Silikaattellis
#1

Tere,

Oskab keegi miskit arvata tänapäevastest silikaattellistest välistingimustesse, on paremad/kehvemad n-liidu aegsetest?
Vasta
#2

silikaat on fasaadikivi.sai üks aasta hunnik mingi 5 alust kokku ostetud korstende ehituseks ja viimased mõnikümmend siiani alles vedelevad lageda taeva all ja häda miskit,vast 5+ aastat tagasi.pole ka kuulda olnud,et mõni maja fasaad oleks kokku kukkunud või lagunenud.
mida ehitada tahad?
Vasta
#3

(08-10-2019, 20:15 PM)lööb tagasi Kirjutas:  Tere,

Oskab keegi miskit arvata tänapäevastest silikaattellistest välistingimustesse, on paremad/kehvemad n-liidu aegsetest?

Tänapäevasest silikaadist sai tehtud korstnapitsid, mõne aastaga kortnapits lõhki, kivid pooleks jne. Samal ajal veneaegsest silikaadist saunakorsten, mis saab 3 korda nädalas tuld on ligi 50 aastat vastu pidanud, natuke on hakanud kilde eralduma.
Vasta
#4

Seda vana silikaadi paremust kostab mujaltki. Vana maja korstnapitsi asenduseks sai igatahes 10 tonni kive läbi sobratud ja viisakamad katusele vinnatud. Uue maja korstna 2007 aasta kivist pits on ka siiani ühest tükist, koormus talvel märkimisväärne.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#5

Aastal 1992 viimaseid rublasid uputades, sai koorem silikaate õuele veetud, nüüdseks vast alusetäis alles. Ei ole ükski kivi sellest pundist korstnas pudedaks muutunud ja neid korstnapitse on sellest hulgim laotud. Uue silikaadiga laotud kestavad 4-5a. Kuuldavasti ei tohigi enam valgest kivist pitse laduda, ainult spets korstnakivist.


Vasta
#6

Ikka võib laduda, ainult vooder laotakse korstnatellisest sisse.
Olen märganud et kõige hullemini lagunevad need silikaadist korstnapitsid mida harva kasutatakse- saunad, suvilad jne. Kus igapäev tuli all seal OK, kui niiskub siis ka kohe kuivab. Tundub et silikaat oma poorsuse tõttu imab niiskust kordades paremini kui põletatud korstnatellis ja kui siis talvel on nädal aega külmumiseks hakkab kohe vaikselt lammutama.
Muidugi on ka põletatud tellisest korstnapitsidel pikipragusid sees aga pikemalt kasutatud silikaadist pitsidel on igal teisel.
Vasta
#7

Omast kogemusest võin öelda, et talvel ahju kütmine toimub igal päeval. Silikaadist korstnaots hakkas lagunema teisel talvel ja kolmandal talvel läks asi juba väga hulluks. Neljandaks talveks tegin uue otsa. Poest  öeldi, et silikaadil on garanteeritud 50 külmumistsüklit. See saab juba kahe kuuga täis.  Ventilatsioonikorstnas võib kasutada aga küttekorstnas mitte.
Vasta
#8

silikaadi enda lehel võib korstna teemal lugeda näiteks sellist juttu:
https://silikaat.ee/silikaattellise-kui-...-tanapaev/
Vasta
#9

Jura kirjutavad, veneaegne silikaatpits on iilma  mingi samottvoodrita ja ei lagune, tänane kivi laguneb nii nagu raudpats kirjutas.
Vasta
#10

Silikaat ei kannata ka mõningaid kütmise variante.
Valgas juhus kus puudega köeti pikalt ja polnud häda midagi. Kui aga ehitati majja vedelküttel töötav katel oli kevadeks korstnast järel vaid vari.
Silikaat läks lausa pudruks.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#11

(09-10-2019, 12:31 PM)honkomees Kirjutas:  Jura kirjutavad, veneaegne silikaatpits on iilma  mingi samottvoodrita ja ei lagune, tänane kivi laguneb nii nagu raudpats kirjutas.
ise ajad jura ja ei tea halligi!
'vene aegne korstnapits on väljast tõepoolest korralik ja igati ok,aga kui vaatad nendele 60-ndatel laotud silikaadist korstnapitse ja ka pööningul külmas tsoonis silikaadist laotud korstnaid siis seest on liialt jahtunud happeline suits need silikaatkivud ära söönud ja algsest korstna 12 cm seina paksusest on töäna alles kohati  napp 4-5 cm ja see ei ole enam korsten!oleks ka tollal pandud plekist hülss sisse ja vajadusel seda aja jooksul vahetatud siis poleks neil korstendel täna häda midagi.ka mul buumiaegsest silikaadist pits katusel ja metall vooder sees ja ei ole sellel häda mitte kui midagi.laske jah parimate pakkumiste saatel omale silikaadist pitsid teha kus tootja juhendile on vilistatud ja saate uuesti korstnad ehitada!ehitan ise ka korstnaid ja vastavalt tootja juhendile ja ei ole minul küll ükski pits veel lagunenud sita kivi tõttu.ja odavalt ei tee ehk alla 2,5€ kivi +materjal mina kivi tõstma ei hakka.
olen ka kivitehases privaatsel ekskursioonil käinud ja näinud kus on üks ainumas liin kivide tootmiseks ja üks ainumas pulber millest kivi kokku pressitakse ja nii klombitud fasaadikivi kui tava tellis on kõik üks ja seesama toormaterjal.
Vasta
#12

(09-10-2019, 10:05 AM)Raudpats Kirjutas:      Ventilatsioonikorstnas võib kasutada aga küttekorstnas mitte.

Big Grin Big Grin Big Grin isegi vene aegne silikaat pits kuhu lasti dussiruumist vesi otse korstnasse oli killustik,taas kord investeerige ja pange roostevaba hülls lõõri ja teie korstnad kestavad!ka kortermaja solgitorude vent suunatakse silikaat pitsi,aga seal pidavat mingi x gaas olema ja see lammutab kah ilma metall voodrita pitsi laiali.toode.ee keeras mul kevade poole 130x260x1250 hülsi valmis mingi 30 rubla eest,panen kliendi korstnasse selle ja mina saan surmani rahulikult magada öösel ja minu tehtud korstendega ei juhtu mitte midagi.korsten on ka 10 aastat hiljem väljast välimuselt nigu uus ja minu silmis on ka kauba toote kena välimus 10 aasta pärast üks kvaliteedi näitajatest.
Vasta
#13

(09-10-2019, 09:22 AM)Meelis2 Kirjutas:  Ikka võib laduda, ainult vooder laotakse korstnatellisest sisse.
Olen märganud et kõige hullemini lagunevad need silikaadist korstnapitsid mida harva kasutatakse- saunad, suvilad jne. Kus igapäev tuli all seal OK, kui niiskub siis ka kohe kuivab. Tundub et silikaat oma poorsuse tõttu imab niiskust kordades paremini kui põletatud korstnatellis ja kui siis talvel on nädal aega külmumiseks hakkab kohe vaikselt lammutama.
Muidugi on ka põletatud tellisest korstnapitsidel pikipragusid sees aga pikemalt kasutatud silikaadist pitsidel on igal teisel.
saun ja harva kütad ja korsten vent lõõriga siis sõltumata kivist on suur oht ,et korstnasse praod tekivad.talvel-20 väljas ja korsten sama külm,nüüd surud kerisele tule alla ja 600C korstnasse kerisest siis korstna kerise lõõr kuumeneb ja vent lõõr paraku endiselt külm ja sellised suured tempi kõikumised tekitavad suure tõenäolsusega praod korstnapitsi.paned sauna lõõri pitsi ulatuses taaskord hülsi sisse siis hülss kuumeneb,aga korstna kiviosa jääb endiselt külmaks ja mis asi seda korstent lammutab?isegi lode tellisel tõmbab praod sisse tempi erinevuse tõttu,aga vot VAT tellisel ei ole veel näinud samas situatsioonis pragusi.
Vasta
#14

(09-10-2019, 13:21 PM)muska71 Kirjutas:  
(09-10-2019, 12:31 PM)honkomees Kirjutas:  Jura kirjutavad, veneaegne silikaatpits on iilma  mingi samottvoodrita ja ei lagune, tänane kivi laguneb nii nagu raudpats kirjutas.
ise ajad jura ja ei tea halligi!
'vene aegne korstnapits on väljast tõepoolest korralik ja igati ok,aga kui vaatad nendele 60-ndatel laotud silikaadist korstnapitse ja ka pööningul külmas tsoonis silikaadist laotud korstnaid siis seest on liialt jahtunud happeline suits need silikaatkivud ära söönud ja algsest korstna 12 cm seina paksusest on töäna alles kohati  napp 4-5 cm ja see ei ole enam korsten!. ...

No kuna enamasti ise korstnad pühin, siis olen ikka sisse vaadanud. Jah, seest on tükikesi ära pudenenud aga pakun, et vastupidi su öeldule on suurem osa alles ehk napp 3-5 cm ära pudenenud. Eestiaegne valatud betoonkorsten oli ka lõhki, kuid mitte seest ära söödud. Tsaariaegse punasest tellisest korstna kivid olid kõik ok, ainult lubimört? oli vahelt pea täielikult lahkunud ja korsten paistis läbi. Aga tänane silikaat on korstnaks kõlbamatu, Lode on nii ja naa, ka tõmbab mõras sisse.
Vasta
#15

Miks peaks täna silikaadist korstent laduma? Vanasti jah. Aga 21.sajandil pole sel küll ammu enam mõtet, veel vähem savikivist. Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud et ei tasu mõelda, kas vanal talul ühelõõrist 100-aastast pragulist vahetada või jah!
Vasta
#16

(09-10-2019, 15:30 PM)honkomees Kirjutas:  
(09-10-2019, 13:21 PM)muska71 Kirjutas:  
(09-10-2019, 12:31 PM)honkomees Kirjutas:  Jura kirjutavad, veneaegne silikaatpits on iilma  mingi samottvoodrita ja ei lagune, tänane kivi laguneb nii nagu raudpats kirjutas.
ise ajad jura ja ei tea halligi!
'vene aegne korstnapits on väljast tõepoolest korralik ja igati ok,aga kui vaatad nendele 60-ndatel laotud silikaadist korstnapitse ja ka pööningul külmas tsoonis silikaadist laotud korstnaid siis seest on liialt jahtunud happeline suits need silikaatkivud ära söönud ja algsest korstna 12 cm seina paksusest on töäna alles kohati  napp 4-5 cm ja see ei ole enam korsten!. ...

No kuna enamasti ise korstnad pühin, siis olen ikka sisse vaadanud. Jah, seest on tükikesi ära pudenenud aga pakun, et vastupidi su öeldule on suurem osa alles ehk napp 3-5 cm ära pudenenud. Eestiaegne valatud betoonkorsten oli ka lõhki, kuid mitte seest ära söödud. Tsaariaegse punasest tellisest korstna kivid olid kõik ok, ainult lubimört? oli vahelt pea täielikult lahkunud ja korsten paistis läbi. Aga tänane silikaat on korstnaks kõlbamatu, Lode on nii ja naa, ka tõmbab mõras sisse.
kui palju sa oled neid korstnaid näinud?mina olen tuhandeid näinud.ahju lõõridel pole suurt midagi,aga pliitsoemüür see küll sööb kivid seestpoolt ära.ja kui sa ei oska õieti korstent ehitada siis pole vaja alusetult kivi süüdistada!!!miks minu tehtud korstnad kestavad ja sul mitte?olen keilas neid silikaadist kümneid teinud ja võin su käekõrvale võtta ja näidata ja küsida omanikelt ja mitte keegi ei nuta korsten katki ja kivi fekaal. 14 aasta jooksul pole ükski minul lagunenud ja killustikuks muutunud.küll tuleb teiste valesti tehtud korstnaid uuesti teha.plekist müts tehakse millimeetri täpsusega ja siis lüüakse peale ja niikui selle maha võtad on mütsi all hunnik puhast killustikku.mina teen kõik plekist mütsid igast küljest nii 2 cm suuremad ja sama soovitab ka silikaadi tehas,aga miks ma ei näe selliselt tehtuid?ja ainult kisa kivi fekaal,ehitaja on fekaal paraku ei muud.
tänasel päeval üksikud korstnad silikaadist ja siis kui majal üks juba on siis disaini pärast peab ka teine olema valge.täna laon vat tellis kuna hea kerge tõsta,see kivi paraku rabe,maha kukub katki kohe.
Vasta
#17

(09-10-2019, 17:13 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Miks peaks täna silikaadist korstent laduma? Vanasti jah. Aga 21.sajandil pole sel küll ammu enam mõtet, veel vähem savikivist. Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud et ei tasu mõelda, kas vanal talul ühelõõrist 100-aastast pragulist vahetada või jah!

jah vanad talumajad ja vana korsten pekkis siis täna esimese asjana soovitangi pööningu põrandast alates isokern edasi.vana korstna otsa väike üleminek tellistest ja edasi isokern.selle laob päevaga püsti.
vanad korstnad kui kivi veel korralik ja tuld näinud pole siis ongi vuugid seest tühjad ja seda ei lammutata vaid krohvitakse seestpoolt ära(seguga renoveerimine).panevad ka furanfleksi.

kahjuks leidub meil veel piisavalt ladujaid kes isegi kortermajade kõrged pööningud süüdimatult silikaadist korstnad laovad,leidub ka andekaid kes isokern plokid valepidi paika panevad kuigi juhend kõrval,ka rondo pluss keraamilised torud pannakse valepidi.
Vasta
#18

Mõnes kortermajas on kasutusel silikaadist ventilatsioonilõõrid ka korstendena. Praegusel hetkel enam sellise korstna korral küttesüteemi kasutusluba ei anta, aga kunagi anti.
Vasta
#19

(09-10-2019, 18:31 PM)veix__ Kirjutas:  ... aga kunagi anti.

Ei antud. Omavolilised ümberehitused ja neid on palju.
Vasta
#20

(09-10-2019, 17:51 PM)muska71 Kirjutas:  kui palju sa oled neid korstnaid näinud?mina olen tuhandeid näinud.ahju lõõridel pole suurt midagi,aga pliitsoemüür see küll sööb kivid seestpoolt ära.ja kui sa ei oska õieti korstent ehitada siis pole vaja alusetult kivi süüdistada!!!miks minu tehtud korstnad kestavad ja sul mitte?olen keilas neid silikaadist kümneid teinud ja võin su käekõrvale võtta ja näidata ja küsida omanikelt ja mitte keegi ei nuta korsten katki ja kivi fekaal. .... mina teen kõik plekist mütsid igast küljest nii 2 cm suuremad ja sama soovitab ka silikaadi tehas,aga miks ma ei näe selliselt tehtuid?ja ainult kisa kivi fekaal,ehitaja on fekaal paraku ei muud.
Mina räägin oma elamise 3 korstnast, 3 ahjust, 1 saunaahjust ja 2 pliidist. Kui SAMA TEHNOLOOGIAGA ehitatud silikaatkorstnad käituvad täiesti erinevalt, siis on viga materjalis??? Loomulikult saab tänaste teadmiste ja vahenditega (nagu need sisevoodrid vms) teha sitast saia, aga see tähendab ju täiendavat maksumust. Ma täitsa usun, et sa teedki sitast saia, aga kas see on normaalne? Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid, mu vanim korsten 100 a, 1915-2014. Ühelgi mu korstnal pole olnud ega ole peal plekkmütsi, sh 1975 ehitatud silikaatkorstnal, tõsi, eks mõne aasta pärast peab uue pitsi laduma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne