Autokummid nõukaajal
#61

(08-11-2019, 11:04 AM)Mossemees Kirjutas:  Huvitav, kas läänes ka samalaadseid kumme kasutati või on siinkohal tõesti tegu millegi maailmas analooge mitteomavaga?

Pirelli BS3
Vasta
#62

Juhuslikult ilmus välja veneaegse tehnilise passi lisa, kus on kirjas (vist) lisavarustus, antud juhul raadio. Ja rehvide soetamine, mida autoomanik ka pärast taasiseseisvumist edasi märkis:
www.valorem.ee/pildid/lisa_1.jpg
www.valorem.ee/pildid/lisa_2.jpg
Vasta
#63

Veoka kummi ja sõjaväega oli veel selline juhus, et ühel juhil jäi Maz auto "paljajalu". Läks siis sõjaväelaste juurde ja äris sealt. Mingid kuulikindlad kahuri kummid olid. Lõigati/kougiti puru kummi seest välja, pandi õhukumm ja alla. Poole päeva sai sõita, siis hakkas kummi venima. Venis kõrvalolevast kummist suuremaks ja es saanud enam tarbida. Ära need visati.
Vasta
#64

(07-11-2019, 18:17 PM)spitfire Kirjutas:  
(07-11-2019, 16:24 PM)motamees Kirjutas:  Samas üks imelik juhus oli küll EXidega. Käisin karpaatides vist ja tagasitulles Leedu kiirteel kuulen miskit imelikku häält. nagu kiletükk laperdaks tuule käes kergelt. Kuulen ja mõtlesingi, et katusepagasnikul vihmakile on hakanud laperdama. Siis aga äkki plahvatas, et mul ju seekord hoopis Skif taga ja katuseraami polegi. Pidasin kinni ja selgus, et esimene kumm oli tühi ja jooksis velje peal. Paikasin õhu ära ja kumm jooksis edasi, kuni müügini. Samas ükskord Tuudi vahel läks tagakumm tühjaks ja pidi teepealt ära viima. Usu siis veel juttu, et esikummi tühjaks minek on ohtlikum.

Mõlemad juhud on elus eneses järgi proovitud kiirusel umbes 90-100. Tagumise rehvi lõhkemist selles elus enam kogeda ei tahaks.
Kui esimene ratas alt plehku pani, ei juhtunud suurt midagi, kukkus šarniiri peale, sädemeid lendas, aga auto säilitas sõidusuuna. Kui tagumine lõhkeb või sääred teeb, siis rebib auto umbes 2m endisest kursist kõrvale, enne kui jõuad rooliga reageerida. Kogu see protsess toimub sama tempoga nagu põdra teelejooksmine, ehk siis reageerida õigeaegselt on väike võimalus.

Olen näinud, kuidas Kraz veokas keeras üle vastassuuna teise teeserva, kui sel vasak esirehv lõhkes.
Vasta
#65

Minu arust kaob auto just esirehvi purunemisel teelt nagu purujutt,tagumise katki minekul pole siiamaani mul kuhugi auto läinud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#66

Millega te roolis olles tegelete, kui teil rehvi lõhkemisel auto teelt kaob, nagu purujutt? Magate või?

Jääl võib küll kaldepoolse rehvi altminek pöördumatult teelt ära viia, aga kuulge, see ei juhtu ju mitte sekundiga, vaid paari-kolme jooksul. Peale pauku jätkab auto pea sekundi endises suunas.

Krusadega on suti teine lugu - kui ikka täiskoorma all läheb kurvi või kalde "alumine" rehv eest, siis võib olla ohutum lasta põllule ära, selmet iga hinna eest teel hoides lõpetada allamurtud veljega kraavis külili...

Mugav ega meeldiv rehvi lõhkemine muidugi pole. On neid matakaid üle elatud küll. Kunagi nõukaaja viimastel aastatel, kui peresse õnnestus poolsurnud ERAZ muretseda, siis sellel paukusid pidevalt. Aga eks seal olidki teiste jäägid. Oli vastik küll, kui istme alt (sel ju istud ratta peal) jälle mürts käis ja uks lahti vajus...

Samas pole minu käest läbi käivas autopargis (omad ja tööautod) rehvi lõhkemist enam aastaid ette tulnud. Ikka visinal hommikuks tühjaks, süüdlaseks kruvi või muu metalljurakas...
Vasta
#67

Aegade hämaruses sõitsin Vaz-2108-ga millel tehasest all Michelini rehvid(muster oli nagu kanepilehed kuusekujuliselt). Neid sai elus hoida ca 90 tuhat km! aga siis läksid enam-vähem jutiga kõik pauguga lõhki.
Kuna alates 40 tuhandest olid koordi traadid väljas siis sai pea iga õhtu kodus rehve lapitud, ikka nii et päeval tööjuures vulkisid auklikud sisekummid ära ja õhtul lõid järgmiseks tööleminekuks valmis.
Esikummidest just meeles see et kui rehv tühjaks läinud sai aru alles siis kui porilapakas hakkas asfaldil häält tegema, tagarehvi tühjenemisel hakkas kohe ujuma.
Kord läks ka moskvitsil maantekiirusel tagarehv pauguga, vänderdasime ikka teeservast-teeserva enne kui pidama saime.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne