Silikaattellis
#41

siin aastat 5+ tagasi sai ühte valla sots objekti tehtud mis parmudel kortermaja ja pitsid silikaadist,homme kodu tulles sõidan mööda ja teen pildid,välimus nagu eile laotud,kütavad jumal teab millega ja ei puhasta neid ka keegi seega korstna jaoks rasked tingimused aga ei juhut korraliku korstnaga midagi.sellel majall olidki vanad silikaadist pitsid väljast muidu korras,aga seest nigu munakivi kaev kus hape kivid ära söönud ja seina paksust oli napp 4-5 cm.
Vasta
#42

(09-10-2019, 20:24 PM)Meelis2 Kirjutas:  Kuidas peab aukudega kivi vastu soojenemisele, külmumisele, sisseimbuvale veele jne?
vett see kivi ei ime,serdid on olemas ja tohib kasutada alates hoone külmast osast,minuteada toas kasutada ei tohi.kuna serdid olemas siis on järelikult ka tahmapõlenguga testitud.ka rondo pluss keraamiline toru ei kannata tuld.testisin hakkepõletil ja kord päevas nii tund kütmist ja varsti toru puru.korstnapitsidel pole veel katki läinud.
Vasta
#43

(09-10-2019, 20:49 PM)jupiter22 Kirjutas:  Ja see jutt, et 7 m moodulkorstna püstitab mõni mees ühe päevaga- sel mehel küll südametunnistust pole. Tõmmatakse moodulkorsten kahest kohast küll maja külge kinni, kuid pomm sellisest ühepäevakorstnast küll otse alla ei lähe.
milles probleem?nt isokerni ladudes teed liimi täpselt õige paksusega ja suvel soojaga laod siis juba 3-4 m laotud korstnal juba liim kõva,talvel jahedamaga läheb pisut kauem vast aga ei midagi hullu.maja külge tõmmatakse kinni kuna õõtsub,aga õõtsuvad absoluutselt kõik korstnad mis on maja külge fikseerimata.mina 14 aasta jooksul pole veel mitte ühte näinud mis ei õõtsuks.moodulil tuleb seet poolt üleliigne segu nt kindaga maha pühkida ja kui juhuslikult kuslil vuuk tühjem siis sinna kindaga pisut juurde.olen näinud kus rämedad segulärakad ripuvad isokernil vuugivahes seespool.
Vasta
#44

(09-10-2019, 20:55 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Edit: ennist oli vale link. Motamees, Suur Spetsialist ja Härra pottsepp: mida sellest korstnast arvata??? Naabripoisi kokkupandavale majale pisema pliidi korstnaks + siis pesuruumi/el.sauna ja köögi vent. Just vent.kanalid on ahvatlevad, ei pea sadat toru ega miljonid auku seintesse-lagedesse puurima.
kui paks on sellel see keraamiline toru?schidelill on nt ca 2cm,pärnus müüakse mingit jura konnekt äkki sellel maksad 2x vähem kui rondo plus,aga keraamiline toru paksus vist ca 5+ mm,lisaks liimi pähe müüvad sulle müürisegu mida määri pahtlilabidaga.isokern liimi paned tordipritsiga.
Vasta
#45

(10-10-2019, 17:17 PM)muska71 Kirjutas:  kui paks on sellel see keraamiline toru?schidelill on nt ca 2cm,pärnus müüakse mingit jura konnekt äkki sellel maksad 2x vähem kui rondo plus,aga keraamiline toru paksus vist ca 5+ mm,lisaks liimi pähe müüvad sulle müürisegu mida määri pahtlilabidaga.isokern liimi paned tordipritsiga.

Mis sa lahmid. Küll ei viitsi pilti teha ja siis jälle kohe teed. Räägid serdist ja siis ei hooli serdist. Sellest seina paksusest oleme juba aasta tagasi rääkinud. On sul nüüd katse tulemused käes.

ahjuke Kirjutas:DSCN4276.JPG pildil on konnekt korstna liides kuhu pliit läheb,seina paksus napp 5 mm.

Tule käes puruneb paksu seinaline schideli sisetoru,mida see sisuliselt paber tule käes teeb?Tahaks kangesti testida.

motamees Kirjutas:Alati ei ole nii, et paksem on parem. Näiteks paksuseinaline (1cm terasleht) saunaahi saab kiiremini otsa, kui 4mm terasest tehtu. Õhemas materjalis jaotuvad pinged paremini laiali. Nii, et ainult visuaalset paksust vaadates ei julgeks mina küll väita, kumb parem on. 
Pingesse ei tohi toru jätta. Alati tuleb arvestada, et keraamika sisse aetud teine toru paisutab välistoru lõhki, kui pole paisumispilu jäetud. Samuti saab hukatuslikuks, kui väljundi/sisendi auk on jäetud liiga ülemise ääre vastu.
Vasta
#46

(10-10-2019, 17:28 PM)motamees Kirjutas:  
(10-10-2019, 17:17 PM)muska71 Kirjutas:  kui paks on sellel see keraamiline toru?schidelill on nt ca 2cm,pärnus müüakse mingit jura konnekt äkki sellel maksad 2x vähem kui rondo plus,aga keraamiline toru paksus vist ca 5+ mm,lisaks liimi pähe müüvad sulle müürisegu mida määri pahtlilabidaga.isokern liimi paned tordipritsiga.

Mis sa lahmid. Küll ei viitsi pilti teha ja siis jälle kohe teed. Räägid serdist ja siis ei hooli serdist. Sellest seina paksusest oleme juba aasta tagasi rääkinud. On sul nüüd katse tulemused käes.

ahjuke Kirjutas:DSCN4276.JPG pildil on konnekt korstna liides kuhu pliit läheb,seina paksus napp 5 mm.

Tule käes puruneb paksu seinaline schideli sisetoru,mida see sisuliselt paber tule käes teeb?Tahaks kangesti testida.
ma ei lahmi midagi,schidel testitud.kuna pole konekti käes siis pole saanud testida ka ja ostma ma seda küll ei hakka testimiseks kuigi huvi oleks.ja seda konekti hea meelega paigaldada ka ei taha.
piltide tegemine teloga lihtne mugav,aga ei saa siia otse riputada.fotokas pool tuksis ja nigel teha.
Vasta
#47

Hetkel endal ahjumeister kodus, tema pole tänapäevaseid korralike silikaate näinud , rahuldav pidi olema lode toode.
Vasta
#48

(10-10-2019, 16:35 PM)muska71 Kirjutas:  
(10-10-2019, 09:32 AM)kolz Kirjutas:  Kui ikka silikaat on sitast tehtud, siis olgu meister kes iganes, laguneb korsten niikuinii.  2009 sai tehtud uus korsten (korstnaots), kahe aasta pärast hakkasid kivid mõranema ja laguneb just väljastpoolt.  

oot,kas hülss on korstnas laguneval?ilmselt pole ja mida sa ulud?oma viga kui ei saa aru tootja juhendist!...
no krt, mitu korda peab ütlema, et veneaegne silikaat kestab ilma mingi hülsita ... kui tootja oma sita kvaliteedi õigustamiseks paneb kaasa juhendi, et maksa veel juurde hülsid jm mudru hind, siis ei maksa seda tootjat õigustada. No kuidas veneaegne silikaat siiamaani kestab ...
Vaat ma võin ka kinnitada, et sitajulk püsib looduses sajandeid muutmatul kujul! Usute? Aga püsib, kui ta kuivatada, üle lakkida ja vaakumtorusse paigutada ja siis on ta ikka looduses, koos toru, vaakumi ja lakiga. No see tänase silikaadi sedaviisi hülsside jms putitamine on sama mõttetu värk.
Vasta
#49

Korstna pitsi võiks tegelikult vabalt armeeringuga betoonist valada. Peaks ilma probleemideta eluaegne saama.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#50

(10-10-2019, 19:43 PM)viplala Kirjutas:  Korstna pitsi võiks tegelikult vabalt armeeringuga betoonist valada. Peaks ilma probleemideta eluaegne saama.

mul on üks eestiaegne betoonkorsten, maast üles välja kolmes jupis valatud, kui mõni jätkukoht just kusagil lae kohal ei ole. Aga just looduse käes olev pitsiosa hakkas mõranema, kahelt küljelt lõhki minema ja väike mõra läheb ka allapoole. Samas iseenesest täitsa terve veel.
Vasta
#51

(10-10-2019, 19:49 PM)honkomees Kirjutas:   Aga just looduse käes olev pitsiosa hakkas mõranema, kahelt küljelt lõhki minema ja väike mõra läheb ka allapoole. Samas iseenesest täitsa terve veel.

Eks betoon tahaks ka plekki äärtele saada, siis vast ei hakkaks murenema ja sealt edasi pragunema. Iseenesest on betooni näol tegemist ikka ülimalt tugeva ja sajanditele vastupidava materjaliga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#52

(10-10-2019, 19:36 PM)honkomees Kirjutas:  
(10-10-2019, 16:35 PM)muska71 Kirjutas:  
(10-10-2019, 09:32 AM)kolz Kirjutas:  Kui ikka silikaat on sitast tehtud, siis olgu meister kes iganes, laguneb korsten niikuinii.  2009 sai tehtud uus korsten (korstnaots), kahe aasta pärast hakkasid kivid mõranema ja laguneb just väljastpoolt.  

oot,kas hülss on korstnas laguneval?ilmselt pole ja mida sa ulud?oma viga kui ei saa aru tootja juhendist!...
no krt, mitu korda peab ütlema, et veneaegne silikaat kestab ilma mingi hülsita ... kui tootja oma sita kvaliteedi õigustamiseks paneb kaasa juhendi, et maksa veel juurde hülsid jm mudru hind, siis ei maksa seda tootjat õigustada. No kuidas veneaegne silikaat siiamaani kestab ...
Vaat ma võin ka kinnitada, et sitajulk püsib looduses sajandeid muutmatul kujul! Usute? Aga püsib, kui ta kuivatada, üle lakkida ja vaakumtorusse paigutada ja siis on ta ikka looduses, koos toru, vaakumi ja lakiga. No see tänase silikaadi sedaviisi hülsside jms putitamine on sama mõttetu värk.
silikaatkivi ei kannata suitsu ja eriti külmas osas,ei kannatanud vene aegne ja ei kannata ka tänane.kui vene aegne nii hää oli siis miks lähevad veneaegsed pitsid 90% ulatuses uuesti ladumisele?katuste vahetusel on üksikud mis kannatyavad alles jätta,enamus perses ja just seespoolt.oleks tollal kah hülsid sisse pandud siis oleksid korras.
Vasta
#53

Lugesin kogu teema uuesti läbi ja selgust ei saanud. Kevadel tuleb kaks korstent alates ülemisest vahelaest uuesti laduda. Maja on kahekorruseline, korsten algab keldrist. Kogu korstna vahetamine tähendab maja kapitaalremonti. Seda ei tahaks ette võtta. Pööningul on olukord nutune, silikaat on praguline, see osa on uuesti tehtud alles mõned aastad tagasi. Korstnapühkija vaatas kaameraga ja ütles, et allpool mõnest kohast on vuugid pudenenud, alumisele osale pretensioone siiski ei ole, aga soovitas panna sisse komposiit-toru, Furanflex või midagi analoogset. Mis Furanflexi meeter umbes maksma läheb? Ja no kevadel ma ei pääse lakapealse korstnaosa uuendamisest. Millest see siis teha, kui arvestada Furanflexi kasutamisega? Vana korsten pidas vastu 70 aastat, nüüd olen viimase 10 aasta jooksul 2x lasknud uued otsad teha ja tulemust ei ole kahjuks. Silikaati ei julge enam kasutada. Moodulkorsten? Kui Furanflex sisse panna, siis ei ole ju vist mõtet moodulkorstent teha sinna üles. Sauna korstna ots sai tehtud Lode punasest, mõned kivid on nagu eile pandud ja samas kõrval mõned kivid täiesti pudedad. Ei julge Lodet ka enam kasutada. Kõik korstnad on ilma voodrita, nii nagu vanasti tehti. Kevadeni on veel aega, tahaks selgust saada, mis lahendust kasutada. Ei ole mitte tore iga paari aasta pärast uuesti mööda katust turnida ja korstent ehitada.
Vasta
#54

Renoveerisin 2018 hoone ja samuti jooskis süda verd, kui oli vaja korsten lammutada (1924a. tehtud ja siiani üli korras kiviga, kuigi vuugid vajasid seestpoolt täitmist). Plaan oli vanade kividega uuesti pits teha, kuid nende puhastamine + vanus (külmumis/kuumumis tsüklid) ei olnud enam otstarbekas kasutada.
Seega kogu korsten läks RondoPlus 200+200+vent (nõks overkill aga kui juba...). Korstna pitsiks (kümast pööningust) siis valisin Terca Orjange (imiteeris vana tellist...). Tellistest ümbris (spets moodulkorstna alusel) ja sisu läks moodulkorstna rõngad koos isolatsiooniga kuni üles välja.
Kahjuks oli see kallis tegu aga tulem peaks olema pikaajaline.

Miks orjange... ei tahnud eesti materjalidest ja tootjate kive kasutada - liiga palju tuttavatel on praagiga kokku puuteid ning enda hoonega ei tahtnud lotot mängida

Kui sul vähekenegi võimalik ja elu ning tulevik armas, vaheta kogu korsten välja... See korstna väljavõtmine pole nüüd nii suur maja renoveerimine, kui esialgu tundub aga ega ta ka väike töö pole.

Ostan Minsk M103 (1963a) ja Kovrovets K58 -le ning '73a Jawa 360 + velorex korras osasid 
Vasta
#55

VAT tellis tundub hetkel kõige parem olema ja pööningul ja pitsis võib kasutada.
Vasta
#56

Mis virma see VAT on?
Vasta
#57

(17-12-2019, 18:09 PM)vant Kirjutas:  Mis virma see VAT on?
aseri viimistlus auktellis ehk kärgtellis. https://interbauen.ee/viimistlusauktelli...le-tk.html
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne