[indreksirk]

Selleks kevadeks on plekitööd lõpetatud. Seatud eesmärk sai täidetud - esimesed poritiivad ja nina plekitöö on tehtud. Nüüd suvega pahteldus ja värvi eeltöö ning sügisel saab jätkata kapottide sobitamise, auto sisemise osa ja katusega. Tööd jagub veel tükiks ajaks ja lootus on ikka kevadeks sõitma saada (aastaarv endiselt ei veel selge)

   

   

   

   

   

   

   

   

   

[indreksirk]

Paljudel selll ajastu autodel on tuulekklaasi ees luuk, mida avades suunatakse õhk salongi. Suvel annab jahutust, niiskel ajal väldib klaasidele veeauru teket. Hiljem on paigaldatud õhuvoo teekonnale ka auto jahutussüsteemiga ühendatud radiaatoreid, et sissepuhutav õhk oleks soojem. Kaasaegsetel autodel lisatud ka ventilaator. Konkreetsel mudelil oli asi aga lahendatud algelisemalt. Kapoti ja esiklaasi vahel oleva luugi avamisega puhuti õhk otse salongi. Luugi taga on kausikujuline õhukoguja, kust õhk suunatakse otse üles tuuleklaasi siseküljele läbi armatuurlaua kohal olevate pilude ning teist teed pidi allapoole eesistujate jalgade juurde. Üsna keeruline on leida ajastukohaseid pilte, kus avatud luuk oleks näha. 

   

Ega ka kaasajal just sageli need avatud ole

   

Salongis olevad avad tuuleklaasile õhu suunamiseks.

   

Kuna meie kliimas on enamus aastast vähemalt jahe, et mitte öelda külm, siis on need õhukogujad eemaldatud ja asendatud salongiradiaatoriga. Halvemal juhul see detail puudub üldse, paremal juhul on oluline osa maha lõigatud ja sinna külge ehitatud mingi hilisemast ajastust salongiradiaator. 

Esimene ülesanne oli teha selgeks, milline see õhukoguja üldse on. Kuna ta on peidetud armatuurlaua taha, siis pilte leida on keeruline. Pildid selle detaili kohta puuduvad ka nii Audi kui temaga väga sarnase Wanderer W23/W24 varuosakataloogides ning puudub ka Wanderer W24 ja W23 keredetailide kataloogis. Ju ei olnud siis tegemist kuluosaga, mida varuosana oleks vaja tellida. Seega jäi ainsaks võimaluseks piiluda erinevate autode armatuurlaua alla. Enamasti lõppes see pettumusega - õhukogujat ei olnud üldse, see oli ümber ehitatud salongiradiaatoriga ühendamiseks või oli mingi selgelt isetehtud asi. Mõnel autol siiski oli originaal säilinud. Peagi sai selgeks, et see detail on samasugune ka Wanderer W23-l, kuid siiski teatud erisusega, millest hiljem. 

Selleks, et teada, mida otsida, olid algmaterjaliks sellised pildid Saksamaal asuva auto küljest, mis originaalsena säilinud. 

   

   

Järgmise sammuna lubas ühe Eestis oleva Wanderer W23 omanik meil proovida Wandereri õhukogujat oma auto külge. Kuna ühel meie autode esiosal oli ka säilinud originaalne puit selles kohas, siis sai asja sobitatud. Tuli välja, et üldkuju ja kinnitused klapivad täielikult. Audi 920 ja Wanderer W23 kabrioleti kered on tehtud mõlemad Gläseri tehases ning on tegelikult suures ulatuses samasugused. Nüüd laienes ostimisareaal, kuna ei olnud vaja enam otsida originaalset Audi õhukogujat, vaid sai kasutada ka Wandereri oma. Kuid ega see oluliselt lihtsam ei ole. 

Selliselt sobis Wanderer W23 õhukoguja Audi 920 lahtivõtmata ehk originaalsena säilinud esiosa külge.

   

Tähelepanelik lugeja näeb muidugi seda, et õhukoguja alumine osa on Audil ja Wandereril erinev ning peabki olema. Kuna näidis oli lahkelt lubatud, siis saime keretööd selle abil tehtud. Keeruka kujuga detaili aga kohe kopeerima ei hakanud. Lootsime ikka mingil kujul sobiva tooriku leida. Ja lõpuks see ka õnnestus. Tõsi, kasutatav oli sellest vaid ülemine pool. Aga pool muna on parem kui tühi koor. Leidsime sellise õhukoguja, kus alumine pool oli ära lõigatud ning sinna keevitatud kinnitus salongiahju jaoks. 

   

   

Mitteoriginaalne osa sai eraldatud

   

Seejärel sai proovitud säilinud originaalosa oma kere külge. Sobis

   

Nüüd algas käsitöö, kus abiks originaalselt Audi 920-lt võetud mõõdud ning näidiseks oleva Wandereri õhukoguja. Neid omavahel võrreldes sai valmis tehtud õhukoguja alumine pool. 

     

Allosas on erinevus Wanderer W23 õhukogujast, see sai tehtud Audi 920-lt võetud mõõtude järgi

   

   

   

Viimane kontroll, et kokkupunktitud detail on ikka sobivas kujus

   

Valminud detail sai lõpuks selline 

   

   

[indreksirk]

Nii vanade autode varuosi internetipoes ei müüda ning kataloogikaubana tellida ei saa. Väga sageli puudub üldse teadmine, millised vajalikud detailid peaksid välja nägema. Jagan seekord tagaluugi käepideme lugu. Algul tundus asi ilus ehk olemas oli komplekt tagaluugi käepidemeid, mis sai ka kenasti korda tehtud ja kroomitud. Siis aga saabus teadmine, et tagaluugid on kabrioletil ja kinnisel autol erinevad. Kuna valmistajad olid erinevad tehased, siis loomulikult paigaldati ka erinevad käepidemed. Seega tuli senine töö lugeda edutuks. Lohutuseks vaid see, et need kordatehtud tagaluugi käepidemed leiavad nüüd koha ühel Saksamaal valmival kinnisel Audi 920-l. Ei jää vähemalt riiulile seisma. 

Võrreldes erinevaid maailmas leiduvaid Audisid sai selgeks, et reastaureeritud autodel originaale enam ei ole. Silumiinist valmistatud ning tehnoloogiliselt mitte kõige parem lahendus on toonud olukorra, kus originaalid on lihtsalt hävinenud. Taastamisel on asjale lähenetud loominguliselt ning eemalt vaadates teeb vahet vaid väga põhjalikult asja uurinud inimene. 

Mida vanemat ja haruldasemat tehnikat harrastada, seda rohkem tunnetad, et igasugused laadad on rohkem ajaraiskamine ning sealt midagi leida on loterii. Aga elus ongi nii, et kui lotopiletit ei osta, siis võita ka ei saa. Seega tuleb ikka laatadel käia ning vahest jääb ka midagi näppu. Üks selline leid oli nädalavahetusel Tallinnast 1700 km kaugusel toimunud DKW autode kokkutulekul Garitzis. Kokkutulekul on ka paarkümmend müüjat ning ühes kastis oli miski, mis pani südame põksuma. Leid oli sedavõrd ootamatu ja uskumatu, et tuli mitu korda üle kontrollida. Kuid osutus tõeks. 

Audi 920 kabrioleti tagaluugi lukuga käepide. Täiesti kasutamata, täiesti terve ning kahe võtmega. Postitan igaks juhuks ka pildid, sest mõnikord leiab ka nii mõne vajaliku detaili. Pagasiruumi lukustus toimubki sisuliselt poldi kinnikeeramise meetodil. 

   

Võrdluseks kõrvuti ainsa teadaoleva originaalsena ja originaalvärvis säilinud Audi 920 kabrioleti käepidemega. 

   

[Raims]

Lugedes eelmist postitust tuli tuttav tunne. Kui leiad midagi sellist mida ei oska lootagi.  See annabki sellele suurele tööle vürtsi ja innustab. 

Olles näinud kõrvalt selle auto töid ja tegemisi algusest peale siis võin öelda ,et see saab olema Eestis üks paremini kui mitte kõige paremini restaureeritud auto.

[indreksirk]

Radiaator. 

Nn "mesilaskärg" nagu tolle ajastu Saksa autodel ikka. Kahe olemasoleva radiaatori jahutuselemendid loomulikult lekivad, paagid on mõlkis ja nurkadest rebenud ning praktiliselt kõik originaalsed torud on kas lõigatud lühemaks või sootuks teise kohta ümber paigutatud. 

Sellised olid kaks algmaterjaliks olevat radiaatorit.

   

   

Mõistmaks senist hävitustöd, siis ülemisel paagil on säilinud vaid osa parempoolsest torust (paagikorgi all), kuid seegi on lühemaks lõigatud. Vasakul pool peab olema sümmeetrilisest samasugune, kuid ühel radiaatoril on see üldse teise kohta liigutatud ja teisel lühikeseks lõigatud. Alumistel paakidel on aga originaalis üks toru vasakus nurgas ja kraan paremas nurgas. Sellise tegevuse põhjuseks on loomulikult olnud mootori asendamine ning asendusmootorile sobivasse kohta uute torude paigaldamine. Nurgaga jahutussüsteemi voolikud on suhteliselt uus leiutis - 50ndatel ja 60ndatel Nõukogude Liidus neid ei leidunud. 

Radiaatori kohta omaaegsest kirjandusest kahjuks abi ei leia. Kui mootorist ja veermikust on viitsinud tehas maketi teha (pilte näeb varasematest postitustest), siis radiaatorit neil piltidel ei ole. Ainus omaaegne pilt on varuosade kataloogist ja seegi eestpoolt. 

   

Originaali taastamiseks sai kõikide originaalse radiaatoriga autode radiaatoreid igast võimalikust küljest pildistatud ning torude läbimõõdud ja paindenurgad mõõdetud. 

Paakide kordategemiseks, õigetesse kohtadesse torude paigaldamine nõudis radiaatori lahtivõtmist. 

   

   

   

Lõputute lekkekohtade kinnitinutamise asemel sai tellitud uus element. See enam kui kaks korda suurem kui seni ehitatud DKW-del ning kallis. Siiski originaaliga peaaegu äravahetamiseni sarnane. Silmaga peale vaadates on raske erinevust märgata, kuid kärje silmad on ca 1 mm suuremad ehk 10% laiemad ning 12% kõrgemad. Kui originaali kõrval ei ole, siis ei suuda silmaga vahet teha. Kui päris kõrvuti panna, siis on võimalik erinevusest aru saada. 

   

   

   

Nüüd on vajalik eeltöö info ja materjalide hankimisel tehtud ning tuleb jätkata käsitööga.

[indreksirk]

Osavad meistrimehed on taas aidanud edasi. Kabrioleti katusesõrestiku õiges kohas hoidmiseks on sellel kaks tahapoole pingutatavat trossi, mida saab reguleerida. Restaureeritud autodel on üldjuhul need detailid kadunud. Kuna tegemist on ka pagasiruumis varjatud kohas oleva detailiga, mida ka kataloogis ei ole mainitud, siis selle leidmine ja valmistamine on üsna keeruline. Õnneks lubas saksa sõber oma auto küljest selle eemaldada, et teha koopiaid. Kas ja kuidas ja õnnestus, seda saab igaüks ise hinnata. Tervitused ja tänusõnad tehtud töö eest Peretec OÜ-le.

Tööprotsess pooleli

   

Valmis töö

   
   
   
   
   

Üsna keeruline on pildistada originaalset asukohta. Esimesel pildil on originaalvärvis auto ning detail tegemas oma tööd. 

   

Järgmisel pildil on aga auto, mis saanud ca 50 aastat tagasi kapitaalremondi, mille käigus värviti auto üle ning asendati nii kastus kui interjöör. Tookordne meister ei viitsinud enam trossi paigaldada, kuid detail jäi alles.

   

[DevilDeVille]

Kas trossid jooksevad poolile/trumlile ühel pool autot ülalt ja teiselpool alt?

[Raudpats]

Kas trossid jooksevad poolile/trumlile ühel pool autot ülalt ja teiselpool alt?

Kas vasaku ja parema poole pingutid peavadki olema täpselt ühesugused? Ei saa täpselt aru, kus nad paiknevad, loogiliselt võttes nad võiksid olla peegelpildis.

[DevilDeVille]

Kas trossid jooksevad poolile/trumlile ühel pool autot ülalt ja teiselpool alt?

Kas vasaku ja parema poole pingutid peavadki olema täpselt ühesugused? Ei saa täpselt aru, kus nad paiknevad, loogiliselt võttes nad võiksid olla peegelpildis.

Just sellest mu küsimus ajendatud oligi.

[indreksirk]

Esitatud küsimused on asjakohased. Vastamata on seetõttu, et ma lihtsalt ei oska praegu vastata. Hariduslik reis on peagi kavas ette võtta ning siis saab originaalse auto pealt üle kontrollida, kas need pingutid on vasakul ja paremal ühesugused või peegelpildis. 

Vahepeal on raam puhastatud ning värvitud. Käib töö veermiku komplekteerimisel. Kuna autod olid juba eelnevalt laiali võetud, siis on osa detaile loomulikult läinud kaduma. Neid tuleb nüüd millegagi asendada. Ja enne puuduvast detailist aru ei saa, kui hakkad kokku panema.

   

Näiteks piduri peasilindri stutser, mis jagab surve kolme pidurikontuuri ning piduritule lülitile. On olemas selline, kuid see on kahjustunud ning originaalist veidi erinev. Harud peavad veidi rohkem laiali olema. 

   

Kui keegi on sellist mõnes oma kolakastis näinud, siis võib pakkuda. See ei ole midagi Audile ainuomast, vaid oli ilmselt ka muudel selle ajastu Saksa autodel sarnane. Võrdluseks originaalauto küljes pildistatud detail. 

   

[indreksirk]

Auto sai esimest korda ratastele rohkem kui 40 aasta järel. Pidurisüsteem toimib. Detailidega tuleb veel veidi tegeleda, kuid seisupidur ning sõidupidur on põhimõtteliselt valmis. Niiviisi lahtise raami peal on palju mugavam seda kõike teha, kui auto all roomates. Enne kere uuesti peale tõstmist tuleb veel paak ja kütusetorustik vedada, korda teha vedrustus ja amortisaatorid ning roolisüsteem.

     

Seisupiduri osas õnnestus nii hoovastik kui piduritrumlites olev mehaanika komplekteerida originaalosadest. Õnneks on osa sellest sarnane ka Wandereriga. Seisupiduri trossid tuli ise teha. Õnneks tehakse ka tänapäeval trosse, mille otsa on võimalik panna sobilikud aasad ja poldid. Ajastukohase kõri saime DKW autode ehitamisest tekkinud varudest - DKW sõidupidur ja Audi seisupidur on samade parameetridega trosside ja trossikõridega.

   

Trossid on erineva pikkusega, kuna seisupiduri hoovastik ei kinnitu auto keskteljele, vaid sisuliselt juhistme alla, kust see kõvera hoovaga tuuakse kardaanitunneli kohale. Seetõttu on ka juhiiste veidi kitsam ning esiistmed ka erineva kujuga. Aga seda on juba varem siin lahatud.

[indreksirk]

Piduritorustikul kasutati sel ajal erinevaid ühendusi. Olid nii pealtkeermega kui sisekeermega piduritoru stutserid. Ja et veel eriti huvitav oleks, siis erinevatel ratastel on see erinev. Näiteks pidurivoolikute otsas on sissekeeratavad stutserid, aga peapumbal ja tagapiduritel on pealekeeratavad. Kuna sissekeeratavaid oli võimalik leida ning kõik NOS rataste pidurisilindrid olid nagunii sissekeeratavate stutseritega, siis sai hetkel mindud seda teed. Kui tulevikus leiame päris originaalsed siis saab ümber vahetada. 

Piduri peasilinder - siin peaksid olema pealekeeratavad stutserid ning lisaks veel neljas, kuhu keeratakse piduritule lüliti (see keeratakse jällegi sisse). 

   

Tagasilla peal on selline jagaja, kuhu pidurivoolik läheb sisekeermega, kuid piduritorud rataste juurde peaksid olema pealtkeermetega. Tähelepanelikule jälgijale - tagadifri korpus on tõepoolest Wanderer W23 ning hetkel ka W23 tigu ja taldrik. Kuid Lätist leiti katkine Audi 920 tigu ja taldrik, millest on koopiad tegemisel ning nüüd on lootus, et saame ka õige ülekandega difri kokku. Korpus on täpselt sama, lihtsalt sisselöödud markeering on teine. Wandereril on suhtarv 9/37, Audil 11/42, ülekanne vastavalt 4,1 ja 3,8.

   

On säilinud üks tehase reklaampilt, kus seesama koht on nähtav originaalis. 

   

Ja siin illustreerimiseks siis detailid, mida otsin, et saavutada kunagi täielik originaalsus. Valmistaja ATE ning vastavad logod on nendel detailidel ka peal. Kaks sisekeermega ATE tähistusega esiratta pidurisilindri stutserit on olemas ja üks ka tagarattale, kuid kõik nad on kunagi suuremaks puuritud ilmselt GAZ 24 pidursilindrite jaoks. 

   

Tagasilla külge käib selline ATE tähisega detail.

   

[PlyVal64]

Indrek, kõik on ju kena aga normaalsetes Riikides on peaaegu et kohsutus igapäevaliikluses osalevatel masinatel pidurid korda teha   Sinu tehtud töö Audi piduritega ja kastutatud osad annavad teistele kindlustunnet, need eelajaloolised tundmatud lahendused mitte. Sa tööna kindlasti ka "tehnilise vea" pärast toimunud probleeme lahendades saad kindlasti hästi aru, kuhu ma sihin  Mind kui kolmandat osapoolt ei huvita absoluutselt auto pidurite ja roolisüsteemi originaalsus, vaid ja ainult selle toimimine 21.sajandi liiklusele kohaselt VÕI siis kiiruslikud ja teekasutuslikud piirangud "Originaalidele" a'la tagarataste klotspiduritega veoautod jms. Miks on traktorid kuni 40 km/h, ongi vedrustuse ja pidurite puudumine, mis on kohustuslik 40+ km/h ehk T5 trakatsitele. Museaal muuseumis on üks asi, sama asi kiirteel...

Sinu tehtud töö on PARIM näide: tegin nii originali sarnaselt kui võimalik AGA nii et see ka reaalselt töötaks ja oleks turvaline. Eriti vaadates isikut, kes seda tegi  Ja ma alati naudin Sinu häid ja deitaile ilmestavaid pilte.

[tõnn]

Indrek, kõik on ju kena aga normaalsetes Riikides on peaaegu et kohsutus igapäevaliikluses osalevatel masinatel pidurid korda teha   Sinu tehtud töö Audi piduritega ja kastutatud osad annavad teistele kindlustunnet, need eelajaloolised tundmatud lahendused mitte. Sa tööna kindlasti ka "tehnilise vea" pärast toimunud probleeme lahendades saad kindlasti hästi aru, kuhu ma sihin  Mind kui kolmandat osapoolt ei huvita absoluutselt auto pidurite ja roolisüsteemi originaalsus, vaid ja ainult selle toimimine 21.sajandi liiklusele kohaselt VÕI siis kiiruslikud ja teekasutuslikud piirangud "Originaalidele" a'la tagarataste klotspiduritega veoautod jms. Miks on traktorid kuni 40 km/h, ongi vedrustuse ja pidurite puudumine, mis on kohustuslik 40+ km/h ehk T5 trakatsitele. Museaal muuseumis on üks asi, sama asi kiirteel...

Sinu tehtud töö on PARIM näide: tegin nii originali sarnaselt kui võimalik AGA nii et see ka reaalselt töötaks ja oleks turvaline. Eriti vaadates isikut, kes seda tegi  Ja ma alati naudin Sinu häid ja deitaile ilmestavaid pilte.

Post 231.
"Pidurisüsteem toimib. Detailidega tuleb veel veidi tegeleda, kuid seisupidur ning sõidupidur on põhimõtteliselt valmis."

Herr PlyVal64
Milles sa aru ei saanud?

[alopex]

 Pidurisüsteem toimib. Detailidega tuleb veel veidi tegeleda, kuid seisupidur ning sõidupidur on põhimõtteliselt valmis. Niiviisi lahtise raami peal on palju mugavam seda kõike teha, kui auto all roomates.
 

 
Kuna hetkel endal täpselt sama töö pooleli, siis mis piduriõli süsteemi läks ja miks just see õli  ?

[indreksirk]

 Pidurisüsteem toimib. Detailidega tuleb veel veidi tegeleda, kuid seisupidur ning sõidupidur on põhimõtteliselt valmis. Niiviisi lahtise raami peal on palju mugavam seda kõike teha, kui auto all roomates. 

Kuna hetkel endal täpselt sama töö pooleli, siis mis piduriõli süsteemi läks ja miks just see õli  ?

DOT-3. Kuna see on teadaolevalt mineraalõli. Kõrgema markeeringuga piduriõlid võivad pidursüteemi kummidetailidele mõjuda halvasti - panna paisuma, sulatada jne. Näiteks taastatava auto rataste pidurisilindrid on MB Unimogi esimese põlvkonna pidursilindritega identsed ja vanade taastamise asemel saigi need ostetud NOS kaup - ainult tõukurid on teistsugused.

[Wiki432]

Kuulujutud DOT-3’e mineraalsusest on valeinformatsioon. Toimevedelik on ikkagi etüleenglükool, nagu DOT-4’jal ja DOT-5.1’el. Kasvõi näiteks Wikipediast.

[indreksirk]

Maalri käest saabus tagasi auto tagaosa ja nüüd tuleb kere taas raamile kokku panna.

   

   

   

   

[indreksirk]

Auto on tagasi oma harjumuspärases kohas, kus saab taas laseriga mõõta sümmeetriat. 

   

Ette on võetud katusesõrestiku lõplik paikaajamine. Juba ette oli teada, et normaalasendis selles ruumis katust avada ei saa. Seetõttu sai esimese asjana auto võimalikult madalaks tehtud. 

   

   

   

See ei osutunud piisavaks ning tuli valida, kas lõigata augud põrandasse või lakke. Sai valitud lagi. 

   

   

Täppistöö nõudis laes oleva augu lõikamist viiel korral, kuid nüüd on võimalik katust avada ja sulgeda.

   

   

[alopex]

Tere.
 Tore näha, et projekt edeneb :-) ja veermik kenasti all.
Siit ka küsimus: Kuidas esivedru õigele kohale said ?  Kas puhas mõõtmine , või on mõni kaval nipp. Kas rataste kaldenurkasi saab ka reguleerida, või on need üheselt paigas ?

Jõudu projektiga.