avada vaid tuleb plastiktoru ette radika kohale ja sinna tsüklon külili otsa.



Loodetavasti toimib ka külili ja pealegi pole teada kas peab üldse suurema õhufiltri panema.



Paak sai ka paika kabiini alla ning kork parajale valamiskõrgusele et ei peaks taga akrobaatikat tegema.



   

Seda siini mööda lükatakse kabiini alla ja nii paikneb.
   

Sõita ka sai proovitud ja ebameeldiva üllatusena hakkab uus kõige kõvemate vedrudega korv ja korralike katetega ketas libisema juba 0,4bar ülelaaderõhu juures ja seega rohkem kütet ei saagi peale keerata praegu.



Kahekettaline aga ei mahu sidurikoja sisse ära ja see on mõttekoht mis edasi teha.



Jõudu on muidugi piisavalt ka selle 0,4bar rõhuga sest see turbo erinevalt tehaseomast ei tekita väljalaskele üle 0,2bar vasturõhku võrreldes originaaliga mis suudab tekitada 1,1bar väljalaskesse ja 0,9 sisselaskesse...



Niisama sõites aga ei saagi sellest asjast aru sest 9 käiguga tuleb 46km/h sekunditega kätte ja pöörded jõuavad 2700 peale.







Võitlus jätkub...
Vasta

(09-05-2020, 00:31 AM)2715 Kirjutas:  ... ebameeldiva üllatusena hakkab uus kõige kõvemate vedrudega korv ja korralike katetega ketas libisema juba 0,4bar ülelaaderõhu juures ja seega rohkem kütet ei saagi peale keerata praegu.
Kahekettaline aga ei mahu sidurikoja sisse ära ja see on mõttekoht mis edasi teha.
Jõudu on muidugi piisavalt ka selle 0,4bar rõhuga sest see turbo erinevalt tehaseomast ei tekita väljalaskele üle 0,2bar vasturõhku võrreldes originaaliga mis suudab tekitada 1,1bar väljalaskesse ja 0,9 sisselaskesse...

Huvitav kas midagi kahe silma vahele jäänud komplekteerimisel või jupi kvaliteet nii palju langenud sest see sidurikorv koos keraamilise kettaga kannatab tavapärasel kasutamisel 200Hp ja 1000Nm, alles maksimumi võttes hakkab sidur libisema, siis ka päästis coca-cola  Wink

Ei ole ise väga palju näppinud seda kahe kettalist sidurit aga ideeliselt kui ketaste vaheline plaat teha õhemaks nagu võistlus siduritel (6-8mm) ja sidurikoda pikemaks teha (siduriketas + vaheplaadi paksus) näiteks kasutades käivitusmootoriga vaheplaate, mis saab välisringil kokku keevitad. Ja loomulikult vaja ka pikemat käigukasti võlli siis võik täitsa toimida, siduriketta südamikul vist peab ühe poole pealt nuute ka maha lõikama, et kettad kõrvuti mahuks...
Vasta

Sai esimene haltuura ära tehtud ehk 8ha maad kultiveeritud.
Kultivaator oli 5m laiusega ja isegi jõudis vedada.
6 käiguga väga vabalt, 7 käiguga alla 1500 pöörde ei jõudnud ja 8 käiguga pidi hoopealt maha laskma aga kui pööre üle 1900 tuleb turborõhku ka 0,6bar ja siis läheb vägagi lõbusalt,  kuid see on juba kultivaatori lõhkumine.
Ilma käigupoolitajata pole ka varianti poole käigu kaupa kiirust sobitada ja see tuleb ära teha kiiremas korras.
Samuti on vaja siduripidurit sest kastiõli läheb soojaks ja siis see suur jurakas kummimuhv on sellise inertsiga et minutiga võll seisma ei jää ja kasti säästmiseks panin seisva mootoriga käigu sisse ära ja siis käima.
Sidur muidu lahutab täielikult sest kui käivitad sidur all ja pool minutit ootata siis läheb käik sisse ilma nõksu tegemata.
Libisemise vastu sai pritsitud suhkrusiirupit vahele alt luugist ja peale seda pole libisemist täheldanud.
Õlirõhk ja temperatuur püsisid 90c ja 4bar pöördega ning 3 tühikäigul.
Nüüd õli mootoris ära vahetada koos filtriga sest tumedaks on ta läinud ja klapid reguleerida.
Vasta

Kas traktoriga ei või sellist teemat olla, et peale komplekteerimist kohe ei hoia korralikult? Natuke küll nagu sea ja kõo võrdlus aga autol võtsin siduri lahti ja läks vanade juppidega kokku tagasi (väntvõlli simmerit vahetasin, sidur ei olnud õline ega midagi) ja kõik pinnad veel puhastasin brake cleaneriga ära ning peale kokku panemist libises sidur iga käiguga kui veidigi julgemalt kiirendada. Peale 300km kõik nagu vanasti ehk mitte kuidagi enam ei libise. Smile
Vasta

Traktorile mis hakkab tegema transportööd,huvitav esirehvide valik.
Vasta

(09-05-2020, 00:31 AM)2715 Kirjutas:  ...
Jõudu on muidugi piisavalt ka selle 0,4bar rõhuga sest see turbo erinevalt tehaseomast ei tekita väljalaskele üle 0,2bar vasturõhku võrreldes originaaliga mis suudab tekitada 1,1bar väljalaskesse ja 0,9 sisselaskesse...
Niisama sõites aga ei saagi sellest asjast aru sest 9 käiguga tuleb 46km/h sekunditega kätte ja pöörded jõuavad 2700 peale.

Võitlus jätkub...

Lahe loomake. Näis, kuidas pea- ja lõppülekanded sellele valule vastu pidama hakkavad.

Hea on vaadata, kuidasüks asi mõttest reaalsuseni jõuab Cool
Vasta

(09-05-2020, 00:31 AM)2715 Kirjutas:  Niisama sõites aga ei saagi sellest asjast aru sest 9 käiguga tuleb 46km/h sekunditega kätte ja pöörded jõuavad 2700 peale.

Võitlus jätkub...


36km/h vast ikka või on mul käigukasti kohapealt mingi postitus vahelt lugemata jäänud? 
Teema ja masin on aga kuramuse lahedad, hea kohe vaadata ja jälgida ehituse käiku.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Tal on mootoril ülepöörded: piiraja tuleb alles 2700 pealt.

Kas trepil alumist tuge polegi? Või toetub otse paagile?
Vasta

Trepp toetab altpoolt põrandale kahe kõrvaga ja on liikuv et saab üles tõusta kui vaja alla minna või satub mingi asi teda lükkama.
Võibolla kunagi teeks uue paagi, kus astmed on juba paagi sees et mahtu juurde saada sest 60 liitrit on vähevõitu ja kultiveerideski oli näha et tase langeb kiirelt.
Vahepeal sai kapott ka värvitud ja nüüd üldpilt käes milline valja tuli.
   
   
Raam ka ära värvida ja võib ametlikult ringi sõita ning ei pea enam nurgataguseid pidi hiilima.
Esirehvid olid aga selline poolenisti ülejääk, mis tulid üsna soodsalt kätte koos velgedega.
Veljed pole küll kõige sirgemad nagu oli oodatagi aga ka rehvid pole kõige sirgemad ja kuna algul ikka väga jubedalt hüppas siis sai neid paar korda veljel keeratud ning tulemus on hämmastav sest mingit viskamist ja hüppamist pole enam...
Hea et velgi lahti ei lõiganud ja sirgeks ei ajanud.
Põldu mööda aga on väga luks lasta pika teljevahega ning külvikuga töötav sõber arvas ka, et tema omaga pole siin midagi võrrelda.
Vasta

Suur töö on ära tehtud ja vanast traktorist MTZ-50 on saanud remondi järel korralik 82 .Aga siiski esisilla võiks ka veel  ära vahetada moodsama hüdrosilindritega juhitvava ja  jämedate ratastega esisilla vastu.Siis oleks  töö täiuslik.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(18-05-2020, 21:17 PM)E303 Kirjutas:  Suur töö on ära tehtud ja vanast traktorist MTZ-50 on saanud remondi järel korralik 82 .Aga siiski esisilla võiks ka veel  ära vahetada moodsama hüdrosilindritega juhitvava ja  jämedate ratastega esisilla vastu.Siis oleks  töö täiuslik.



   Mhm... Viimati küsiti uue sirge silla eest 5000€ tuuri ,+ rattad ... Ilmselgelt 66 silla saaks märksa odavamalt alla...
Vasta

Sillaga tuleks midagi ette võtta küll, kuna see vigur on nõrga ehitusega ja esirattad võiks ka suuremad olla, mida sinna aga alla panna ei saa kuna siis on ta nagu õhkutõusev lennuk.
Juba uurisin erinevaid variante ja alternatiiv meilt poest 5000 eest ostmisele on pakkumine valgevenest 3200 eest, kuhu lisanduvad rattad 250 raha tükk, ehk siis 3700 kokku.
Samas pakuti Taanist traktorite lammutusest sobiva jooksulaiusega esisilda koos 24" ratastega millel on sillatala tapid ära kulunud 2000 rahaga.
Seal on juba kahepoolne roolisilinder küljes ja ilmselt ka töö ja lollikindel asi, mille võib alla ehitada ja aastateks unustada muretsemata lekete ja kummidetailide murenemise pärast.
Allasaamiseks aga peab ilmselt uue raami tegema ja ka ülekanne ei klapi ilmselt tahtes vahereduktorit ning kardaan läheb keskelt mis nõuab õlivanni ringitegemist, kuid mõtted sinnapoole liiguvad.
Pealegi võiks õnnestuda töökorras lõtkudeta Belarusi esisilld pea uute rehvide ja velgedega ära müüa 900-1000 euroga.
Gazi silda aga kindlasti ei taha sest ka sinna on vahereduktorit vaja ja see keerab nii vähe et põllutööd sellega teha oleks tõsine ikaldus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne