IŽ 56 süütemomendi seadmine ja veel mõned küsimused
#1

Mitu mm enne üss. peaks kolb olema? Tsentrifugaalregulaator puudub. Kirjanduses on erinevad andmed 1...1,5mm ja 5,5mm. Ja räägitakse regulaatori max asendisse kinni kiilumisest. Aga mida sa kiilud, kui regulaatorit ei ole Sad

Ja kas kolvi asendi täpseks leidmiseks oleks mõistlik silindril pea maha raiuda?

Tänan!
Vasta
#2

(06-11-2019, 16:39 PM)oltsberg Kirjutas:  Mitu mm enne üss. peaks kolb olema? Tsentrifugaalregulaator puudub. Kirjanduses on erinevad andmed 1...1,5mm ja 5,5mm. Ja räägitakse regulaatori max asendisse kinni kiilumisest. Aga mida sa kiilud, kui regulaatorit ei ole Sad

Ja kas kolvi asendi täpseks leidmiseks oleks mõistlik silindril pea maha raiuda?

Tänan!

Vanasti käis see ikka kruvikeerajaga, mis maha keeratud küünla avast sisse sai panna Big Grin  1...1,5mm tundub väga vähe. Süütemoment võiks olla ~20° enne ÜSS. Seal alumisel lingil venelased räägivad 3,5...4mm enne ÜSS
https://www.iz-article.ru/ust_zaj_1.php
Vasta
#3

3mm enne ÜSS töötab piisavalt hästi. Üldiselt töötab ka palju varasem ja palju hilisem.
Tahan sellega öelda, et kui käsitsi ja umbes paika pandud süütega käima ei lähe, siis on viga kuskil mujal.

....
Vasta
#4

(06-11-2019, 17:35 PM)maaks Kirjutas:  
(06-11-2019, 16:39 PM)oltsberg Kirjutas:  ..Ja kas kolvi asendi täpseks leidmiseks oleks mõistlik silindril pea maha raiuda?

Vanasti käis see ikka kruvikeerajaga, mis maha keeratud küünla avast sisse sai panna Big Grin 

Ega ta tänapäevalgi teisiti ole. Aga see eeldab, et küünal on keset "plessi". Aga antud juhul on küünal silindripea küljel, peaaegu külili. Ma kahtlen, kas sellise küünlaava asetuse korral on võimalik piisava täpsusega mõõta. Palu piibel soovitab kah sel juhul skalpeerimise ette võtta.

Aga tänan lingi eest! 3...4mm tundub täitsa loogiline.

Kui teooriast rääkida... Mul on küll 56t puudutava kirjanduse osas koduses raamatukogus vaakum, aga 350/49 kohta kirjutatakse järgmist. 1,5mm-le vastab eelsüüde 14 kraadi. Regulaator suudab veel 13 kraadi juurde keerata. Kokku siis 27, millele vastab 5,5mm. Ja regulaatori töödiapasoonsiks öeldakse 600...1400 rpm.

(06-11-2019, 18:26 PM)isandpauk Kirjutas:  3mm enne ÜSS töötab piisavalt hästi. Üldiselt töötab ka palju varasem ja palju hilisem.
Tahan sellega öelda, et kui käsitsi ja umbes paika pandud süütega käima ei lähe, siis on viga kuskil mujal.

Paningi kontaktid täiesti suvalt paika, nii enam-vähem keskele. (Enne ei ilmutanud nad vähimatki soovi lahutumiseks, olid täiesti paigast ära.) Käima läks väga hästi, aga ma sain seejuures vändaga sihukese lõti vastu jalga, et oi-oi-oi Sad Big Grin Sellepärast tahangi asja täpsemaks panna.
Vasta
#5

"Tagasi löömise" vastu aitab iz'i puhul ainult korralik saabas.
Vasta
#6

(06-11-2019, 20:01 PM)oltsberg Kirjutas:  Paningi kontaktid täiesti suvalt paika, nii enam-vähem keskele. (Enne ei ilmutanud nad vähimatki soovi lahutumiseks, olid täiesti paigast ära.) Käima läks väga hästi, aga ma sain seejuures vändaga sihukese lõti vastu jalga, et oi-oi-oi Sad Big Grin Sellepärast tahangi asja täpsemaks panna.

Tsentrifugaalregulaatori üks eesmärke oligi vähendada tagasilööki - süüde on käivitades hilisem. Samas on see regulaator üks paras ****, teeb süüte reguleerimise raskemaks, koosneb peotäiest juppidest, mis kuluvad jne. Sellest regulaatorist ei ole sõidu ajal mitte essugi kasu.
Pannes süüte staatiliselt paika nii, et sõidu ajal oleks süüde normis a'la 3mm enne ÜSS, siis ongi käivitades tagasilöök normaalne, kui sa valesti käivitad.
Edu valem on kaheosaline:
1. Kasuta tugeva tallaga jalanõud. Igasugu plätad ja crocsid unusta ära.
2. Vänta tuleb lüüa kogu kehamassiga - nii kõvasti, kui vähegi jaksad. Igasugu "varbaga proovimine" tuleb jätta kahesilindriliste jawade ja mopeedide maale.

....
Vasta
#7

Olen kuulnud jalaluust, mis sai mingi vigastuse, kas mõra või hullemini käivitusel tagasilöögist. Võibolla kõhna ja pani kontsaga, täpsemalt ei tea, võib ka külajutt olla.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#8

külajutt või asi.
päriselus on palju-palju konte tagasilöögiga murtud.
Vasta
#9

(07-11-2019, 13:12 PM)aavu Kirjutas:  Olen kuulnud jalaluust, mis sai mingi vigastuse... võib ka külajutt olla.

Ei pole...
Ehitasime krossikaid. Ühel mehel oli suur Z. Kätte jõudis käivitamise aeg. Peksis seal tüki aega, ei saanud käima. Siis tuli 125ese mees ja tahtis ka toksida. Nagu paugu pani, hakkas ühe jala peal hüppama. Irvitasime nii, et kõhud haiged, et mis võrrimees ikka suure tsikliga teeb. Ma peksin ka natuke aega. Mul olid kõva tallaga saapad jalas. Tahtis 90 kilost meest taevasse tõsta. Lõpuks selgus, et Motoplat oli kuidagi tagurpidi pöörlemisega.
Teisel päeval sõitma kogunedes polnud võrrimeest. Läksime siis kodo vaatama. Tuli kipsis jalaga meile ukse peale vasta.
Vasta
#10

See ühesilindriliste "suuremate" mootorite häda, minu IZ-P3 karistas ka üht seltsimeest ja tulemuseks oli suurevarba luumurd.
Vasta
#11

Võin kinnitada, et elektronsüüde elimineeris igasugused tagasilöögid IZ-PL2 -l. Saab ka suht lihtsalt lisada lüliti süüte varasemaks/hilisemaks sättimiseks.
Kontaktsüüte ajast olen isegi viga nii saanud,  et jalg andis mitu aastat tunda. Enam ei taha.
Vasta
#12

Kas neil IZ'idel millel, räägitakse tsentrifugaalsüütest, oli seda ka orginaalis või ainult järelturu teema?
Endalgi 56 pannud sellise puraka vastu jalga, et pahkluu oli valus. Korralik saabas ja ise vaatan et rohkem päkapealsega lööks. Päkaga lüües summutab natuke rohkem seda lööki.
Vasta
#13

Oh kui mitmemeetriseks on mõne millimeetri teema paisunud Big Grin 

Mõned kommentaarid ja hiljem ka küsimused.

(07-11-2019, 12:09 PM)isandpauk Kirjutas:  Edu valem on kaheosaline:
1. Kasuta tugeva tallaga jalanõud. Igasugu plätad ja crocsid unusta ära.
2. Vänta tuleb lüüa kogu kehamassiga - nii kõvasti, kui vähegi jaksad. Igasugu "varbaga proovimine" tuleb jätta kahesilindriliste jawade ja mopeedide maale.
Üldiselt tatsan ma enamuse ajast ringi tugevate töösaabastega, plätusid mul polegi. IŽi käivitamine pole minu elus päris esmakordne protsess, tõsi vahel on olnud 24 aastat pausi. Enne seda sai 5 suve 49t kasutatud igapäevasõidukina. Ja ei mäleta, et 49 mind "jalaga" oleks peksnud. Ega 56 nüüd kordades kõvem pada kah ei ole, lihtsalt vana hea saksa inseneritöö on nõukogulikku kesta pakitud.

(08-11-2019, 23:50 PM)oliveer Kirjutas:  Kas neil IZ'idel millel, räägitakse tsentrifugaalsüütest, oli seda ka orginaalis või ainult järelturu teema?
Tsentrifugaalregulaator oli ikka tehases pandud, pigem ei viitsitud seda peale remonti enam tagasi panna. Nagu eespool kirjeldatud, suhteliselt detailirohke ja kuluv jubin, mille ainus eesmärk tagada käivitusmomendil võimalikult hiline süüde. (Emmilistel selleks otstarbeks lenksu peal vastav hoovake.) Nii et ega tast väga tolku ei olegi.

Nüüd, kui asi enam saladus ei ole ja mina selle aparaadiga enam otseselt tegelema ei pea, võin natuke kaarte avada, sest mõned asjad jäid südame peale kripeldama.

Kaks imeilusat blondiini ta mulle tõivad, kellest üks tahtis oma mehele teha sünnipäevaks üllatust löö-vänta-ja-sõida-konditsioonis tsikli näol. Eks ma siis panin puuduvad jubinad külge ja likvideerisin Läti kolhoosimehhaaniku kõige geni(t)aalsemad ratsid. Vahepeal tekkis siirast tahtmine tollele läti vanapapile pikki pimpist lajatada Smile

Kuid lahendamata jäi hulk probleeme, millega õigel omanikul endal tuleb tegelda. Aga ma tahan ise kah asjas selgust saada ja ilmselt hakkab omanik minult ka nõu küsima.

Süüde sai paika, enam ma vastu jalga ei saanud. Aga midagi on viltu käigukastiga. Käigud lülituvad väga tuimalt ja vaevaliselt. Kuna puudub käsihoob, siis ei olnud mul käikude osas mingit orientatsiooni. Tallasin peadaali allapoole, aga jäi mulje, et esimese käiguni ei jõudnudki, sisse läks vist teine. Neutraali kontrolllambil polnud juhet taga (üldse tahab kogu elektrijuhtmestik uuega asendamist) ja käigukastil oleva klemmiga ühendatud tester ei näidanud midagi. Mis ei ole iseenesest veel näitaja, sest ka käigukastis olev vastav jubin võib olla vigane. Alguses oli positsioon vist üldse III ja IV vahel, sest alla vajutades läks sisse selline käik, millega aparaat ei suutnud startida, ilmselt siis III.

Ja kui oletatava II käigu pealt pedaali ülespoole sikutada, siis läks asi korraga kuidagi kole kiireks. Selline mulje, et III jäi vahele ja korraga läks sisse IV.

Tõehetk selgub muidugi siis, kui asi lahti võtta, aga äkki oskab mõni "selgeltnägija" anda vihjeid, milles võib probleem olla.
Vasta
#14

Tee kuivtrenniga ja käega kõik käigud läbi, vahest liiguta ratast edasi-tagasi ka, et paremini sisse läheksid. Saad aimu mis toimub.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#15

Käigukasti puhul ei saa välistada, et lülitusmehhanism valesti kokku pandud. Ammused ja udused mälestuspildid ütlevad, et IŽil olid vastavad märgid, mis tuli kokku ajada (hammassektor ja soontega lülitusvõll). Kui need paigas ei ole, võivadki anomaaliad esineda.

Aga selline asi... Esimesel proovisõidul astus aparaat üllatavalt reipalt edasi. Aga hiljem hakkas suurematel pööretel puterdama, seda ka kohapeal gaasitades. Ma ise kahtlustan elektrit. Suuremad pöörded=suurem vibratsioon, vast ei andnud kuskilt, näiteks süütelukust, korralikult ühendust. Samuti oli märgatav kontaktide tugev sädelemine suurtel pööretel (väikestel ei olnud). Kondeka viga ei saa olla, siis nöögiks ju kõigil pööretel või ei läheks üldse käima?

Karbussi näppides otsustasin kontrollida ka kütuse tasapinda, mida K 28 puhul on sigalihtne teha. Palu õpetab, et kui tasapind erineb kuni 2mm normist, siis ei maksa üldse asjaga kõvaks ajada. Konkreetsel juhul oli ca 5mm madalam, näljahäda oli ka tuntav, aevastas ja loopis õhupuhastit minema Smile 
Tõstsin siis ujukit, aga nõelal pole rohkem sooni kui üks Sad  Kui tõenäoline on, et ujuk uude positsiooni pidama jääb? Viisaks oleks vist uus soon teha?

Algne plaan oli aparaadiga ca 5km kaugusele otse sünnipäevalauale sõita Big Grin  Aga vot poole tee peal otsustas aparaat nöökima hakata. Hakkasin just käiku alla vahetama, aga siis lendasid pöörded lakke. Jätsin seisma, enam käima ei saanud Sad  Ma kahtlustan, et geneka poolt hakkas vändavolli tihendi vahelt õhku tõmbama. Seda hüpoteesi toetab ka tugev suitsemine, ju siis maiustab teisest otsast käigukastiõliga. (Paaki sai 98 ja Husqvarna õli suhtes 25:1, too mikstuur ei tohiks nii kõva tossu teha).

Egas midagi, saatsin blondiinile mayday, sikutasime siis aparaadi bussi, sünnipäevalauale ta siiski jõudis. Ja seal läks ta ilusti käima kah, podises viisakalt ilma igasuguste anomaaliateta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne