IŽ Jupiter 2 uuele elule
#41

Vahepeal said silindrid ja nende kaaned klaaskuulipritsi viidud ja kättegi saadud. Tulemus pole just parim, sest osa paagatanud muda jäi ikka külge. Aga eks tuleb puhastamisega vaeva näha ja veelkord viia. Silindrid läksid ka esimesse remonti üle puurimisse ja eks näis mis sealt välja tuleb. Uued väntvõllid said ka soetatud, millel kepsu sõrmepukside asemel on nõellaagrid. Muud vajalikku ka mootorile nagu simmerlingid jne. Täna hakkasin siis käigukasti koostama ja noh lisaks sellele, et nii mitmeidki seibid olid kastist puudu, nagu ka kaante vahele oli pandud paks tihend, mida sel masinal mitte ei peaks olema, selgus ka kurb tõsiasi, et valesti reguleeritud kasti tõttu on käiguvahetuskahvlid ikka päris pahasti ära kulunud. Igaks juhuks panen ka siia küsimuse, ega kellelgi ei ole selliseid kahvleid üle?

       
Vasta
#42

Täna oli hea päev, kuna õnnestus otsimistöö tulemusena leida ja kätte saada täiesti uus Jupiteri käigukasti sisu, käiguvahetusheelblid jne.

   

 Oli aeg asuda siis käigukasti kokku sobitama ja reguleerima. Seejärel juhtus aga midagi täiesti ootamatut  Smile Said siis uued heeblid külge kopeervõllile, aga käigud ei vahetunud kohe üldse nii kui peaks. Peale pikka ja juba vaevavat mõttetegevust hakkasin kahtlema heeblite asetuse õigsuses. Üks heebel oli varem vasetatud ja teine pinnakatteta, nii said ka uued asemele pandud. Hea, et tegin eelnevalt fotosid, sest selgus, et varem vasetatud heebli asemele pidi uutest heeblitest minema pinnakatteta ja siis ka vastupidi. Vat ei tea, miks selline pinnakatte teema, aga igal juhul peab jälgima, millise heebli mille asemele paned, vahe on silma järgi suhteliselt väike, aga oluliselt määrav. Pärast seda hakkasid käigud lülituma normaalselt ja sai lõtkusid reguleerima asuda. Kokkuvõttes võib öelda, et kui koostada kõik õigete tehase seibidega ja mootori karteri vahele mitte mingit tihendit panna, siis reguleerida polegi peaaegu miskit vaja. Kopeervõlli teise otsa sai +0,1mm lisaseib moe pärast ja vedava võlli vasakule tugilaagrile juurde +0,2mm. Sisuliselt poleks neid vajagi olnud, kuna tehas lubab 0,2-0,4mm lõtke.
Väga hea ja õpetlik õppematerjal on siin youtube videos: kasti koostamine
Lisaks selle seltsimehe teised videod on ka väga praktilise sisuga ja palju kasulikke nippe, mille peale ise ei tule, kui iga päev just neid mootoreid ei näpi. Parasjagu aega läks karteri poolte järele aitamise peale, et need sama kergelt kokku ja lahti käiks, nagu videos, sest ainult nii saab telglõtkusid normaalselt kontrollida. See oli tõesti tüütu pusimine.

   

Müstika on endiselt minu jaoks vasaku ja parema väntvõlli laagrite õlituse teema. Paremal vändal jookseb mõlemale vända laagrile õlikanal viimase ette. Vasakul vändal on isegi vene videotes välimisel karteris oleval laagril õlikanal üldse puudu ja sisemisel kaanel siiski olemas. Räägitakse küll vasaku vända sisemise kaane korrektsest asetusest ja selles olevast õlikanalist, aga ei mainita seda, miks samal vändal vasak õlikanal kinni on? Seal pole mingit varianti, et kuskilt mujalt see määrimine tulla saaks...Minu peas jääb see igatahes küll piinama...Samas märkasin, et minu vasaku vända sisemisel kaanel, millel väitsin, et õlikanalil on punn ees, on siiski selle punni kõrvalt puuritud ca 1mm peenike õlikanal. Teades seda segadust, ei julgegi nagu enne mootorit kokku panna uute väntvõllidega, kui täpselt aru ei saa, mis seal nende vända õlitustega toimub...
Vasta
#43

Panin siiski mootori kokku oma kahtlustega, kuid puurisin vasaku vända sisemise kaane õlituskanali sama suureks kui paremal pool. Lisaks lugesin, et sisemised vända kaaned peavad alati komplektis käima ja suvaliste numbritega suvalisest mootorist neid ei tohiks kasutada, Ehk näiteks 12-1 ja 12-2 on üks paar, mis on ilmselt koos oma lõpptöötluse saanud. Nüüd jääb oodata silindreid puurimisest, et need ka pähe istutada.
Täna sain kätte ka kastitäie tsinkimisse saadetud detaile.

       

Eks sinna sai ka muud, mitte selle rattaga seonduvat, aga pärast kontrollsorteerimist tundub, et kaduma pole kas läinud midagi või siis mõni detail, mida ei osanud otsida  Smile 

       

Kusjuures varaemast temaatikast läbikäinud kodarate tsinkimisest. Sel korral istuvad niplid üsna kenasti kodarate otsa, ei saa miskit kurta. Leidsin ka oma võrri projekti aegadest ühe pundi kodaraid, mis sai lastud ära tsinkida nii, et niplid olid kodarate otsas. Fotol on näha, et see ei ole hea mõte.

   
Vasta
#44

Väga viis töö, millise päritoluga uued väntvõllid on? 
Kas jupiteril on ka üks väntvõlli simmekatest nn paks? Ja kas kasutasid nn margikohaseid tihendeid või hankisid kaasaegsed?
Mis tüüpi ning tootja väntvõllilaagreid kasutasid
Vasta
#45

(01-11-2019, 22:42 PM)Raigo Kirjutas:  Väga viis töö, millise päritoluga uued väntvõllid on? 
Kas jupiteril on ka üks väntvõlli simmekatest nn paks? Ja kas kasutasid nn margikohaseid tihendeid või hankisid kaasaegsed?
Mis tüüpi ning tootja väntvõllilaagreid kasutasid

Väntvõllid on vene päritolu IŽ tehasest nagu müüja väitis, ehk ostsin Põlva R.H. Autoosade poest. Mind see nagu isegi ei häiri, pigem on liikvel ka Hiinast pärit väntvõllid, mida üks Narvast pärit "jawavaruosade" müüja väitis olevat selline vähe kestev variant, aga eks igale oma, muidu ilmselt ei müüdaks neid odavamaid variante ka siin. Ja samas mulle igati imponeeris vene Jupiteri simmerlingide komplekt, mis materjali kvaliteedi ja korrektsete mõõtude poolest mulle kuidagi silma jäid, ehk neid ma ei hakanud ükshaaval mujalt otsima. Vasakus mootori pooles olev vända simmerling on jah kahe huulikuga. Laagrid see-eest aga läksid mootorisse kõik SKF omad. Nagu lähevad ka esi- ja tagajooksudesse. Väntvõllile siis näiteks sellised SKF 6205-2RSH C3. Külgedelt simmerlingid maha ja määrdest puhtaks ja seejärel kuumaga pesasid paisutades laagrid kenasti lõhkumata sisse.

   

Samas jälle pettusin täiesti uues veoketi hammasratta täpsuses/kvaliteedis.
No paned uue ketiratta nuutide otsa ja lõtkub igas suunas...pluss veel see häda, et võlli nuutide otsa istub ta oma viimaste servakestega, ehk ei tea kaua kulub, et ta üle nuutide jooksma hakkab...läks vana ketiratas tagasi.

   
Vasta
#46

...ja veel üks omaenese rumalus, mida avalikult klaarida  Smile ...loomulikult ei saa olla vasaku vända välimisel laagril küttesegu kaudu õlitust, kuna see asub ju otse karteris otsaga õli sees, mitte nii nagu teised 3 vända laagrit...vahest võib lihtne mõtlemise viga sellise segaduse tekitada. Igatahes on asi klaar ja vasaku vända sisemise kaane õlikanal on ka võrdseks teistega puuritud. Ei tohiks rohkem miskit normaalset mootori määrimist takistada. Vaatasin ka netis ringi ja ka tehas müüb sisemisi vända kaani paarina, ehk neid ei tohiks ikka ükshaaval asendada.

Näiteks nii:
- правая
ИЖЮ.1-34
- левая
ИЖЮ.1-33


Õlitust selgitavad pildid ka:

Vasaku vända sisemine laager, mis on ka teist mõõtu, ehk 6304
   

Ülejäänud karteri sisesed ja küttesegust määritavad laagrite õlikanalid
   
Vasta
#47

(24-10-2019, 00:01 AM)motamees Kirjutas:  
(23-10-2019, 23:02 PM)praud Kirjutas:  ...Oskab keegi kommenteerida seda teemat? Loodetavasti on selgitus arusaadav...
...Äkki on vasaku ja parema poole erinevus selle pärast, et vasak laager saab määret hoopis käigukastist kuidagi...

Ma nagu üritasin ju, aga ilmselt halvasti .
Vasta
#48

(02-11-2019, 01:29 AM)motamees Kirjutas:  
(24-10-2019, 00:01 AM)motamees Kirjutas:  
(23-10-2019, 23:02 PM)praud Kirjutas:  ...Oskab keegi kommenteerida seda teemat? Loodetavasti on selgitus arusaadav...
...Äkki on vasaku ja parema poole erinevus selle pärast, et vasak laager saab määret hoopis käigukastist kuidagi...

Ma nagu üritasin ju, aga ilmselt halvasti .

Jah, pidasingi Sinu vastust silmas selle kirjutisega  Smile  Mul oli ilmselt mingi kinnisidee, et tegin lausa karteri poolest pilti, kus on tegelikult ka näha, et seal on koht hoopis simmerlingile, mitte laagrile ja siis küsisin...ju arvasin, et kõik laagrid on 6205 ja asuvad küttesegu karteris...ei tea mis mind segas, ju liiga palju asju korraga peas ringlemas...
Vasta
#49

(01-11-2019, 23:57 PM)praud Kirjutas:  
(01-11-2019, 22:42 PM)Raigo Kirjutas:  Väga viis töö, millise päritoluga uued väntvõllid on? 
Kas jupiteril on ka üks väntvõlli simmekatest nn paks? Ja kas kasutasid nn margikohaseid tihendeid või hankisid kaasaegsed?
Mis tüüpi ning tootja väntvõllilaagreid kasutasid

Väntvõllid on vene päritolu IŽ tehasest nagu müüja väitis, ehk ostsin Põlva R.H. Autoosade poest. Mind see nagu isegi ei häiri, pigem on liikvel ka Hiinast pärit väntvõllid, mida üks Narvast pärit "jawavaruosade" müüja väitis olevat selline vähe kestev variant, aga eks igale oma, muidu ilmselt ei müüdaks neid odavamaid variante ka siin. Ja samas mulle igati imponeeris vene Jupiteri simmerlingide komplekt, mis materjali kvaliteedi ja korrektsete mõõtude poolest mulle kuidagi silma jäid, ehk neid ma ei hakanud ükshaaval mujalt otsima. Vasakus mootori pooles olev vända simmerling on jah kahe huulikuga. Laagrid see-eest aga läksid mootorisse kõik SKF omad. Nagu lähevad ka esi- ja tagajooksudesse. Väntvõllile siis näiteks sellised SKF 6205-2RSH C3. Külgedelt simmerlingid maha ja määrdest puhtaks ja seejärel kuumaga pesasid paisutades laagrid kenasti lõhkumata sisse.



Samas jälle pettusin täiesti uues veoketi hammasratta täpsuses/kvaliteedis.
No paned uue ketiratta nuutide otsa ja lõtkub igas suunas...pluss veel see häda, et võlli nuutide otsa istub ta oma viimaste servakestega, ehk ei tea kaua kulub, et ta üle nuutide jooksma hakkab...läks vana ketiratas tagasi.

Müüakse jah paarina, olen ostnud, kvaliteet on täitsa OK. Küsimuse mks neid ükshaaval vahetada ei tohi vastus on järgmine.
Väntvõlli pesad puuritakse ühe käiguga läbi terve  kokku keeratud karteri, millel on sisemised kaaned ka küljes. Sellisel juhul istuvad väntvõllid alati ühel teljel.
Kui sa nüüd ühe kaane ära vahetad, siis võib tekkida moment, kus üks väntvõll jääb teisega mingi imetillukese nurga alla ja sealt algavad suuremad hädad.

Seega tegelikult pole vahet, kas vahetad ühe või mõlemad kaaned tulemus võib ikka kehva olla, üht kaant vahetades on vähemalt teine hea Smile

Mis sul sellel ühel õigel kaanel viga oli, et seda kasutada ei kannata?
PS: kindlasti tead seda aga kaante ja mootori koostamisnumbrid ( mitte seeria nr) klapivad omavahel ja neid siis paaritataksegi.


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#50

https://m.facebook.com/groups/1950925712...0152673225

Kas ikka alati töödeldi asju paaris? 

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#51

Viimased kaks vastust ongi see minu kõva häälega arutelu põhjus olnud. Eks see on ju arusaadav, et kaks ühele teljele asetatud võlli peavad olema täpselt joondatud, et nad ei hakkaks laagreid murdma ja eriti neid liitvat hooratta ühendust. Seda saabki teha kahel moel. Kas nii, et karterid ja sisemised vända tugikaaned puuritakse ühe koostuna või siis täpsete rakiste abil, mis võimaldavad detaile ükshaaval töödelda. Minu järeldus oligi, et kuna IZ-l on kõik nummerdatud, siis järelikult kuuluvad kõik detailid omavahel ühte korraga töödeldud gruppi.
Miks ma otsisin uut sisemist kaant, oli põhjus, et vasaku sisekaane fikseerimisserva sektor oli mõraga. Aga varasemast postitusest on näha ka, et sai keevitatud see serv üle. Lisaks oli sisse murtud üks polt tõmmitsa avasse. See ei tulnud sealt muud moodi kui puurides välja ja lisaks kuna M6 keere sai kahjustada selle käigus, siis keermestasin selle M7-ks üle. Peaks toimima küll.

[Pilt: attachment.php?aid=78190]

Igatahes läks see kaan töödelduna (keevitatuna ja lihvituna) tagasi, kuna see keevitatud serv ei kanna seal midagi, lihtsalt pelgasin, et äkki see irdub vibratsiooniga küljest. Kokkuvõttes liiguvad koostatud mootoris vändad käetunde järgi küll vabalt, ilma sellise elliptilise poomiseta. Eks elu näitab  Smile
Vasta
#52

Läks nende silindrite puurimisega aega, mis ta läks, aga täna ma nad kätte sain. Esmane emotsioon oli seekord vale, mis tekitas tunde, et no sinna kohta tagasi ma enam ei lähe. Aga töö kiidab ikkagi tegijat, sest nii korralikku puurimist polegi ma näinud veel. Ikka kipub peeneid jutikesi ja töötlemisi jälgi olema näha, aga selle töö tulemus oli küll peegelsile pind ja hea koost. Kolvid said ka kiita, kuna muidu pidid olema need vene vigurid alt seelikust laiemad, aga need isendid olid üleni mõõdus ja ei vajanud järele aitamist.

       

Ja kuna jõuluaeg on ka lähenemas, sai lae alust juba mitmendat korda proovitud kaunistada. Tundub, et lõpliku ja rahuldust pakkuva tulemuse jaoks kulub veel paar korda. Üks võõras ookeanisinine element sattus ka pildile, kuna IŽ-56-e värskelt värvitud summutitest üks sai õnnetult tagant selja ilmselgelt inimliku hooletuse tõttu sellise obaduse, et läheb ka uuele ringile.

           

Selle aparaadi tegemise ajal jäi silma, et leidub ka poes uuena amordipukse. 56-le tegin need ise, aga need nüüdsed tunduvad ka väga korrektsed ja täpsed, ehk pressides läksid kenasti paraja istuga sisse.

   
Vasta
#53

Vaatan seda paarissilindri pilti ja ilmselge trivooga lõi üles. Kolvi nool näitab sul vist ettepoole. Uuri kirjandusest, jupiteril vist pidi näitama hoopis karba poole. Kõige kindlam on, kui uurid hoopis rõngaluku teekonda, et üle akna ei käiks.
Vasta
#54

(09-11-2019, 00:14 AM)motamees Kirjutas:  Vaatan seda paarissilindri pilti ja ilmselge trivooga lõi üles. Kolvi nool näitab sul vist ettepoole. Uuri kirjandusest, jupiteril vist pidi näitama hoopis karba poole. Kõige kindlam on, kui uurid hoopis rõngaluku teekonda, et üle akna ei käiks.

Tänud tähelepaneku eest, õnneks need silindrid on veel laua peal ja pole mootori külge jõudnud. Kolvid on seal lihtsalt kuidagi sees ja seda tean jah, et rõnga tihvt ei tohiks üle akna käia. Aga kui ma ei eksi, siis olid mootoris vanad kolvid nooled ettepoole. Selle saan huvi pärast isegi välja veel selgitada.
Vasta
#55

   

Jutt Jupiter 4 raamatust.
Vasta
#56

(08-11-2019, 23:48 PM)praud Kirjutas:  Läks nende silindrite puurimisega aega, mis ta läks, aga täna ma nad kätte sain. Esmane emotsioon oli seekord vale, mis tekitas tunde, et no sinna kohta tagasi ma enam ei lähe. Aga töö kiidab ikkagi tegijat, sest nii korralikku puurimist polegi ma näinud veel. Ikka kipub peeneid jutikesi ja töötlemisi jälgi olema näha, aga selle töö tulemus oli küll peegelsile pind ja hea koost...
See peegelsile pind tundub mulle natukene kahtlane.
Niipalju kui (4 taktiliste) automootorile uute rõngaste paigaldamisega olen kokku puutunud, siis hoonimisjäljed silindris on vajalikud uute rõngaste sissetöötamiseks. Kui silindri tööpind on peegelsile, siis on vaja silinder üle hoonida kuna muidu väidetavalt töötaksid uued rõngad sisse terve igaviku.

Kas see ka 2 taktiliste mootorite puhul niimoodi on ei julge muidugi 100% väita. Samas hetkel kui mootor veel laiali poleks mingit probleemi silindrid vajaduse korral üle hoonida.

Kindlasti sõidab see mootor ka ilma hoonimata silindritega väga hästi kuna veneajal "kodus põlveotsas" rõngaid vahetades ei hooninud üldjuhul keegi mingeid silindreid üle ja kõik sõitsid. Samas vaatan, et käesoleva masina puhul on kvaliteet hoopis teisest klassist võrreldes traditsioonilise "kirve meetodil" vene tsikli remondiga.

Igaljuhul edu!
Vasta
#57

Mul tekkis ka iseendale küsimus hooni kohta. Neljataktilisel on see vajalik. Sugugi mitte rõngaste sissetöötamise jaoks, vaid õlituseks. Hooni soontesse jääb alati veidi õli, mis üles-alla tormavat kolvirõngast ja kolvi keha vastupuutuvat osa määrib. Kahetaktilise eripäradega ei ole kursis, aga loogika järgi oleks hooni justkui ikkagi tarvis. Kui keegi on teemaga paremini kursis, võiks kommenteerida.
PS. korrektne hoon ei ole suvaliste kriipsude rägastik. Tähtis on soone sügavus, selle tipu nurk ja soonte omavahelise lõikumise nurk. Kõik metall, mis soonte valmistamisel nn. kraavi kaldale hunnikusse jääb, peab olema eemaldatud, ehk siis on ainult sooned, mitte mäed.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#58

Wiki 432 :

PS. korrektne hoon ei ole suvaliste kriipsude rägastik. Tähtis on soone sügavus, selle tipu nurk ja soonte omavahelise lõikumise nurk. Kõik metall, mis soonte valmistamisel nn. kraavi kaldale hunnikusse jääb, peab olema eemaldatud, ehk siis on ainult sooned, mitte mäed.

Hoonimine ju põhimõtteliselt ringiratast luiskamine.Mis nurkadest ja omavahelistest lõikumistest jutt käib. Rolleyes
Omal ajal sai hoonitud tavalise drelliga .Töötas küll.
Vasta
#59

Peegelsile silinder on üldiselt laisa või kitsi meistrimehe tunnus. Puuritakse silinder kohe võimalikult täpsesse mõõtu, et hiljem ei peaks mitmeid kordi hoonima ja mõõtma. Sõltumata õli silindri seinale sattumise viisist on neid ristuva mustriga soonekesi sinna õlituseks (õli püsimiseks) vaja. Minu jaoks näeb hästi remonditud silinder selline välja nagu sel pildil: 

[Pilt: Dart_13.jpg]
Vasta
#60

Illimar pajatas :

Peegelsile silinder on üldiselt laisa või kitsi meistrimehe tunnus.

Pigem ülihoolika ;sest hoonimine ei ole poleerimine. Sad

PS. 2 taktilisel õli ju kütuses ,saab mõlemalt poolt iga taktiga.Ehk nii.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne