Poolitatud JCB 3c teemast ehk milline tehnika on õige :)
#1

(08-10-2019, 07:26 AM)mlsluik Kirjutas:  Võin öelda et jumzi on siiski tunduvalt odavam üleval pidada ja käed pole ka nii õlised kui vana lääne tehnikaga, nii et selle kodaniku võid küll persse saata kes nii depiilset juttu ajab...   Toungue  Big Grin

Ei vasta tõele. Eriti see osa, mis puudutab käte õlisust.

Esilaadurist võid samuti odava vana jumpsi puhul und näha.
Vasta
#2

Mina ütleks ka, et korralik JUMZ (jah neid on, aga maksavad rohkem kui vanaraua hind), oleks vist vähe lihtsam valik olnud. Aga sellegipoolest masin on äge ja kuidagi maha ei laida. Kahju, et mootoriga nii läks. Palju ta õli siis võtab, et kuivaks lasid?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#3

Jumzile kun'i paigaldus ei maksa suurt midagi, kui kohe muudmoodi ei saa, aga jääb siiski mistahes muu vana ekskavaatori kõrval kõige mõistlikumaks variandiks nii kulude kui remondi osas.  Sellise vanuseklassi tehnikat remondid kõiki samamoodi, ainult et lääne masinate varuosi otsid tikutulega ja maksad nii et vähe pole. Õlifiltri ja mõned kuluosad saab odavalt... Omast kogemusest näiteid kümneid kus olen ise korduvalt veendunud et ei ole nüüd valmetil ega russil suurt vahet, ei ole ka sel vanal jcb ja jumzil suurt vahet, tänapäeva mõistes sitaks ebamugavad mõlemad, ühe varuosad maksavad lihtsalt kordades rohkem ja töö tegemiseks tuleb ikka asjalikum kopp rentida või osta. 


Hobikorras nokitseda on see jcb sigaäge ja ei ütle ühtegi halba sõna, pigem vastupidi. Aga väitega et jumzi meestel koguaeg käed õlised oleks ei saa kohe mitte nõustuda. fekaal mees võibolla kes koguaeg remondib aga korda ikkagi ei mõista teha... sel juhul leiab vea peegliga üles.
Vasta
#4

Lääne raual on olnud juba pikemat aega olnud komme täpsem ja puhtam juba uuest peast välja näha kui vene omal. See et keegi on oma vene raua heasse seisu viinud ja vankumatult tema eelistesse usub, ei tähenda, et vastupidist seisukohta omav isend tingimata "depiil" on.
 Rootsis sai omal ajal küll nähtud kohalikke külamehi, kes meil abis käisid midagi tõstmas oma vanade BM- de ja ei tea millega veel. Enamasti olid need pillid vanuselt pea ühte harja omanikega, aga eriti ei tilkunud ega leemendanud kuskilt. Ma küll ei usu, et nad neid pidevalt remontisid. Hooldasid vbl. küll.
 Kord juba käest lastud lääne rondil ilmselt tõesti ei ole eelist vene oma suhtes kas või tükkide saadavuse ja hinna osas.
Vasta
#5

Päris filosoofiline arutelu lääne tehnika vs vene tehnika. Meil on lisaks JCB-le veel T-16M ja T-40AM nii et natuke võrdlusmaterjali on. Ja tõsi ta on, et JCB jupid istuvad ikka paremini paika. Lihtne võrdlus ka see kui üritad mõnele vene autole teise ust ette panna siis võib olla üsna kindel, et see ei sobi. Samas kui lääne autodel võib vabalt vahetada. See on ka põhjus, miks ma oma vanad vene autod (Moskvitš 423 - 1963 ja VAZ 2101 - 1971) maha müüsin. Energia ja raha, mis nende korda tegemiseks oleks kulunud on sarnane sama vana lääne auto restaureerimisele aga tulemuseks vene masina puhul on erinevalt Euroopas toodetutest "täiesti korras s*tt auto".
See jutt oli lühidalt seletuseks, et minu poolehoid kaldub pigem kapitalismi tingimustes toodetud masinatele. Teine asi on muidugi areng. Kui Vene masinaid toodeti samasugustena aastakümneid siis läänemaailmas tuli iga paari aasta järel mugavndatud ja parendatud versioon. Hea näide on T-40 küljepeegel. No milleks panna järjekindlalt masinale külge midagi, millest mingi nipiga midagi välja näha ei ole? Või siis Jumz-i 4 kangiga kopa juhtimine, mis olenemata tehnika arengule ei muutunud ka aastakümneid.

Küsimus oli, et kui palju õli kulus. Probleem selles oligi, et õli ei kulunud üldse. Vähemalt esimesed poolteist aastat mitte. Kuna see tase oli nii stabiilne siis väga tihti ei kontrollinud ka lõpuks ja selgus, et vanema tehnikaga päris nii ei saa. Oma lollus, muud midagi.
Vasta
#6

Mis aga puutub minu kaasatud Jumzi eksperti siis mees on kuldsete kätega ja erinevalt minust sündind ja õppind tehnikamees. Töötanud kümme aastat Jumziga ja hiljem ka tänapäevase kaevamistehnikaga. Nii et eriti tema hinnangus polnud põhjust kahelda. Mis muidugi ei tähenda sugugi seda, et kuskil ei võiks leiduda Jumz-e, kus saab ka puhaste riietega töötada Smile
Vasta
#7

Kui puhtad teemaalgataja käed siis nüüd on ja mitu remonditundi ühe töötunni kohta tuleb?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#8

(09-10-2019, 23:30 PM)mlsluik Kirjutas:  Kui puhtad teemaalgataja käed siis nüüd on ja mitu remonditundi ühe töötunni kohta tuleb?

Et Jumz käiks ilma õlita ka?
Ksf! Nastik pani ju ausalt kirja, et remonditunnid tõi õuele roolitagune tihend, mitte tehnika päritolu.
Vasta
#9

Jumz'i meeste kaitseks. Meil oli kolhoosis kopamees kes käis tööl triiksärgis ja pintsakuga. Riides paremini kui esimees. Ja niimoodi kuni kolhoosid kinni pandi. Kopp läikis nagu oleks just liinilt tulnud. Saab küll kui osatakse ja tahetakse.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#10

(09-10-2019, 23:46 PM)Daff Kirjutas:  Jumz'i meeste kaitseks. Meil oli kolhoosis kopamees kes käis tööl triiksärgis ja pintsakuga. Riides paremini kui esimees. Ja niimoodi kuni kolhoosid kinni pandi. Kopp läikis nagu oleks just liinilt tulnud. Saab küll kui osatakse ja tahetakse.

Saab-saab. Keegi pole väitnudki, et ei saa.

Siin lihtsalt üks mees, kes tavaliselt just valikuvabdusi kaitseb, on nüüd viskunud jumpstükkide kaitsele, kuigi selleks antud teema kontekstis küll mingit vajadust ei ole. Nende kahe sarnasused lõpevad sõjajärgse tehnoloogia ja taga paikneva kaevekopa olemasolu juures.

Mõlemad on täna PITA üleval pidada, kummagiga ei too sinki leivale ja kummalegi ei leia peale noort ja hakkajat palgalist juhti.

Mõlemad on lahedad retropillid, millega oma aias või mõnel tehnikaüritusel mõnusalt aega veeta. Mõlemad kulutavad ära kogu vaba raha, kuna lõpuni valmis ei saa need kunagi.
Vasta
#11

(09-10-2019, 23:46 PM)Daff Kirjutas:  Jumz'i meeste kaitseks. Meil oli kolhoosis kopamees kes käis tööl triiksärgis ja pintsakuga. Riides paremini kui esimees. Ja niimoodi kuni kolhoosid kinni pandi. Kopp läikis nagu oleks just liinilt tulnud. Saab küll kui osatakse ja tahetakse.

Oot-oot
Olin vene ajal kah kolhoosis asjapulk. Oli jah mehi kelle GAZikud ja traktorid läikisid nagu plakatil ja rooli keerasid puhaste riietega. Aga- kui andsin mehele sügisel uue zahhariku siis veeres ta puhaste riietega tööd tegema alles järgmise aasta maikuus. Seni lammutas ta saadud masina algosadeks ja ladus kevadeks uuesti kokku, kusjuures mootor käis mootorimehe juurest läbi, iga laager ja tihend vaadati üle ja vajadusel asendati, käigukastid ja tagasillad puhastati, reguleeriti jne. Sama mees pani iga tööpäeva õhtul sitased tunked selga ja tegi autole ettenähtud ülevaatuse ning igal hommikul tegi kasutusjuhendis ettenähtud toimingud enne masina käivitamist. Peale seda pani puhtad riided selga ja keeras vilistades rooli nagu kolhoosi esimeesSmile
Vasta
#12

(10-10-2019, 10:03 AM)Meelis2 Kirjutas:   Aga- kui andsin mehele sügisel uue zahhariku siis veeres ta puhaste riietega tööd tegema alles järgmise aasta maikuus. Peale seda pani puhtad riided selga ja keeras vilistades rooli nagu kolhoosi esimeesSmile

Zahharikuga keeras vilistades rooli? Kust august see vile tuli tal Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#13

Kusjuures tegelikult vestlus ei ole läinud minu arvates teemaväliseks, sest sellise masina ostule eelneb ikkagi valik. Ja meie tingimustes kui su eelarve on väike siis põhimõtteliselt ongi valikus kas Jumz või mõni vana Skandinaavia kopplaadur.
Need variandid keerlesid ka meie peas vähemalt aasta. Üks on kindel, et esilaadur on meie vajadustele oluliselt funtsionaalsem kui sahk. Oli mingeid masinaid vaateväljas, mida oleks täitsa võtnud aga hind keris ikka paari tuhandega üle selle, mis tundus reaalselt asja väärtus. Näiteks selline Jumztükk, millel ka esilaadur küljes:
           
Ja kõigile Jumzi kiitjatele võin kinnitada, et seda konkreetset pilli, millest siin eelnevalt juttu oli te erinevalt minust vaatamas ei käinud. Paremini meenuvad, et tagakopa ühe spetsiifilise liigutamisega oli võimalik selle silindrist hüdroõliga pritsida 10m kaugusel olevat märklauda ja rooli all oli pooleldi lahti lõigatud musta õli täis õlivann. Kusjuures selle otstarvet ei osanud eelmine omanik seletada, sest see olevat kogu aeg seal olnud..
Nii et kui tahta oma majapidamisse mõistliku raha eest tõstetehnikat siis valik ei ole väga lai. Korraliku tänapäevasema masina ostmiseks tuleb juba 10KEURi või kaks otsa panna. Ja kui eesmärk ei ole teenustöid teha siis see võib tunduda mittemõistlik. Siinjuures peab ütlema, et ma tean ka inimest, kes Saaremaal teeb teenust JCB 3c MKII-ga aga ta on ka läbinud siin eelnevalt kolhoosi Jumzidega kirjeldatud täieliku lahtivõtmis-kokkupanemis renoveerimisprojekti.
Vasta
#14

See pole ju JUMZ...
Aga ju seal osta.ee-s pidas keegi algmaterjali selle hinna vääriliseks.
Vasta
#15

Mhmmm... paistab õige märkus olevat ja näeb välja jah rohkem nagu Valgevene toodang. Eks ta kinnitab seda reeglit, et kui oled siinkandis harjunud nägema mingit vana traktorit, millel on tagakopp küljes siis pead seda automaatselt Jumziks. Igal juhul nägi see piltide järgi müügis sel hetkel olnutest ka kindlalt kõige parem välja.
Lisaks sellistele sai kaalutud ka Bobcat tüüpi masinaid, millele saab kaevamise kopa külge panna, siis miniekskavaatoreid ja ka seda, et mõnele vene traktorie kaevamise ja tõstmise agregaadid külge aretada. Ja lisaks veel võimalus haakesse võetavad kaevajad. Aga erinevatel põhjustel ei tundunud need kõige paremad ehk universaalsemad lahendused. Küll siis kas oma maastikuomaduste või väikse kaalu pärast, millega kändu maast naljalt kätte ei saa. Vene traktorite sillad tunduvad aga olevat mitte mõeldud sellise valu jaoks, mida nad paratamatult nende seadmetega saavad. Eks mõistusega annab muidugi kõike kompenseerida aga sellega on ka nii ja naa. Kui ikka mingi räme saare känd on vaja kuskilt savi seest kätte saada siis vahel tundub, et ka see meie 8T masin on selle töö jaoks ka juba piiri peal ja esimesed rattad kipuvad liiga õhku tõusma.
Vasta
#16

Laaduriga, mis kuuri seina ääres seisab ei lükka ega tõsta üldse midagi...

Nagu ma juba ennist mainisin et asi ei ole üldse lääne vs vene tehnikas, vaid selles kuidas legendid alguse saavad. 
Ei sobi ka lääne tehnikale varuosad 1:1le külge, kes vastupididst väidab sel pole lihtsalt kokkupuuteid ja targutab niisama. Alles täna hommikul käiasin perkinsi veepumba korpust et mootorile külge sobiks, valmet 910 kolvid-kepsud tulid erineva pikkusega eelmine kuu, deutzi kolvid rem komplektina täiesti kasutuskõlbmatud... need viimase paari kuu juhtumid mul.
Ei ütle üldse et vene värk parem oleks, aga koduseks kaevamiseks nii vanad masinad tasuks soetada ehk siiski CCCP päritoluga, sest ülalpidamine on kordades odavam, olen omal nahal seda korduvalt tunda saanud. Liikuvaid ja tänapäevaks rariteetseid varuosi on liialt palju. Näiteks vanad valmetid frontaallaaduritega, mis meil üsna levinud, on tänaseks enamus tagaveolised, sest esimesi pooltelgi pole isegi soomest enam võtta selliseid mis kestaksid.   
Ka võsa vedamiseks ja sooniitude purustamiseks on jäänud hetkel pinnale ainult paar russi, sest kui üldse lääne tehnikat mängu võtta siis uhiuut. Kõige paremad näited on siin samas foorumis meil, ksf Kristjan näiteks oma valmet 862 ja 870ga.
      Mul ei ole mitte midagi vana JCB vastu, ostaks isegi omale sellise kui hea hinnaga leian ja suurima heameelega toimetaks sellega väheke, väga äge masin ja ülilaheda disainiga, korda tehtuna on kindlasti 10 korda muhedam kui üldlevinud jumz.  Aga see väide ei ole nüüd küll tõene endiselt et jumziga käed koguaeg õlised oleks. Isa on suurema osa elust jumziga toimetanud, oli vana kabiiniga ja 88 aastal sai suure kabiiniga masina, töötunde ligi 11000 ning plokikaas pole kordagi maha käinud... Täiesti orginaal sisu. Sinine jumz mis mul on, see on ka viimased aastad põhimõtteliselt ainult kalla ja talla, ise vahest mõne vooliku mehaaniliselt ära lõhkunud ja mõned tihendid-mansetid vahetatud mis alguses sai jäetud vahetamata või pandud lolli peaga mingid suvalised harju KEK päritoluga tahmarõngad sisse. Jah, frontaallaadur võiks olla küll, 1500ga ostsin isegi ühe vahepeal aga too sai pandud russile külge, seega kui kellegil on mõni frontaal pakkuda, siis olen huvitatud. Sahk jääb tõepoolest kesiseks tihtipeale, üldse ei vaidle vastu. Nii see on. 

Aga muidu teema autorile palju jõudu ja visadust, minupoolne kummardus ja plusspunktid ka kindlasti, sest hea on näha miskit teistsugust ka siin.
Väga muheda väljanägemisega masin siiski.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#17

(15-10-2019, 11:55 AM)mlsluik Kirjutas:  ...
Nagu ma juba ennist mainisin et asi ei ole üldse lääne vs vene tehnikas, vaid selles kuidas legendid alguse saavad. 
Ei sobi ka lääne tehnikale varuosad 1:1le külge, kes vastupididst väidab sel pole lihtsalt kokkupuuteid ja targutab niisama. Alles täna hommikul käiasin perkinsi veepumba korpust et mootorile külge sobiks, valmet 910 kolvid-kepsud tulid erineva pikkusega eelmine kuu, deutzi kolvid rem komplektina täiesti kasutuskõlbmatud... need viimase paari kuu juhtumid mul.
...

Ja mitut vene traktorit Sa tead, millel on koormus peal ja mis ei vaja käe õlisekstegemist? Ma paari tean, aga nendega kas A. tehakse paarkümmend tundi aastas või B. need on võetud pulkadeks ja seejärel kvaliteetsetest osadest (mida otsiti taga kaua) hoolikalt kokku pandud. Ehk millest me räägime?

Mis puudutab lääne varuosade sobimatust, siis selleks on ju garantii - kui ikkagi ei ole õige asi, siis läheb üle leti tagasi. Juhtub kõigil. Aga erinevalt tänasest made inn russia saastast lääne kaup siiski pole fifti-siksti prügi juba tehasest väljudes. Või noh, odavaim made-in-tsiina tegelikult on ka. Aga peab seda siis ostma?

Ma ei ole vene (OK, JUMZ pole Venemaal tehtud) tehnika vaenlane, kuid ma ei näe põhjust seda igal puhul asjata kiita. Omas ajas polnud paha, aga võrreldes kasvõi siinses teemas jutuksolevaga, siis uuena sai ju haledalt peksa funktsionaalsuses. Ei saa sahk kopa vastu, ei saa. Kopa samba külgnihe on samuti väga mugav omadus kuskil kitsas vahes toiemtades. Rääkimata sellest, et kui kõnealune jotttseebee kannatas otse poest objektile viia, siis uus jumpstükk tuli kõigepealt tööks ette valmistada.

Ainus asi, mille poolest JUMZ on ehk parem, on pääs juhikohale. Kuigi ma pole tegelikult teemaksolevasse kuldnokapuuri ronida saanud, kuid pildi järgi pole just jalutuskäik liivarannal.
Vasta
#18

Nagu herneid viskaks vastu seina...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#19

(15-10-2019, 12:40 PM)mlsluik Kirjutas:  Nagu herneid viskaks vastu seina...

Las selle üle otsustavad moderaatorid ja teemaomanik. Palun ära kiida igal võimalikul juhul jumpstükki asjatult ja herneid pole vaja loopidagi.

Palun saa aru, et teistes oludes on teistel inimestel teistsugune valik ka täiesti lubatud. Ning teha siin tema valikut maha on natuke kohatu, kas pole?
Vasta
#20

Ära siis tee maha teiste valikuid, vaata peeglisse, loe ja püüa aru saada mida kirjutatakse ja siis tee järeldus kes mida maha teeb. Enda silmis palki ei märka, teiste silmis pindu küll.  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne