Autokummid nõukaajal
#61

(08-11-2019, 10:04 AM)Mossemees Kirjutas:  Huvitav, kas läänes ka samalaadseid kumme kasutati või on siinkohal tõesti tegu millegi maailmas analooge mitteomavaga?

Pirelli BS3
Vasta
#62

Juhuslikult ilmus välja veneaegse tehnilise passi lisa, kus on kirjas (vist) lisavarustus, antud juhul raadio. Ja rehvide soetamine, mida autoomanik ka pärast taasiseseisvumist edasi märkis:
www.valorem.ee/pildid/lisa_1.jpg
www.valorem.ee/pildid/lisa_2.jpg
Vasta
#63

Veoka kummi ja sõjaväega oli veel selline juhus, et ühel juhil jäi Maz auto "paljajalu". Läks siis sõjaväelaste juurde ja äris sealt. Mingid kuulikindlad kahuri kummid olid. Lõigati/kougiti puru kummi seest välja, pandi õhukumm ja alla. Poole päeva sai sõita, siis hakkas kummi venima. Venis kõrvalolevast kummist suuremaks ja es saanud enam tarbida. Ära need visati.
Vasta
#64

(07-11-2019, 17:17 PM)spitfire Kirjutas:  
(07-11-2019, 15:24 PM)motamees Kirjutas:  Samas üks imelik juhus oli küll EXidega. Käisin karpaatides vist ja tagasitulles Leedu kiirteel kuulen miskit imelikku häält. nagu kiletükk laperdaks tuule käes kergelt. Kuulen ja mõtlesingi, et katusepagasnikul vihmakile on hakanud laperdama. Siis aga äkki plahvatas, et mul ju seekord hoopis Skif taga ja katuseraami polegi. Pidasin kinni ja selgus, et esimene kumm oli tühi ja jooksis velje peal. Paikasin õhu ära ja kumm jooksis edasi, kuni müügini. Samas ükskord Tuudi vahel läks tagakumm tühjaks ja pidi teepealt ära viima. Usu siis veel juttu, et esikummi tühjaks minek on ohtlikum.

Mõlemad juhud on elus eneses järgi proovitud kiirusel umbes 90-100. Tagumise rehvi lõhkemist selles elus enam kogeda ei tahaks.
Kui esimene ratas alt plehku pani, ei juhtunud suurt midagi, kukkus šarniiri peale, sädemeid lendas, aga auto säilitas sõidusuuna. Kui tagumine lõhkeb või sääred teeb, siis rebib auto umbes 2m endisest kursist kõrvale, enne kui jõuad rooliga reageerida. Kogu see protsess toimub sama tempoga nagu põdra teelejooksmine, ehk siis reageerida õigeaegselt on väike võimalus.

Olen näinud, kuidas Kraz veokas keeras üle vastassuuna teise teeserva, kui sel vasak esirehv lõhkes.
Vasta
#65

Minu arust kaob auto just esirehvi purunemisel teelt nagu purujutt,tagumise katki minekul pole siiamaani mul kuhugi auto läinud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#66

Millega te roolis olles tegelete, kui teil rehvi lõhkemisel auto teelt kaob, nagu purujutt? Magate või?

Jääl võib küll kaldepoolse rehvi altminek pöördumatult teelt ära viia, aga kuulge, see ei juhtu ju mitte sekundiga, vaid paari-kolme jooksul. Peale pauku jätkab auto pea sekundi endises suunas.

Krusadega on suti teine lugu - kui ikka täiskoorma all läheb kurvi või kalde "alumine" rehv eest, siis võib olla ohutum lasta põllule ära, selmet iga hinna eest teel hoides lõpetada allamurtud veljega kraavis külili...

Mugav ega meeldiv rehvi lõhkemine muidugi pole. On neid matakaid üle elatud küll. Kunagi nõukaaja viimastel aastatel, kui peresse õnnestus poolsurnud ERAZ muretseda, siis sellel paukusid pidevalt. Aga eks seal olidki teiste jäägid. Oli vastik küll, kui istme alt (sel ju istud ratta peal) jälle mürts käis ja uks lahti vajus...

Samas pole minu käest läbi käivas autopargis (omad ja tööautod) rehvi lõhkemist enam aastaid ette tulnud. Ikka visinal hommikuks tühjaks, süüdlaseks kruvi või muu metalljurakas...
Vasta
#67

Aegade hämaruses sõitsin Vaz-2108-ga millel tehasest all Michelini rehvid(muster oli nagu kanepilehed kuusekujuliselt). Neid sai elus hoida ca 90 tuhat km! aga siis läksid enam-vähem jutiga kõik pauguga lõhki.
Kuna alates 40 tuhandest olid koordi traadid väljas siis sai pea iga õhtu kodus rehve lapitud, ikka nii et päeval tööjuures vulkisid auklikud sisekummid ära ja õhtul lõid järgmiseks tööleminekuks valmis.
Esikummidest just meeles see et kui rehv tühjaks läinud sai aru alles siis kui porilapakas hakkas asfaldil häält tegema, tagarehvi tühjenemisel hakkas kohe ujuma.
Kord läks ka moskvitsil maantekiirusel tagarehv pauguga, vänderdasime ikka teeservast-teeserva enne kui pidama saime.
Vasta
#68

Kas vene diagonaalrehvil oli alles 80. levinud radiaalrehvi ees ka mingeid eeliseid?
Vasta
#69

Diagonaalrehvil, tootjariigist sõltumataselt, on eeliseks radiaalide ees juhitamatus. Ja noh, see väike asi ka, et puristide puhul saad musta numbri protsendi paremaks Smile

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#70

(26-11-2019, 00:33 AM)Ri-Q Kirjutas:  Kas vene diagonaalrehvil oli alles 80. levinud radiaalrehvi ees ka mingeid eeliseid?

Jäigad rehvid taluvad hästi torkeid ja kivisid, eriti küljelt. Rehvirõhu vähenemine ei paista silma (ega tundu ka tagumikus, esialgu, peamiselt eelkirjutaja viidatud põhjusel). Kuluvad ka aeglasemalt.
Vasta
#71

(26-11-2019, 08:58 AM)v6sa Kirjutas:  ... Kuluvad ka aeglasemalt.

See väide läks vast valeste. Ähk põhjendad oma ütlemist.
Vasta
#72

Tundus, et kruusateedel oli diagonaalidega hea sõita. Huvitav kas praegu ka toodetakse selliseid.
Vasta
#73

(26-11-2019, 10:03 AM)motamees Kirjutas:  
(26-11-2019, 08:58 AM)v6sa Kirjutas:  ... Kuluvad ka aeglasemalt.

See väide läks vast valeste. Ähk põhjendad oma ütlemist.

Ma eeldasin, et küsitakse tänaste diagonaalrehvide, mitte omaaegsete tahmarõngaste kohta.

Traktoritel on vahe umbes kolmekordne. Ehitustehnikal kivide vahel väidetavalt viiekordne.

Aga kulumine on vaid üks näitaja mitmest, mida rehvi valikul silmas pidada.
Vasta
#74

(26-11-2019, 10:29 AM)v6sa Kirjutas:  Ma eeldasin, et küsitakse tänaste diagonaalrehvide, mitte omaaegsete tahmarõngaste kohta...

Noojah, ma jälle mõtlesin vene aja pääle, millest teema alguse sai.
Vasta
#75

Esimesed radiaalid võeti kasutusele 03l (seerias siis ilmselt) ja 1985. aaastal suudeti neid liidus toota ainult 42% kogumahust. Läänes oli sel ajal tootmine 90% peal.
Vasta
#76

(26-11-2019, 14:24 PM)Ri-Q Kirjutas:  Esimesed radiaalid võeti kasutusele 03l (seerias siis ilmselt) ja 1985. aaastal suudeti neid liidus toota ainult 42% kogumahust. Läänes oli sel ajal tootmine 90% peal.

veoautode radiaalid olid vist juba varem olemas?
Vasta
#77

(26-11-2019, 14:24 PM)Ri-Q Kirjutas:  Esimesed radiaalid võeti kasutusele 03l (seerias siis ilmselt) ja 1985. aaastal suudeti neid liidus toota ainult 42% kogumahust. Läänes oli sel ajal tootmine 90% peal.

Ju siis nii oli.
Vaata, kunagi ilmus üks vahva raamat, kus žigulli sündimise lugu üksipulgi ülesse on tähendatud. Nu ja ses raamatus on kirjas ka muudatused, mida fiati kallal tehti enne kui masin Venemaa teedele kõlbulikumaks muutus. Kirjas on seegi, et itaallased soovitasin uuele imemassinale kangesti ikkagi Pirelli radiaalisid alla sättida, aga nõukamaa parimad pojad ei jätnud jonni ja jäädi diagonaalide juurde. Sest kohalik Šinprom ei suutnud radiaale toota.
Raamatul on kolm osa. Peris põnev lugemine. Tegeikult kah. http://auto-junior.info/istoriya/vaz/kni...3-skachat/
Vasta
#78

Lugesin, et nt 1970. aastatel ei tohtinud sõiduauto, mootorratta, bussi ja trolli protektormustri sügavus olla veerepinna keskel vähem kui 1 mm, veoauto puhul 0,5 mm. Ühistranspordisõidukite minimaalne mustrisügavus tõsteti peagi 2 mm peale. Aga kas keegi kontrollis ka seda? Näiteks tehnoülevaatusel või kui miilitsionäär kinni pidas? Või oligi nii, et sõideti täiesti vabalt (ka siledate rehvidega) ilma igasuguse sekkumiseta riigi poolt?
Samuti räägitakse, et 1980. aastatel kohustati naelrehvide omanikku kandma sõiduki taga punase äärisega võrdkülgset valget kolmnurka, milles oli musta värvi vene täht “š”. Kust pagan ta selle märgi välja võttis ja kas tõesti niisugust asja oli tänaval näha?
Vasta
#79

'Neid naelrehvi märke kasutasid mõned inertsist veel 90dtel. Olen tegelikult näinud isegi paar aastat tagasi mõnda autot sellise tähistusega liikvel.

(02-12-2019, 12:13 PM) Ri-Q Kirjutas:  Samuti räägitakse, et 1980. aastatel kohustati naelrehvide omanikku kandma sõiduki taga punase äärisega võrdkülgset valget kolmnurka, milles oli musta värvi vene täht “š”. Kust pagan ta selle märgi välja võttis ja kas tõesti niisugust asja oli tänaval näha?
Vasta
#80

Millistel aastatel see levinud oli, et "roolijoodiku" autole anti O-tähega algav numbrimärk? 80-ndate lõpu kohta mäletan, aga millal algas ja millal lõpetati, seda ei tea.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne