MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Viilist kõvemate asjade treimine on täiesti teostatav ka kutsekoolide ajal olemasolnud materjalidega.
Näiteks laagrile soone saab sisse T15K6 teraga.
Siis oli olemas selline asi nagu BOK 60 ja 70 millega saama treida näiteks BK8 otsaga tsentrit ning kõiki kiirlõiketerasest asju.
Veel oli olemas Elbor.
Ühesõnaga on kõva materjali treimine üsna lihtne kui seal pole näiteks hambaid peal.
Üsna aeganõudev on näiteks kiirlõiketerasest freesi treimine vastu hambaid sest kõvemad asjad ei kannata lööke.
Tänapäeval on kindlasti olemas palju paremaid materjale ka sellisteks asjadeks, kuid neid ei tunne veel hästi...
Vasta

Ei see jama saa otsa...
Nimelt tekkis hetk vahekasti kokku panna ja peaaegu oleks õnnestunud, kui poleks Agromarketist hammasrattaid ostnud vaid lasknud venest saata.
Tookord aga polnud seda tutvust ja sai tellitud jõuvõtuvõlli hammasrattad sealt.
Neid polegi nii lihtne saada, kuna tahtsin spetsiifilist ülekandearvu ja ainult tellimisel ning üsna kallid, kuid sellest järjekorras.
Kõigepealt sidurivõllile käigupoolitaja hammasratas peale ja no milleks küll selline pikilõtk sinna vajalik???
   
1,5mm saaks aru, kuid 3mm on ikka pisut liiast.
Sobivat seibi ka polnud ja näppu jäi laagrivõru, millest sai uus seib.
Tavaliselt selliseid ära ei viska, kuna neist hea kõvemaid distantspukse ja seibe teha.
   
Ja selline valmistoode.
   
Stopperrõngad said uued ostetud, kuid õnnetuseks on originaalid paksemad ja seega pidi vanad tagasi panema.
Et nad aga paigaldamisel ja eemaldamisel välja venivad siis ma olen alati otsad stopperitangide jaoks sobivaks teinud ja stopperid üle pinninud sest elu on õpetanud, et veninud stopperit pole mõtet paigaldada...
   
Laisemad painutavad otsi kokkupoole, kuid see meetod ei toimi sest materjal on pehme ja ring ei saa ühtlane.
Tasasel pinnal välisserva pinnides aga metall kalestub ja venib ning otsad lähevad kui võluväel sissepoole ning vetruvus paraneb.
Siduripidur sai ka uue katte ja kui tehas on katte miskipärast pöörlema pannud, siis mina panin ta seisva poole külge.
   
Laagrid said kinnised suurema koormustaluvusega ja võttes eeskuju tänapäevastest kastidest, kus kuullaagrid on jäetud kinniseks just õlis leiduvate mehaaniliste asjade pärast sest kuullaagril on võime koguda tööpinnale võõrkehasid ja pöörleva välisvõruga laagrid talitlevad väga edukalt tsentrifugaalpuhastina , mis seletab selle et esimesena kuluvad kastis hüdropumba vahehammasratta, käigupoolitaja ja ülemise võlli tagumine laager, kuna neil välisvõru pöörleb.
Enne koostamist sai laagritele veel õli sisse valatud, kuigi ta suudab ka kummikatte vahelt välja tilkuda.
   
Alumise võlli laager jäi muidugi lahtine sest soonega kinnist polnud ja sai lahtine võetud.
Muidugi oleks võinud treida selle soone õigesse kohta et poleks kaanele tihendit vaja olnud teha.
   
See on ka ainus koht, kuhu on papptihendit vaja, kuid nagu teada sobib vene papp ainult kirikusse, kus ta isegi töötab.
Originaal on nimelt liiga õhuke ja ta surub küll laagri kinni, kuid keerab kaanel nurgad alla ja õli ei taha see luuk siis pidada...
Muidugi said lastud võllide nuutidele faasid sisse et kokkupanemisel poleks vaja seda meeletut toppimist vaid läheks viisakate väljenditega kokku.
   
Igatahes see kõik sai sisse topitud, kaaned hermeetiliselt peale ja ringi toruvõll ei käi!
Algul poldid lahti et äkki pole pikilõtku aga ei paranenud asi ja siis tuli välja, et 500 pöörde hammasrattal on tropid jätnud hambad nii laiaks, et kohe jõuga on hambumises.
Mõttes käis nii mõnigi selle asja päritolumaa sõna läbi ja sai siis uurima hakatud kuidas ja kes sellel hammasrattal hambad üle lihviks.
Sellist inimest ei leidnud, kuna olla liiga aeganõudev ja kes selle käia teritab jne jne.
Siis vihaga sai asi treipinki pandud ja lihvpastaga minna antud.
Esimene 0,2mm läks üsna kähku ja kui algul karjusid hammasrattad kõvasti siis pärast olid täiesti vait.
Sellest piisas, et juba sai näpitsatega võlli keerata.
Edasi siis värvi peale ja lihtlabaselt väikse käiaga parandama ühe hamba kaupa.
Terituspingis oleks see poole tunni töö olnud aga ei saa sundida kui teine inimene ikka teha ei taha...
Keeruliseks teeb, et ei näe ka ju milline hammas kust kannab.
Igatahes käis see hammasratas mul 74 korda sealt väljas käiamises ja muidu poleks midagi, kuid selle kasti peab ju tühjaks viskama et seda kätte saada.
Laagrid ka kõik istuga võllidel ja ei tule sugugi sealt lahti kust vaja oleks.
   
Algul jämedama käiaga kohad kus värv maha lükatud madalamaks, sisse, paar ringi värviga ja uuesti laiali käiamiseks...
   
Lõpuks käis ringi, kuid kohati käisid jõnksud ja sai paberit läbi keeratud.
Kust paberi ära lõikas sealt teemantviiliga üle ja lõpuks jälle treipingis lihvpastaga seni kui tekkis ühtlane kontaktpind ja müra ära kadus.

Igatahes 1,5 tööpäeva nagu naksti kulunud täiesti mõtetu asja peale, mis on võimalik vaid venemaal toodetud originaalosa kasutamisel.
Rääkisin tuttava Soomlasega ja nad ei usu et selline asi võimalik on et originaalosa ei sobi.

Kirjutis kisub kuidagi väga detailseks ära, kuid katsuks edaspidi vähe üldisemalt detailidesse laskumata et oleks ülevaatlikum huvilisele.
Vasta

Mõtlesin mõned päevad tagasi uurida,et kas tõesti kõik? Ei osanudki oodata sellist pööret loos. Selle teema peaks tegema kohustuslikuks neile, kes omale vene tehnikat ihalevad. Kiitus meistrile, et viitsib peale sellist nööki veel siia kirjutada.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Vau. Uskumatu. Kiidusõnad meistrile nii püsivuse kui ka kajastuse eest!
Vasta

Ma olen nõus aru saama, et käega ringi ajades ja kuivalt see hambumine vaiksem sai. Aga kas sellest kõigest ka kasu on, kui müra teevad veel käigukast, tagasild, mootor....

Kindlasti ei käi vaikselt ka Saksas toodetud masinad. Planetaarid undavad samamoodi või veel hullemini.

Tore muidugi on, et keegi viitsis süveneda ja asja ette võtta. Sellesmõttes ma ei mölise.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

(05-06-2021, 01:21 AM)2715 Kirjutas:  Mõttes käis nii mõnigi selle asja päritolumaa sõna läbi ja sai siis uurima hakatud kuidas ja kes sellel hammasrattal hambad üle lihviks.
Sellist inimest ei leidnud, kuna olla liiga aeganõudev ja kes selle käia teritab jne jne.

Igatahes 1,5 tööpäeva nagu naksti kulunud täiesti mõtetu asja peale, mis on võimalik vaid venemaal toodetud originaalosa kasutamisel.
Rääkisin tuttava Soomlasega ja nad ei usu et selline asi võimalik on et originaalosa ei sobi.

Ära kiru Vene juppe.  Need originaal varuosad ikka tulevad valgevenest. Venega vaevalt seal midagi tegemist enam on.  Teisalt need jupid mis läksid traktorile sisse on tavaliselt hästi tehtud. Need mis on varuosadeks need puhta pees.  Siiamaani imestan Soome eksport masinate vastupidavuse üle, mis ületab 3x tavamasinaid.

Nõuka aja juppidega sama teema.  Kuid 90ndate juppidega võib pee-urgitsemist teha kohati. Jupid eriti kõverikud ja mõõdust väljas. Karastuse õnnestumisest parem ei räägi.
Samas vene aja juppidega sai käigukast kokku laotud ja ei mingit undamist.
Siinjuures. Endal on kogemus pigem selles, et tasub vähem neid facking tihendeid toppida ja näha rohkem vaeva pindade siledaks ajamisega. Tulemus on kordades etem. Sest isegi tänapäeva tihenditega tikuvad masinad tilkuma - ja mitte vähe.


Töömeeste leidmisega jah on ülimkeeruline. Neid lihtsalt pole ja nad valivad endale nn kergemad tööd millega ei pea palju vaeva nägema ja saab kiiremini raha lauale.  Need kes midagi oskavad teha valivad enndale tööd räigelt. Teoorias kõik kõvad mehed.  (vaikides võtame või selle foorumi. siin võib tegijad 2 käe näppudel üles lugeda - kasutajaid aga tuhandeid)


(05-06-2021, 08:03 AM)metsakohin Kirjutas:  Mõtlesin mõned päevad tagasi uurida,et kas tõesti kõik? Ei osanudki oodata sellist pööret loos. Selle teema peaks tegema kohustuslikuks neile, kes omale vene tehnikat ihalevad. Kiitus meistrile, et viitsib peale sellist nööki veel siia kirjutada.

Vene tehnikal pole muud viga midagi, kui ohmoonidest omanikud, kes annavad nii palju hagu, et hirmus.  Varuosadega koonerdatakse ja ostetakse "kõige odavamat"  masinast nõutakse topelt töötunde, kui on ette nähtud ja hoitakse neid tingimustes, mis ei kannata kriitikat.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Parandaks siis vea ära, et kriitika antud hammasratta aadressil on õige ikkagi valgevene poole saata.
Lisaks siiski, et neil on väga sarnane töökultuur ja mõte jääb samaks.
Importmasinate töökindluselt olen täiesti nõus, kuid mainiks ära, et neid tehtigi nii nagu ülalt lugeda võib.
Ainult selle vahega, et tehasel on võimalused paremad valida osasid.
Näiteks koostajad teavad, et freesija Sidorov töötab uuemal pingil ja on kohusetundlikum kui freesija Viktor.
Seega eksportmasinate koostamiseks võetakse valmistoodangu kast Sidorovi tööpingi juurest, kust ta läheb veel pinki, kus on võllid täpse vahega, millele pannakse hammasrattad ja lastakse abrasiivi sisaldava lahuse sisse pöörlema, kuni tädi Galja stetoskoobiga kuulab ja tunnistab asja heaks.
Valdan pisut teemat, kuna hea tuttav oli seal 6 kuud praktikal ja just importmasinate liini kõrval.
Sealt tuli päevas paar traktorit erinevalt põhiliinist, mis käisid veel katsetamises kus töötati sisse, vahetati õlid ja kui midagi ei meeldinud läks suurele kodumaale.
Selline tegevus sai toimuda ainult N-liidus ja tehti seda maine pärast et me suudame käsuga riiklikul tasemel ja kindlasti oli see suure kahjumiga.
Mis ekspordist üle jäi läks kodumaa tarbeks ja mis sealt üle jäi varuosadeks.

Sai ju kunagi "metsamajandit"peetud ja Belarusse oli päris mitu ning sellist asja ei mäletagi et mingi hammasratas füüsiliselt ei käi sees ringi.
Kõvadusega on küll olnud probleeme ja detaili pidi alati viiliga katsuma.
Tüüpiliselt kõik hambuvad asjad tulevad venes gaasilisest tsementiitimisest ja kui ikka hammasratas juhtus jääma ahjuukse juurde kust õhk sisse sai pole ta ka kõva.
Vasta

Venemaal toodetakse ka Belarusse ja nende varuosi. 
Kusjuures venelane ise otsib esmalt NSVL-i aegset juppi. Siis valgevene juppi ja viimases hädas sirutab käe venes tehtud jupi järgi. 
Isegi poola juppe hinnatakse kõrgemalt kui vene enda omi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Uaziku omanikuna olen paar korda ostnud Made in Russia juppe mille lähemal uurimisel võib tuvastada Hiina päritolu. Ja need on need kõige saastamad varuosad. Eelistan ka iga kell Made in USSR juppe. Seal vähemalt 50/50 võimalus, et kõlbab kasutada.
Vasta

(08-06-2021, 08:21 AM)taxopets Kirjutas:  Uaziku omanikuna olen paar korda ostnud Made in Russia juppe mille lähemal uurimisel võib tuvastada Hiina päritolu. Ja need on need kõige saastamad varuosad. Eelistan ka iga kell Made in USSR juppe. Seal vähemalt 50/50 võimalus, et kõlbab kasutada.
Uazile on venemaal saada juppe seinast seina ja kusjuures ka sellise kvaliteeditasemega, mille kõrval tehase originaal kahvatub nii kvaliteedi kui hinna poolest.
Hiljutigi tuttav tellis oma uputamise autole uued piduriklotsid kus metalliga katted peal mis võtavad pehmelt ja jõuliselt nagu oleks autole pidurivõimendi tekkinud ja seda ka mudast tulles.
Ei kulu nad kui trummel rooste läheb märjalt mudas seismisega.
Samuti pidurisilindrid alumiinist oksiidikihiga, mis ei karda roostetamist ja tehtud Jaapanis.
Meile neid osasid ei tooda, sest lihtsalt ei ostetaks.
Paljud meil ostaks vene autole jooksu piduriklotse 150 euroga ja pidurisilindri 25 eest tükk?

Traktoritele (mida veel toodetakse) on ka saada osi seinast seina hinnatasemega ja heaks näiteks seesama vabrik kust mulle kasti jaoks hammasrattad tulid.
Ettevõtte omanik on Ukrainlane, tootmishoone visati enamuses tühjaks ja pandi üles arvutijuhitavad pingid, kus pole tähtis kas Vasja on joonud pudeli või paar.
Meil aga pole sellest kasu, kuna ei tea kes ja mida teeb mis kvaliteediga, kuna meil ostetakse ainult hinda ja kvaliteet huvitab väheseid.

Rõõmsamalt lõpetada, siis paljusid asju saab ise parandada ja peabki kui tahta, et asi kestaks.
Heaks näiteks mis just tehtud sai on selline pisiasi nagu aisa tõmmitsa ja kesktõmmitsa kontramutrid, mida seal originaalist pole.
Vaatasin, et need keermed kuluvad silmnähtava tempoga ja tegin ka vasakkeermega osale kontramurid et mis nad asjata suureks peavad loksuma?
   
Keerme profiil on üsna "loominguline"juhtunud ja seega nõudis spetsiaalset tera, kuid vähemalt keeravad näpuga ja lõtku pole.
   
   
Muidu aga traktor toimib ja saab kasutust ka viimasel ajal niitmisel.
Paar väiksemat asja sai ära lahendatud nagu tüüpviga leke esisillast.
   
Esisilla hülss ulatub otsapidi õlisse ja nagu ilm soojeneb lükkab paisuv õhk õli üles välja, kuna tihendid vahetatud ja reduktor täiesti hermeetiline.
Selle vastu sai õlikork endale klapi, mis laseb õhu välja kuid mitte saasta sisse.
Koosneb see kuulist ja pesast.
   
Leke igatahes kadus ära.
Kui muidu on probleem, et vene masin lekib igalt poolt, siis mul häda, et kõik puhas ja kuiv ning roostetab...
Määri või ise õliga kokku.

Tunnilugejaga on kahtlusi, et kas õieti loeb sest tööpäevaga 8:00 kuni 21:00 läks edasi vaid 4 töötundi.
Peaks see nii olema, et mootor käib nimipööretega 2200 tunni ja lugeja peaks siis ühe tunni juurde lugema?

Muidu aga on väga luks, kuna kabiin hermeetiline, kõvasti vaiksem kui tehasest, mingit haisu ega vingu pole ja kui katuseluuk lahti piisab küljeaknast et sees palav poleks.
12 tunnine tööpäev igatahes veel ära ei vasita sest puudub vibratsioon ja müra mis väsitavad.
Vasta

Lääne masinal on tund 60 min, vahet pole kas käib tühikäigul või täispöördel. Seda vaidlust on ennem ka olnud, aga kes ei usu, see vaadaku järgi.
Vasta

(10-06-2021, 08:12 AM)huvi5 Kirjutas:  Lääne masinal on tund 60 min, vahet pole kas käib tühikäigul või täispöördel. Seda vaidlust on ennem ka olnud, aga kes ei usu, see vaadaku järgi.


On olemas mõisted töötund ja mototund.
Palun mitte segi ajada.

Ma pole MTZ tunnilugejatega täpselt kursis aga kas tal on ainult ühte marki ülekandeid?
Näiteks Vladimiretsil on kolme koodiga ülekanded olenevalt mootori pööretest.
Stats mootor oma 1500rpmiga saab oma mototunni samal ajal täis kui 2200 pöördega D-120.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(10-06-2021, 08:12 AM)huvi5 Kirjutas:  Lääne masinal on tund 60 min, vahet pole kas käib tühikäigul või täispöördel. Seda vaidlust on ennem ka olnud, aga kes ei usu, see vaadaku järgi.

kui riigimetall peaks ka lääne masinaks kvalifitseeruma, siis see väide kindlasti paika ei pea.
Vasta

Tunnilugeja on elektrooniline ja saab pöörded generaatorilt ning mis loogika järgi ta neid arvutab pole teada, kuid eeldatavalt on mototunnid mitte töötunnid.

Patsiendil aga oli juba algusest turbo kergelt õline ja nüüd sai ta laiali võetud ning ära puhastatud.

   

Sotsialistliku korra lõpp ja vene ainulaadsed määrdevedelikud ning kehvalt töötanud tsentrifuug on oma jälje jätnud ja kuna lõtk suur said uued puksid ka tehtud.

   

Väljast sai lõtku 2 sajandikku ja võllile 5, mis võiks olla õlikile paksus.

Kokku tagasi ja peale.

Voolikusse ka määret näpuotsaga, et hinnata õhupuhasti tööd.

   

Tööle minnes kõik töötas ilusti, kuid päeva peale õlirõhk järjest langes kuni oli juba alla 1,5 pööretel ja see sai turbole saatuslikuks, mis jooksis kinni.

Seda oli muidugi arvata ka, et nii läheb sest ei tohiks ju turbo tootjate juhiste järgi õlirõhk alla 3 bar olla.
Kuna masinat vaja sai kähku turbol sisu välja visatud ja iseimevana edasi.
Ilma turbota pole see masin ikka millekski võimeline mida ta enne muuseas tegi ja kui enne sai 10-12 km/h purustajaga lasta 1200-1300 mootoripöördega, siis ilma turbota üle 7km/h kiiruse võib ära unustada kõrge heina sees ja suitseb nagu vähegi raskemaks läheb.
Kütus kulub ka silmnähtavalt ja väljalase läheb nii kuumaks, et värv kõrbes täiesti ära.
Seega tuleb kiirkorras mootorivahetus ära teha.
Edit:
Millegipärast lähevad pildid sassi ja tekivad tühjad read...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Mind huvitaks mis selle õlirõhuga juhtus. Sai vist ju seegi mootor korralikult kokku.
Vasta

(14-06-2021, 08:52 AM)Laurimetall Kirjutas:  Mind huvitaks mis selle õlirõhuga juhtus. Sai vist ju seegi mootor korralikult kokku.
Mootoriga juhtunu huvitaks ennastki, kuigi ma seda altpoolt lahti ei võtnud.
Tihendasin ära vaid tagumise otsaplaadi, panin õlifiltri ja teise plokikaane.
Kahtlus on, et nukkvõllipuks on välja tulnud või jaotuskarbis parasiitratta telg, kuna miski asi klõbiseb ja klõbin kaob kui rooli keerata sest roolivõimendi pump hoiab ülekannet pinges.
Eks see mootor tule ka ära remontida kui rohkem aega tekib, kuid uus mootor vaja ka ära proovida.
Praegu traktor laiali võetud ja ülekandele ka kiire ülevaatus ning remont.
   
Tegin uue rekordi ka traktori laiali võtmises sest täiesti pulkadeks koos õlide väljalaskmisega alla 2 tunni.
Nüüd tasus ära see mõtlemine kust ja kuidas asjad lahti käivad.
Juhtmed mootori küljest 1 suur pistik, õhutorud difri ja jõuvõtu küljest kiirliidetega, hüdropaagi pealt tagasivool, jagajast pumba voolik ja hüdrosilindri voolikud.
Kabiinist käigukang ja pedaalid ning saigi maha tõsta.
Nüüd uus vahekast uue sisu ja käsitsi tehtud hammastega, kastis paar laagrit vahetada, uus mootor ja kokku tagasi.
Midagi teha pole, no ei saa jätta kahtlasi asju ära tegemata...
Vahekastil näiteks jõuvõtuvõlli kiiruse muutmine on väga ebamugav ja nõuab veel kahte võtit ka.
Sai teisele tehtud uus võll, kuna vana loksus ja pole tarvis, et ta lekkima hakkaks.
Miski teda õieti kinni ka ei hoia ja sellega sai ka midagi tehtud.
   
See plaat mis soonde läheb sai pisut loogilisema disaini ja erinevalt tehasetööst, kus ta soones loksub ja laseb võllil ka loksuda läheb ta mul soonde istuga ja lõtkuta.
   
1 ja 2 kiirus sai peale ka märgitud, et ei peaks hakkama mõtlema ja kui ennem oli selle lülitamiseks vaja 14 võtit poldi lahtikeeramiseks ning 17 võtit lülitamiseks, siis nüüd käib kõik 17 võtmega.
Eripärana ei või seda võlli koos kummirõngastega sisse pista, kuna sees on serv terav ning vigastab rõngaid, mis oli ka juhtunud.
Õige on tõmmata võll lõpuni välja, paigaldada rõngad ja siis lükata sisse.
Tegelikult saab neid rõngaid ka ilma midagi lahti võtmata ära vahetada ja kiirel tegutsemisel pole ka õli vaja välja lasta.
   

Vaba hetke ja huviliste olemasolul käsitleks järgmine kord hüdropumba ülekande eripärasid ja kuidas käigukasti remontida ning reguleerida.
Vasta

Huvilisi jätkub, usu mind. Aga kui sa selle masina nüüd kokku saad, siis paluks videosid töötavast masinast. Iga nurga alt. ?
Vasta

Huvi ka siitpoolt olemas. Ei hakka igakord kirjutama, et tore tö ökms. Lihtsalt respect! Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Suur ja muljetavaldav töö. Poolnaljaga tundub, et veneaja traktoristide alkoholismi ja pohhuismi maine on kohusetundlikult ka nende masinatele ja varuosadele üle kantud.

Küll aga ei jäänud kohe silma, et kas pärast hammasratta töötlust hammaste värskele kontaktpinnale ka karastamine vms. pinnatöötlus tehti? Või on tegu sellise sulamiga, mis järeltöötlust ei vaja?
Vasta

Nagu lubatud, siis hüdropumba ajami eripäradest.
Nimelt on 50 parasiitratas laiem ja laagrite vahe samuti suurem, mis teeb selle igavaseks võrrelduna uuema kitsa hammasrattaga.
   
Ainuke häda on, et pildil nähaolevad pinnad tuleb peenemaks treida et teha ruumi jõuvõtu 1000 pöörde hammasrattale.
Hammasrattale panin kinnised laagrid et nad kiirelt ei kuluks.
Lahtised kuluvad teatavasti kiirelt seal, kus välisvõru pöörleb sest kuulide süvend talitleb tsentrifuugina ja kuulid peenestavad seda sadet.
Peaülekande reguleerimine algab aga laagrite lõtku reguleerimisest, milleks käivad ääriku alla reguleerlehed.
Neid saaks ka osta, kuid pood kaugel ja saadavad lehed vaid paar paksust.
Seega sai need ise tehtud erinevaist plekkidest kääridega lõikamise teel ning spetsiaalse augurauaga augud sisse.
   
   
Siis lehed vahele ja lõtku tuvastama.
   
Õigemini peaks neil laagritel eelping olema et kauem kesta ja selle saavutamiseks läks kaiku palju eri paksusega plekke.
Kui laagrite ping on paigas, tuleb paika saada ka koonusratta kaugus, mis siin on antud kasti otspinnast.
Mõõta seda aga keeruline sest laagripesa on suur.
Kunagi metsatöö päevil oli olemas ka spetsiaalne rakis, kuhu käis indikaatorkell ja seadepulk, kuid nagu ikka soovib keegi korraks võtta ja sinna ta kaob...
Seega sai treitud seademõõdu läbimõõduga rõngad ja kasutatud sirget nihikut.
   
Õigemini seademõõt miinus tihendi paksus sest ma kasti ja silla vahel tihendit ei tarvita.
Kauguse reguleerimiseks on hammasratta taga seib, mis lihvitakse sobiva paksuse peale ning uue hammasrattakomplektiga on kaasas ka uus seib.
   
Siis mutter kinni kerge liimitörtsuga ja splindi asemel ma kasutanud ikka torutifte, mis on esiteks lõtkuvaba ja teiseks ei saa splindi otsad sattuda difri poltide vastu.
   
Täpsuselt peaks kõik mõõdud pöödma ajada 5 sajandiku sisse, kuna tehase tolerants on... loominguline.
Siis veel väike kontroll et võllid ikka sirgelt sees oleks ja seekord oli kõikumine 5 sajandikku, kuid olen näinud ka 4mm kui uue vahekasti panin metsatraktorile.
Seda ikka andis käiata ja selleks sai käi pandud võlli külge ja lihvitud sirgeks.
   
Selline asi on kindlasti võimalik ainult venemaal ja et seda pood tagasi ei võta ainult Eestis...

Sisu sai küll vähe, kuid midagi siiski.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne