IŽ Jupiter 2 uuele elule

Iseenda harimise (mitte originaalsuse taga-ajamise) eesmärgil küsiks nendele keskhargile paigaldatud kummikute kohta - kas mõni IZ selliste jalanõudega tehasest ka väljus? Näeb välja nagu "päris" aga ei meenu, et oleks seda kuskil varem kohanud.
Ühinen eelpool juba mainitud arvamusega, et väga hea tubli töö ja 5+ projekt. Õppida saab siit nii mõndagi.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

Ei olnud neid ühelgi. Ja reaalkasutuses vast 20-30 hargiletõmbamist peavad vastu (hargile tõmbamistega lõikuvad nende sees olevad seisuhargi alusplekkide esieservad lihtsalt läbi kummide - Iz ei ole kerge ratas ja ei ole teda ka kerge hargile tõmmata). Aga tubases või museaalses kasutuses on ilus viimistlev ja kasulik asi küll!
Vasta

Ma julgen ka arvata, et sellist kummiku lahendust pole kasutuses vene ratta puhul kunagi olnud - sel ajal peenutsemisega ei tegeletud vaid ratsionaliseeriti räigelt.
Samas ütleb aga internet, et näiteks Vespa rollerite puhul on neid juba 70-ndate lõpust seisujalgadel kasutatud. Muidugi on kaaluklass ka 50-60kg-ga kergem. Samuti on nende kohta kirjas, et tuleb aeg-ajalt vahetada, mis on ka loomulik, sest ennastsalgava kulumise läbi teisi detaile kaitsta ongi nende töö.
Samas käis mul korra ka peast läbi mõte, et kui liimiks need kummikud seisuhargile silikoonliimiga jalga. Sellisel juhul ei saaks jalg kummiku sees grammigi venimisest tingituna liikuda, mis omakorda ei lase tallal nii hästi siseserva lõigata. Aga selle mõtte jätsin sinna paika, sest see silikoonliim, mida olen kasutanud, on nii sitke asi, et see tuleb kas koos teise materjaliga ehk värviga ära või siis tükk haaval lõikudes.
Kuna IŽ on jah külaltki raske, siis oma 56-e puhul täheldasin seda, et kippusin ikka keha raskust kasutades vasakult küljelt diagonaalselt seda enda poole jala peale tõmbama. Kummikud jalas peaks see tähendama seda, et vasak kummik kulub kiiremini katki, aga siin on veel üks nüanss. Ei saagi aru, miks vene insener ei kopeerinud Jawa korralikku ja tugevat jalga, vaid tegi mingi torunikerdise, mis on selle ratta jaoks nõrk. Ilmselt oli odavam. Röövisin jawa.ee lehelt pildi ka illustreerimiseks:

   

 Selle sama diagonaalse tõmbamisega tõmbab muuseas seisuhargi ka jalgu omavahel ühendavast torust torsionaalselt kõveraks või siis teisisõnu propellerisse. Oleks seal jalgade vahel veel teine toru, nagu Jawa-del, siis oleks hoopis teine lugu. Julgen seda ka järeldada sellest, et umbes 4 seisuharki, mis on minu käest läbi käinud, on olnud kõik keskelt paindes. Värvisin just hiljuti oma 56-e seisuhargi uuesti üle, kuna see oli kividest värvi alt usinasti minetanud ja ka too vajas uuesti sirgestamist.
Nii et jah, IŽ-i oleks õige tõmmata "kuidagi" eest-taha hargi mõlema jala peale toetades püsti, aga kuidas sa seda teed, kui pole ka kuskilt eriti kinni võtta. Sadulatel on sang, aga see on õigeks tõsteks vale koha peal - liiga kõrgel. Jällegi kiitus teistele inseneridele, sest meil kodus olnud 634/638-l oli ka ratta toruraami küljel sang, millest oli palju lihtsam ratast vinnata. Lisaks muidugi seisuhargi materjal on Jawal paremini valitud.
Ilmselt on ka neid, kes ratast eelmainitust erinevalt teiselt küljelt seisuhargile tõmbavad, seetõttu tahan eriti tervitada neid, kes suudavad teha seda paremalt küljelt ja koos korviga Smile
Vasta

56-st ja edasi jah on selline muidu tore ja kindel seisuhark, aga sellele tõmbamine käib üle väga agressiivse "amplituudi" . Kas mitte 49-l ei olnud kihvt stantsitud hark, mille jalused olid läbimõeldult kaarjad, nii et hark sai maapinnaga kontakteerumisel justkui sujuvalt rulluda ? See oli veel fašistide disain (49 korral oli H.Weberi enda käsi veel kõvasti mängus, ka Venemaale IZ-i kupatatuna), mille nõukogude insenerid "paremaks" ratsisid, mõistmata nende kaarjate otsade olemust, ilmselt...
Vasta

Enda Planeta 5 kirun juba kümme aastat, kui pean teda keskjalale tõmbama. Külje sang on niivõrd kaugele paigaldatud, et raske tõmmata jalale. Lenksust ei ole jõudu hargile tõmmata. Iz l on vähemalt hea küljejalg, millele toetub korraliklt ja kindlalt. Aga eks see keskjalg remonttöödeks olegi mõeldud.
Vasta

Sai seda seisujalga ka nüüd veidi kirutud ja eks siis näib tulevikus kuidas viimane oma kummikutega praktikas vastu peab Smile Vähemalt on proovitud.
Elektrisisteem on ka nüüd lõpuni valmis ja testitud. Sadulaaluse üksikutest pistikutest koosneva tagatulede ühenduskomplekti asendasin lukustuva PC toiteploki pistikuga. Otsisin kohalikult turult ka PVC juhtmetoru ja küünlajuhtmete omavaheliseks fikseerimiseks plastklambreid, kuid kummagi ei leidnud siit ja tuli inglaste maalt tellida. Esimesed on küljes, teised veel tulemata. Samas olen kas kaotanud või kogemata visanud ära tulede lüliti P25-A kinnitusklambrid juhtrauale. Sai teine ära taastatud, aga pole millegagi enam kinnitada... Seoses viimasega on lausa kaks palvet. Kas kellelgi leidub korralike klambreid mainitud lülitile ja kas leiduks ka ühte tervet lülitit? Nimelt on plaan kasutada sarnast lülitit suunatulede jaoks (kui viimased ikka sobivad külge), oleks kuidagi ajastutruum.

   

 Eriti hea oleks, kui leiduks selleks valiklüliti, millel puudub pasuna nupp. Aga ka pasunaga variant ajaks asja ära. Korraks mõtlesin kasutada sellist hiina varianti, aga see ei haaku kuigi hästi teemasse:

   

Mõned fotod ka illustreerimiseks.

           

Kuna Jawa kütusekraani filter paaki sisse ei mahtunud, siis ostsin mopeedi kütusefiltri, sest see on oluliselt väiksem, kuid filtri pinnalt siiski piisav ja üritasin seda karburaatori katete alla mahutada. Mahtus ta täpselt nii, nagu fotodelt näha. Muud head moodust ei olnud. Samas välja poole ka seda filtrit ei tahtnud ma tolknema jätta.
Proovisin ka paaki peale ja hetke seis on selline, mis jääb ilmselt mõneks ajaks nüüd.

       

Järgmiseks saab ilmselt kokku sadula ja tagaporilaua osa, sest sadul läheb nüüd kohe tegemisse. Probleem on aga endiselt leegitorudega, sest Jupiter 2 silindrisse sisse käivad torud on hoopis omaette teema. Üks originaalne ja kasutamiskõlblik mul on, aga teist paraku mitte. Hetkel tiirleb peas kaks varianti. Kas lõigata ümber ühed eemaldatud kroomiga 56-e leegitorud ja kroomimisse saata või siis võtta kätte ja need ise roostevabast torust liivaga täitmise ja kuumutamise abil painutada, sest küsides siit ja sealt kiputakse sind välja naerma ühe paari tegemise pärast. Majanduslikult on see igati mõistetav, teisalt jälle ka natuke veider.
Vasta

Mind on tükk aega huvitanud, milline see tehaselahendus sadulaaluse juhtmeühenduse jaoks on, aga pole ühegi pildi peale sattunud.
Ise kasutasin mingit 3-klemmilist autopistikut seal.

Tulelülitit otsisin sügisel ise ka ja lõpuks tellisin Narvast - https://www.jawavaruosad.com/product-pag...ga-tiip-n2 ja https://www.jawavaruosad.com/product-pag...%C3%BCliti
Vasta

(13-03-2020, 14:18 PM)rulli Kirjutas:  Mind on tükk aega huvitanud, milline see tehaselahendus sadulaaluse juhtmeühenduse jaoks on, aga pole ühegi pildi peale sattunud.
Ise kasutasin mingit 3-klemmilist autopistikut seal.

Tulelülitit otsisin sügisel ise ka ja lõpuks tellisin Narvast - https://www.jawavaruosad.com/product-pag...ga-tiip-n2 ja https://www.jawavaruosad.com/product-pag...%C3%BCliti

Tänan vihje eest, sealt vist tõesti kõige lihtsam tellida!

Selline värvide järgi juhtmete kokku ühendamine see oli. Ju siis nii oli jälle odavam teha kui mõni pistik välja mõelda.
Viimane foto on peale aluspleki värvimist ja enne nende originaalpistikute maha lõikamist.

       
Vasta

(13-03-2020, 11:30 AM)praud Kirjutas:  Kuna Jawa kütusekraani filter paaki sisse ei mahtunud, siis ostsin mopeedi kütusefiltri, sest see on oluliselt väiksem, kuid filtri pinnalt siiski piisav ja üritasin seda karburaatori katete alla mahutada. Mahtus ta täpselt nii, nagu fotodelt näha. Muud head moodust ei olnud. Samas välja poole ka seda filtrit ei tahtnud ma tolknema jätta.
Proovisin ka paaki peale ja hetke seis on selline, mis jääb ilmselt mõneks ajaks nüüd.

Ise olen kasutanud erinevatel ratastel külgväljavõttega kraani, kuna ruumi jääb rohkem. Kui Izhil panna sinna järele kohe ka L-kujuline filter, siis karburaatorikatted lähevad probleemita peale.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

(13-03-2020, 21:22 PM)Prii Kirjutas:  
(13-03-2020, 11:30 AM)praud Kirjutas:  Kuna Jawa kütusekraani filter paaki sisse ei mahtunud, siis ostsin mopeedi kütusefiltri, sest see on oluliselt väiksem, kuid filtri pinnalt siiski piisav ja üritasin seda karburaatori katete alla mahutada. Mahtus ta täpselt nii, nagu fotodelt näha. Muud head moodust ei olnud. Samas välja poole ka seda filtrit ei tahtnud ma tolknema jätta.
Proovisin ka paaki peale ja hetke seis on selline, mis jääb ilmselt mõneks ajaks nüüd.

Ise olen kasutanud erinevatel ratastel külgväljavõttega kraani, kuna ruumi jääb rohkem. Kui Izhil panna sinna järele kohe ka L-kujuline filter, siis karburaatorikatted lähevad probleemita peale.

Seda külgväljavõttega kraani lahendust algselt isegi kaalusin, aga siis jäi peale kindel soov see filter peita kaante alla (et mootoriruum jääks võimalikult puhtaks) ja nii ta läks. Tahtsingi selgituseks lihtsalt öelda, et filter mahub kaante alla vabalt, selleks on seal ruumi piisavalt. Häda on pigem selles, et kütusevoolikut ei saa painutada rohkem kui kindla raadiusega, peale mida see kokku murdub. Ka liiga kokku murdumise eelsesse pingesse pole toda mõtet jätta, sest siis on oht, et kuumaga läheb PVC voolik vedelamaks ja juhtub ikkagi kardetu. Seetõttu ma sellise poogna tegin sisselasketorude alt. Filtril on seal ruumi lahedalt ja miski ei jää kuskile ette, ega takistuseks. Samas see L-kujuline kütusefilter võiks olla aga hoopis veel parema lahenduse eelduseks.  Smile Kui selline filter panna kohe karburaatori katetes oleva kütusevooliku ava taha, nii et filtrist väljuv voolik saaks vertikaalselt alla pöörata, siis ehk mahuks see lahendus ka karburaatori ujukikambri pealsesse ruumi ära. Pean seda varianti uurima, sest siis ma saaks sellest kollektori alusest poognast lahti...

   
Vasta

Vahepealsel ajal sai tehtud kõike selle nimel, et saaks valmis sadulad. Ehk siis Jupiter 2 kui ka Planeta 4 sadula alusplekid olid juba puhastatud ja töödeldud. Sai otsitud kunstnahka, mis sobiks mustrilt kui ka paksuselt ning ka nö. kanti, mida sadula õmbluste vahele lisada. Sõelale jäid kaks erineva mustriga nahka, millest võtsin mõlemast kahe sadula jagu materjali. Selleks, et neist nahkadest mida teha ka oleks, tuli taaselustada väike õmbluskoda, mis võttis veel kõige rohkem aega - tööstuslikud õmblusmasinad on ka päris omaette põnev ja peenike teema. Originaalse sadula lõigetega polnud suurt probleemi, kuna vana nahk sai lahti harutatud ja sealt lõiked tehtud, aga teise sadulaga olid mul omad visioonid ja selleks sai paar korda sadulaproovis käidud, enne, kui lõplikud lõiked said lukku ja käärid nahka sisse. Mõlemale sadulale sai üks kate ühest materjalist ja teine teisest, et oleks praktikas pärast hea vaadata, milline sobib lõpuks paremini.
Originaalsele sadulale sai peale ruudulise mustriga, hästi veniv ja gramm õhem nahk. Nahale said tehtud ka kontrollõmblused, et oleks nahka lihtsam paigaldada/venitada, sest siis pinguta muudkui kontrolljoon alt poolt täpselt raami servani ja kinnita ning pealt poolt jääb kõik hiljem võrdselt pingestatuks. Ja nii ka õnnestus kokkuvõttes. Samuti said peale märgitud ööside tsentrid. Mis asi on öös? Ei teadnud mina ka, aga tänu vahepealse õmblusteema sissetungile sai otsitud õmblustarvikuid ja kogemata jäid silma sellised metallist rõngasneedid. Need ääristavad originaalsadula käepideme avasid. Originaalid olid mul ka olemas, aga läksid peale uuemad ja värskemad.
Öösid said siis sellised: 

   

Kuna sadula täitematerjaliks olev poroloon ka just ajaga paremaks ei lähe, vaid pigem ikka vastupidi, siis tuli ka teda reanimeerida. Selleks sai ostetud ka spetsiaalset tugevamat ja 1cm paksust modelleerimisporolooni kui nii võib nimetada. Viimast on peale liimimist väga hea vaibanoaga lõigata ning hiljem ka liivapaberkettaga lihvida, et kõik teravad nurgad saaks ümaraks. Kindlasti on soovitav seda lihvimist näiteks töötoas teha, siis tekib mõne aja pärast väga huvitav tuju.

   

Nahk sai siis selline peale. Pildid on muidugi mõista enne pingutamist ja kinnitamist tehtud.

           

Muidugi tagant järele tarkusena oleks võinud sellele õhemale nahale veel täiendavalt alla tõmmata kihi mingit õhemat täitematerjali (vilti, mahulist vms), mis siluks välja kõik viimasedki pisemad lohud-muhud, aga ei hullu. Samas paksem nahk mingit lisakihti ei vaja, see venitab kõik enda järele.
Originaalsadulale ma neete esimese hooga üldse ei pannud vaid lihtsalt liimisin naha ääre taha kinni. Esialgu jätan nii, neete saab alati hiljem soovi korral lisada. Enne seda sai lõigatud 6mm pneumovoolikut pikuti pooleks ja kaetud sellega terav sadula aluspleki serv, et edaspidi mingeid lõikumisi ei tekiks.

   

Lõppkokkuvõttes sai see versioon siis selline:

           

JÄTKUB
Vasta

Nüüd siis järgmisest sadulast. Sellele läks peale paksem ja naha imitatsiooniga kunstnahk. Imelikul kombel oli kasutamata sadula poroloon nagu number väiksem ja tahtis tugevalt täitmist üleni. Ometi polnud seda sadulat kunagi varem kasutatud. Ilmselt uuemal ajal ei pööratud enam kvaliteedile nii palju tähelepanu kui varem. Vanemal originaalsadulal olid ära vajunud ainult kasutamisest tingitud piirkonnad.

   

Uuemal sadulal oli plekkservas juba tehase poolt plastikust kaitseliist, nii et sinna midagi lisama ei pidanud. Selle tugevama naha peale venitamine oli omaette tegu, tuli vahepeal ikka keha raskusega peale suruda, et prolooni sundida järele andma, aga see on kõik vajalik, kui tahta, et sadula nahk tugevalt trimmi jääks. Esmalt said venitatud, liimitud ja klambritega kinnitatud sadula otsad ja seejärel küljed. Sellele nahale sai küljele tehtud topeltkandiga ääris alumisse serva, et anda sadulale paremat joont, ehk petta ära originaalne eest jõnksuga aluspleki joon ja küljele lisatud Jawa laadne kant. Maitse asi jälle, aga sellise tulemuse see maitse võimaldas Toungue 

               

Järgmiseks juba trikoovoor, et proovida, kuidas asi rattale külge sobib.
Esimese hooga katsetasin toda ilma rihmata.

   

Aga siis otsustasin, et rihm peab ikka olema ja sobib, ehk paigaldasin viimase pöördumatult Smile

   

Seejärel läks külge tagaporilaud ja tuli ning asi sai jälle grammi võrra rohkem kokku.

       

Seejärel sai proovitud, kuidas suunatuled taha otsa sobivad. Poelgi kõige hullem, aga laternate varred on küll vist tiba pikad, ise paneks suhteliselt sadula lähedale viimased. Ses osas pole veel lõplikku otsust, sest suunatulede lisamine taha tähendab nende lisamist ka ette, nii et kui kunagi esimene ots võtab kargu alla, siis saab ses osas viimase peaproovi ära teha.

   

Ühe pildi tegin ka tagaratta pealt, millest avaneb vaade sadula pleki alla. Häirib ikkagi see, et sadul võtab osa poriplekiks olemisest ja kogu see kompott pole seal üldsegi tihe. Seega peaks sinna mingi hetk miski logari moodustama.

   

Ja kõige viimase asjana ütlen ka seda, et kui kellelgi on huvi selliseid IŽ-i sadulanahkasid saada või mõnele muule rattale sadulanahk lasta teha, siis võib julgelt ühenduda minuga. Saab ehk abiks olla isetegijale!
Vasta

Kui saladus pole siis kust meitemaal seda porolooni osta saab?
Vasta

(14-04-2020, 15:32 PM)Peeter80 Kirjutas:  Kui saladus pole siis kust meitemaal seda porolooni osta saab?

Ei ole see mingi saladus, ostsin seda Sohvameistri kauplusest Tartus Tehase 21. Seda on seal 1cm, 2cm jne paksusega. Aga kõige lihtsam ja säästlikum on 1cm paksust materjali liimides kasvatada. Eks neid müüjaid ole teisigi, tuleb vaid internetist otsida.
Vasta

Lugesin kogu teema läbi ja sain hulganisti motivatsiooni oma 70 aasta Jupiter 2k taastamiseks. Väga ilus töö. Hoian silma peal ja ootan esimest käivitamise videot kindlasti.
Vasta

Mõned read ka teema värskenduseks. Piisavalt korralikke Jupiter 2 summuteid pole mu teele seni kahjuks juhtunud, seega ainuke variant oli oma jalad istumise alt välja võtta ning asuda seni leituid parandama. Mõlgid kipuvad summutitele miskipärast ikka ja ainult sisse poole tekkima ja kuna ma neid lõikuda ei kavatsenud ega ka vasaraga seest mõlke välja lööma ei mahtunud, siis tuli midagi muud välja mõelda. Ega siin muud välja mõelda polnudki, kui hakata summutit seest survestama kas hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Selleks otstarbeks sai kokku ehitatud survestamise rakis ja tehtud survepesurile spetsiaalne voolik, et see siis veerandtollise keermega rakisesse liidestada. Ehk esimene plaan oli seda teha veega ja lootus sai pandud pesuri 170Bar survele, et äkki see lükkab mõlgid iseenesest välja.

   

Aga vene summuti 1mm teras on ikka nii kalk, et see surve ei teinud talle miskit. Huvi pärast proovisin koputada mõlkide ümbrusi, et näha, kas sedasi nad veidi tagasi soovivad venida. Peab ütlema, et laugemad lohud isegi venisid pinnides poolele teele, aga mitte rohkem. Aga koputada oli huvitav - löö kõvasti tahad, mõlki sisse ei saa Smile . Proovisin ka gaasipitsiga mõlke soojendada, aga vesijahutus tegi oma töö ja sedasi tulemust ei saanud.
Järgmiseks sai vesi seest lastud ja täidetud summuti suruõhuga rõhuni 8Bar. Siin üks pilt ka katsealuseks oleva summuti kohast, mis oli eriti loppis. Paraku kroomitud pinda on väga raske pildistada ja adekvaatselt olukorra tõsidust edasi anda. Aga tegelikult oli pildil olev isend üsna õnnetu tagant otsast, seda on alles viimaselt fotolt, ehk peale parandust näha.

   

Kui õhusurve sees, sai uuesti gaasipitsiga hakatud mõlke kuumutama. See oli murdepunkt. Siit edasi oli ainult silma ja käe koostöö, et mõlgid õigele kaugusele välja sulatada. Kui metall punaseks ja vedelaks sai, lükkas suruõhk juba ise kenasti mõlgi tagasi välja. Seda tuli muidugi mitmeid kordi teha. Ka suruõhu surve all on väga hea gramm liiga kaugele venitatud muhke vasaraga kergelt tagasi koputada.
Mõned näited ka siia:

   

Kus on üksikuid mõlke, nagu minu summutil oli taga küljel, siis need saab üsnagi laitmatult välja sellise metoodikaga:

   

Aga see loppis ja lokkiv suurem ala sai lõpuks selline.

   

Rohkem ei näe seda mõtet edasi kangutada. Nüüd peaks edasi juba vasejoodisega pahteldama.
Üks on nüüd järele aidatud, edasi on teistega juba tee selge Smile 
Ilmselt proovin ära sama meetodi ka ühe leegitoru peal, mis on originaalsena olemas. Vast õnnestub ka sellega.
Vasta

Plekud kasutavad sarnaseks tööks spotterit aga hea teada et saab ka muudmoodi. Rolleyes

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Vala leegitoru vett täis sulge otsad hermeetiliselt ja külmuta -30 kraadini ja näed kuidas kõik mõlgid imeväel välja tulevad.
Vasta

(18-05-2020, 19:52 PM)Qunts Kirjutas:  Vala leegitoru vett täis sulge otsad hermeetiliselt ja külmuta -30 kraadini ja näed kuidas kõik mõlgid imeväel välja tulevad.
Ei ole see külmutamine imerohi. Olen korduvalt proovinud. Teeb asja paremaks aga korra külmus toru ka lõhki. Suruõhk ja kuum on tõhusamad.


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta

Oskab keegi öelda, kas TIG keevituse ja roostevaba elektroodiga tehtud keevis mustale metallile sobib kroomimise aluspinnaks? Või siis lausa roostevaba plekist paik musta metalli sees? Võibolla üle mõeldud, aga oleks hea seda teada. Ehk on kellelgi kogemust? Ühel summutil on auklik ala sees ja plaanis on see välja lõigata ning asendada. Endale meeldib TIG-ga selliseid lappe parandada, kuna saab väga puhas lõpptulemus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne