MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

(21-03-2023, 17:32 PM)muska71 Kirjutas:  Ka haakekolmnurgaga peab üsna täpselt paika sõitma...Ma lasen aisa risttõmmitsad lahti ja siis riist kolmnurga otsa rippu ja pingutid pinguler tagasi.
Kultivaatorit on küll kolmnurga otsa lihtne võtta, muude tööriistadega ei oska kaasa rääkida sest rohkem kolmnurgaga kinnituvaid riistasid pole. Kergematega võib tõesti tekkida probleem et hakkavad eest ära sõitma.
Vasta

Kunagi teismelisena, kui isal russ oli, siis meil käisid vist kõik asjad kolmnurgaga, sellel oli veel kiiresti eemaldatav konks ka küljes, et vajadusel kiiresti käru ka vedada saaks. Samas kõige rohkem oli seal kolmnurga otsas kopp ning kuna selle kallutamiseks oli ka silinder, sai ka selle kerge kopa lihtsalt külge.
Vasta

7-8 aastat tagasi kui sai farmi traktorist oldud, siis tehti ka russile selline kolmnurk. Hiljem tehti teisele russile ka. Kolmnurgaga läks sappa sõnnikuroop. Lisades haakesilmuse sai vedada rullipurustit, söödajagajat ja suvel karjale vett.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Palju oleneb ka mille jaoks vaja on. Käru ja paar haakeriista , mis juba tehasest vb kolmnurga tundub mõistlik. Samas mul on näiteks haarats, vints, käru, purustaja, sahk, jne. Siis juba kardaaniga vaja tegeleda ja haakeriistade ümberehitus teeb pmst kaalu juurde ja viib haakeseadet traktorist eemale. Sellised aisad aga oleks suureks abiks.
Vasta

Isiklikult selle pildil oleva lahendusega rasket käru suurema hooga ei tahaks vedada, see võib väga halvasti lõppeda.
Kärukonks peaks ikka rataste vahel olema või äärmisel juhul ratastega tasa aga mitte välja ulatuma.
Vasta

Üheteljelist käru sellisel moel tõesti ei vea, ka tõstukiga metsakäru oli meil ilma aisapikendusteta konksu otsas. 
Küll aga meenus praegu, et on vedelema jäänud üks täiesti kasutamata konks, aga kuna pole russiga enam oma 20 aastat kokku puutunud, ei saa sellesse ka enam tõsisemalt süübida. Nimelt on meelde jäänud, et see konks kinnitus taha mingile imelikule kõrgusele, mis ei tundunud käru kinnitamiseks üldse loogiline olema. Mis sellise konksuga on? 
[Pilt: IMG_20220705_105201.jpg]
Vasta

Haagisele 2PTS-4
Vasta

Nagu ma ütlesin, siis mälu järgi oli see konks mingil imelikul kõrgusel, kas oli äkki nii, et kui aisad olid horisontaalselt, oleks käru tiisel täpselt aisade vahel olnud ja keeramine üsna küsitav, seda ka seetõttu, et juba väikese keeramise puhul oleks ratas vastu tiislit olnud. Muidugi mu mälu võib mind eksitada, aga igatahes seda konksu pole kunagi kasutatud, praeguseks on see siis 29 aastat vana tutikas konks Big Grin
Vasta

(27-03-2023, 11:16 AM)Aare R. Kirjutas:  Nagu ma ütlesin, siis mälu järgi oli see konks mingil imelikul kõrgusel, kas oli äkki nii, et kui aisad olid horisontaalselt, oleks käru tiisel täpselt aisade vahel olnud ja keeramine üsna küsitav, seda ka seetõttu, et juba väikese keeramise puhul oleks ratas vastu tiislit olnud. Muidugi mu mälu võib mind eksitada, aga igatahes seda konksu pole kunagi kasutatud, praeguseks on see siis 29 aastat vana tutikas konks Big Grin
See vigur käib ülemise tõmmitsa kohale. Kuna ta on sama pikkusega kui tõmmits siis on käru aasa kinnitus kaugemal, kui oleks seda haakeraua ja seekliga. Väga mugav oli vedada kaheteljelisi, kui tiisli vedru hoiab tiislit vajalikul kõrgusel haakimisel.
Vasta

Ehk saab kaasajastamiseks midagi kasulikku? https://www.weby.ee/auction_items/42278
Vasta

Kui juba käru haakimiseks läks, siis täiesti juhuslikult sattusin sellise video peale:
Vasta

Vahepeal miskit tarka teha polnud traktoriga, ikkagi talv läbi ja suvi veel pole ning sai ette võetud rippsüsteemi kronsteini korrastamine.
Vanal oli kiilu ära väänanud kui sai harvesteri välja tiritud ja vajalik riistvara noka õhku tõstis.
   
   
Hoobade nuutidelt kättesaamine oli küll karm üritus, ikkagi tehtud veel ajal kui teati mismoodi liiteid pinguga koostada ning selle hoova peale kulus 15 min kuvaldat ja kellegi ema, kuid teist poolt ei saanudki kätte.
Puksid olid ka pesades 0,1mm pinguga ja sinna kulus kellegi ema rohkem.
   
   
Pärast selgus veel, et keegi on ühe kõrva ära murdnud ja selge on, et siin on uut kronsteini tarvis.
Poes polnud nende materjal kuigi usutav ja väikse kuulutamise peale näkkas korralik 50 oma, mis päris valuraud mitte malm nagu eelmine ja kaasaegsed.
Puksid olid seal samuti kuvalda ja kellegi emaga sees aga seekord ründasin pressiga.
Õnnetuseks oli pääsenud lahti selgroo pulga splint ja ühe kõrva ära painutanud.
Vaatasin küll, et pulk sisse, pitsiga punaseks ja pulga ümber tihedaks koputada aga siis meenus, et mingi asja jaoks oleks ülespoole auku vaja ja sai kõrvad maha lõigatud.
   
   
Lõppu ei saanud hästi lõigata ja no kasvõi nuta aga ära ei murdu.
Siis uued detailid 15mm plaadist mis pisut vintskem kui lehmavaiaraud, kuid probleemideta keevitatav, mis sai ära kontrollitud.
Augud 21,8 puuriga ja hõõritsaga 22 peale ning keevitamise ajaks sõrm sisse et sirgelt paika saaks.
   
Käis ka freespingist läbi ja sai korrigeeritud paksusi, distantse ja muid näitajaid originaali lähedasemaks ning mul küsimusi ei tekkinud tulemuse kestvuse kohapealt.
   
   
Järgmine probleem tekkis võlliga.
Juba poeskäigu järel ja kogemustest võis eeldada, et lehmavaiarauast asja pole mõtet osta.
Oli olemas üks praktiliselt uus võll mis tulnud uue traktoriga ja kust rippsüsteem eemaldatud.
Tegu aga 82 võlliga, kus silinder keskel ja see vaja äärde nihutada et difrilukule selga ei läheks.
Selleks aga vaja edasi lõigata nuute ja no seda haltuurat küll, kui ühel poolel on nuutide nurk tavapärane 60 kraadi ja teisel 90 kraadi...
Et koma sinna loksuga läks ei pea vist mainimagi.
   
   
Poest vaatasin uut koma aga nende nuutide nurk polnud kumbki. Wink 
Eks sai lõigatud siis koma järgi, mis tundus ikka raud olema vähemalt sädeme järele.
Mõõtsin kuidagi mingi teooriaga lõtku ja tuletasin palju peaks nuutide keskmine läbimõõt olema et saavutada ist paar sajandikku.
   
   
   
Mõtlesin veel, et pannkook küll. neid tehakse tehases massiliselt ja kui keeruline saaks olla, et saavutada õiged nurgad ja ist et asjad ei loksuks uuenagi vähemalt.
Ühega saad ju proovida ja korrigeerida ning kui sobib mõõdad nuudi keskmise läbimõõdu ning kõik asjad lähevad kokku kui mõõt õige.
Boonusena võll karastamisega kõveraks ka läinud ja mu jagamispea padrun ei viska paari sajandikku, niiet keerates ei rihi asja paika.
Muidugi puksid ka poes kõlbmatud, veetorujupist tehtud ja no need hakkavad ju võlli külge ning istu poleks jäänudki.
Sai võetud jupp U8 terast ja sellest puksid tehtud.
Karastamisega aga, et ahi kinni tegijal ja pidi ise gaasipitsi ja õliämbriga läbi ajama.
Ta alates 8mm seinapaksusest õlis hästi ei karastu aga mul sai sein kummalegi poole 1mm varuga ja jäi sellest alla.
   
'    
   
Läks klaaskõvaks ja kuna ahju pole siis lõõmutamine elektripliidil kuni õlgkollase värvini.
   
   
Tulemusena jäi parajalt vintske, et treida oli hea ja pind jäi poepuksidega võrreldes nagu lihvitud ja meisliga raiutud.
Tõmbas nii ovaalseks ka et töötlemisvarust napilt piisas ja hea et sai kokku jäetud, hea teist pealt treida ja pakkidega ei pigista ovaalseks.
   
   
Igatahes paremad kui poepuksid, lasin ka määrdele ringsoone et ei peaks sihtima ja istu 5 sajandikku.
   
Seest sai ka jäetud lõtku umbes 5 sajandikku ning nuudiosa pealt 0,1 maha võetud et võllile sobiks.
Läks ilusti kokku ja loodetavasti kestab mõne aja kui vahel määrida.
   
   
   
Sai jälle tükk mõtetut tööd tehtud ja pikk raskelt jälgitav episood aga ehk ei välju taluvuspiirist...
Vasta

Mida sa vabandad siin kogu aeg? Üks asjalikumaid teemasid, kiitus ja kummardus!

PS noolutamise asemel on lõõmutamine kogemata kirja saanud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Vabandada tuleb ette ja taha kogu aeg, sest ei ole teada millal mõni õrnapõrnaline lumehelbeke järjekordselt ära solvub....

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Esiteks väike õiendus termotöötluse kohta: Suure tõenäosusega polnud tegu lõõmutamise vaid normaliseerimisega.

Teiseks tuleb tõdeda, et suur hulk tööd on läinud kui viisakalt ütelda mingit asja piirava rajatise taha.
Nimelt parempoolne hoob on kellegi kõõrdsilma poolt pinki sätitud ja tulemus erakordselt sirge.
   
   
   
Teine asi, mida ei mõõtnud on hoobade nuutide erinev keskmine läbimõõt ja erineb see 0,3mm ning tulemuseks on, et parem (kõvera otsaga)
hoob läheb mõistliku "kuvaldomeetriga" otsa aga vasaku võib otsa visata.
Tunnistan ausalt, olen uurinud nii mõndagi tootmise tehnoloogiat aga kuidas see saavutati ei tea.
Kas pole mõõteriistu nagu Indias, ongi Indiast või teevad nad veel midagi valesti?
Mina oleks seda valmistanud nii, et kõigepealt keskmised nuudid, siis keskmiste nuutide peale kaasavedaja mida saab jooksvalt proovida kaliibrina ja hõigata teise pingi operaatorile kui asi ei klapi.
Otsanuutide freesimine aga tsentrite vahel samas pingis parem ja vasak pool.
Kuidas nad ta päriselt tegid jääb aga mõistatuseks...
Vasta

Mis mõistatus...
Värvilise traadi, tati ja joptvojumatiga on tehtud.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Puht teoreetiline küsimus esialgu:
Mis materjalist see võll oleks kaasajal hea teha mida on lihtne karastada, hankida ja töödelda?
Läbimõõt toorikul 70mm ja peale töötlemist jäävad otsad 60mm.
Vasta

Lõõmutamine ja normaliseerimine peaks ikka natuke suuremat kuumust tahtma, kui elektripliidil soojendamine.
Minu arust märkus, et tegu oli pigem noolutamisega, oli asjakohane.

Aga ma pole ühtegi metallitöötlust kuskil õppinud, ainult enda lõbuks videot vaadanud. Ühtlasi, välismaa keelne kirjeldus antud protsessidele on harjumuspärasem seetõttu.

Spetsialistid parandavad:

Karastamine - kuumutamine üle kriitilise punkti ja kiire jahutus
Normaliseerimine - kuumutamine üle kriitilise punkti ja lihtsalt õhus jahutub rahulikult
Lõõmutamine - kuumutamine üle kriitilise punkti ja väga aeglane jahutamine (aeglasem, kui lihtsalt õhus jahtuda)
Noolutamine - kuumutamine ALLA kriitilise punkti ja lasta jahtuda

Aga Teie teemad on võrratud lugeda, oleme pidevad lugejad. Tänan.
Vasta

(09-04-2023, 22:21 PM)2715 Kirjutas:  Puht teoreetiline küsimus esialgu:
Mis materjalist see võll oleks kaasajal hea teha mida on lihtne karastada, hankida ja töödelda?
Läbimõõt toorikul 70mm ja peale töötlemist jäävad otsad 60mm.
Ma uuriksin mida reaalselt laost saada (karastatav võlli materjal) ning kui peaks valik olema, siis saaks ka valida Smile
https://www.enimormet.ee/umarterase-muuk...rase-hind/
42CrMo4 on populaarne materjal, seda võiks olla laos. Enimormet asub muidugi Tallinnas... Ma ei tea kust teised metalli ostavad, aga ise olen alati sealt võtnud. Hind hea ning lõikavad paari euro eest just nii pika jupi, kui sulle vaja.
-e-
Vbl oleks sul mõistlik võtta eelkarastatud 42CrMo4 QT (quenched and tempered) materjali. See on tugevusega kuskil 38HRC ning kiirlõiketerasega töödeldav. Sellise jämeda vorsti kodustes tingimustes karastamine on omaette problematiline.
Vasta

Võllist niipalju, et nüüd otsus tehtud, et tuleb uus võll aga materjali mõtleb välja karastaja.
Kodus seda teha ei tahaks, pole sellist vanni ja kuumutusvõimalust.
Kellele tundub, et ah mis see siis pole, punaseks ja viskad õlisse aga see on päris raske töö.
Et detail karastuks teda peab liigutama ja hoidma mitte püsti väid umbes 45 kraadi ja liigutama intensiivselt umbes 15 min ning detail kaalub ikka 10kg siis võite proovi teha esialgu lihtsalt vees ja siis mõelda see tegevus õlisse mis pealt põleb...

Muidu aga traktor isegi töötab.
Vahepeal sai käidud aiamaid kündmas ja selleks ader kahehõlmaliseks tehtud.
   
Võibolla peaks isegi adra reguleerimisest mingi spikri kirjutama vastavasse teemasse, kuna künni tehnoloog ja veel paberitega seletas palju asju hästi lahti.
Tädikesed olid ka rahul sest kartulimaa sai ikka 20+cm küntud ja ülesmäge mida senini polnud võimeline ei motoplokk ega T-25 tegema.
Aiamaa jaoks on see ader muidu ideaalne ja mingit jõudu küll tunda pole et kuluks.
6 ja 7 käik ilma suitsuta pole probleem kolme hõlmaga.
Põldu sai ka 9,5ha küntud 18cm sügavuselt ning kütust läks 162 liitrit.
Õnneks polnud üks suur vaid mitu väikest põldu, ühte suurt oleks kolme sahaga maru igav künda.
Peab ütlema, need aisad on küll head asjad-adra taha sättimine pole kunagi olnud nii lihtne ja mugav.

Ühest tagumisest õhukummist sain ka lahti.
Kultiveerides tundus, et rehvid peaks laskma 1,2bar peale ja muidu kõik hea aga ära suutis liikuda veljel ning tõmbas ventiili küljest.
Belšina rehv on ikka uskumatu toode, mõõtes on ühel pool on randivitsa pealt mõõtes ümbermõõt 7cm pikem ja käega on tunda, et mingid niidid on punudes sassi läinud ja tegu hübriidrehviga kus 2/3 on radiaal ja 1/3 diagonaal.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne