16-03-2020, 19:05 PM
Tagasild oli üks olulisi pähkleid,millega tegeletud juba peaaegu 6 aastat. Olemasolev sillatala oli ümber tehtud pikivedrudele ning erines oma ehituselt veidi piltidelt nähtust. Aga mõõdud klappisid kokku. Raamatutes tuhnides selgus, et Audi 920 ja Wanderer W23 tagasillad on põhiosas samasugused. Audil on veidi kiirem reduktor, kuid korpused on samad. Kuna Audi kasutab ka Horchi rattaid, siis on erinevus rattarummudes ning mõningane erinevus pidurisüsteemis.
Tagasilla tala nägi välja selline:
Kamaluga tagasilla juppe oli ka (hiljem tuli välja, et osa neist kuulusid siiski Wanderer W23-le). Piduriplekid olid kõverad, aga seevastu paksust plekist, mis tegi nende sirgeks tegemise raskemaks. Ristvedru kandurid oli keegi keevitanud pikemaks, et auto kõrgemaks tõsta.
Täielikult puudusid diferentsiaal, veovõllid, piduritrumlid ning rummud. Visa tööga tasapisi ikka juppe leidus. Kõigepealt õnnestus saada Riia Automuusemist vajalikud jupid sillatala ja rataste omavahel ühendamiseks ning neist koopiad tehtud.
Järgmiseks tuli korda teha vedrukandurid. Üks hullem kui teine, kuid õnneks selgus, et need sarnased Wanderer W24-ga. Seega õnnestus küla pealt kokku koguda lõpuks kaks paari Audi vedrukandureid (üks hullem kui teine) ning varuosadeks ka W24 kandureid. Niiviisi sai selgeks, mis kujuga ja millise nurga all kandurid olema peaks.
Tagasilla differ ja veovõllid leidusid Ukrainast. Küll mitte Audi, vaid Wanderer W23, kuid korpus on sama (erinevus vaid ülekandes). Kohale jõudes oli alguses rõõm suur, kuid hiljem selgus, et üks veovõll on ise tehtud ning viskab. Selle tagajärjel olid ka satelliidihammasrattad loksuma hakanud.
Tagavedru paki kaevasime välja ühe Audi koduks olnud garaazi tagant vanarauahunnikust. Pealehed olid küll puudu, aga ülejäänud lehed olemas. Keegi oli pinninud selle ka väga kõveraks, mis nõuab veel nuputamist.
Tagumised trumlid on kataloogi järgi sarnased Wanderer W23-ga, mistõttu sai otsitud Wandereri trumlid ja neile õige poldivalem tehtud. Veljed on Audil ja Wandereril erinevad eelkõige poldivalemi osas.
Nüüd hakkas tagasild juba kokku saama nagu jaanuarikuises postituses näha. Aastaid on sõna levitatud ja igast infokillust kinni haaratud. 2019 sügusel Mannheimis käies sai kaks kontakti konkreetsema kuju ning need said praktilise väljundi nädal tagasi vahetult enne corona-pandeemia väljakuulutamist. Kõigepealt saime Saksamaalt originaali järgi valmistatud tagasilla vedru pealehed ning sama käiguga Poolast päris õige Audi tagasilla. Tagasild oli küll veoauto jaoks ümber ehitatud ning seetõttu kaotanud vedrukandurid ja saanud ka aeglasema Wandereri difri. Üsna hullus seisus, kuid õnneks leidusid siin need osad, mis varsemalt puudu. Saime õigete piduritrumlite näidised (Wandereri omad osutusid lisaks auguvalemile ka liiga õhukeseks - eks kooliraha tuleb iga auto puhul maksta), üks veovõll osutus väga heaks, difri sees olevad satelliidi hammasrattad on seekord olulise loksuta ning nüüd on kindlasti olemas ka õige sillatala. Mõned tööd tuleb nüüd uuesti teha, kuid nii saab komplekteeritud tagasild, mis sobib sõitmiseks.
Ja lõpetuseks pilt sellest, kui kaugele olime jõudnud oma seniste töödega. Kuna tagasilla tala osas oli nagunii kahtlusi ja olemasolev oli erinev kataloogi piltidest, siis tuleb ilmselt Poolast saadud sillatala teha korda. Poola ja Ukraina difrist saab kokku ühe korraliku - ühest korpus, taldrik-tigu, teovõlli kinnitused ja üks veovõll, teisest satelliidid ja teine veovõll.
Tagasilla tala nägi välja selline:
Kamaluga tagasilla juppe oli ka (hiljem tuli välja, et osa neist kuulusid siiski Wanderer W23-le). Piduriplekid olid kõverad, aga seevastu paksust plekist, mis tegi nende sirgeks tegemise raskemaks. Ristvedru kandurid oli keegi keevitanud pikemaks, et auto kõrgemaks tõsta.
Täielikult puudusid diferentsiaal, veovõllid, piduritrumlid ning rummud. Visa tööga tasapisi ikka juppe leidus. Kõigepealt õnnestus saada Riia Automuusemist vajalikud jupid sillatala ja rataste omavahel ühendamiseks ning neist koopiad tehtud.
Järgmiseks tuli korda teha vedrukandurid. Üks hullem kui teine, kuid õnneks selgus, et need sarnased Wanderer W24-ga. Seega õnnestus küla pealt kokku koguda lõpuks kaks paari Audi vedrukandureid (üks hullem kui teine) ning varuosadeks ka W24 kandureid. Niiviisi sai selgeks, mis kujuga ja millise nurga all kandurid olema peaks.
Tagasilla differ ja veovõllid leidusid Ukrainast. Küll mitte Audi, vaid Wanderer W23, kuid korpus on sama (erinevus vaid ülekandes). Kohale jõudes oli alguses rõõm suur, kuid hiljem selgus, et üks veovõll on ise tehtud ning viskab. Selle tagajärjel olid ka satelliidihammasrattad loksuma hakanud.
Tagavedru paki kaevasime välja ühe Audi koduks olnud garaazi tagant vanarauahunnikust. Pealehed olid küll puudu, aga ülejäänud lehed olemas. Keegi oli pinninud selle ka väga kõveraks, mis nõuab veel nuputamist.
Tagumised trumlid on kataloogi järgi sarnased Wanderer W23-ga, mistõttu sai otsitud Wandereri trumlid ja neile õige poldivalem tehtud. Veljed on Audil ja Wandereril erinevad eelkõige poldivalemi osas.
Nüüd hakkas tagasild juba kokku saama nagu jaanuarikuises postituses näha. Aastaid on sõna levitatud ja igast infokillust kinni haaratud. 2019 sügusel Mannheimis käies sai kaks kontakti konkreetsema kuju ning need said praktilise väljundi nädal tagasi vahetult enne corona-pandeemia väljakuulutamist. Kõigepealt saime Saksamaalt originaali järgi valmistatud tagasilla vedru pealehed ning sama käiguga Poolast päris õige Audi tagasilla. Tagasild oli küll veoauto jaoks ümber ehitatud ning seetõttu kaotanud vedrukandurid ja saanud ka aeglasema Wandereri difri. Üsna hullus seisus, kuid õnneks leidusid siin need osad, mis varsemalt puudu. Saime õigete piduritrumlite näidised (Wandereri omad osutusid lisaks auguvalemile ka liiga õhukeseks - eks kooliraha tuleb iga auto puhul maksta), üks veovõll osutus väga heaks, difri sees olevad satelliidi hammasrattad on seekord olulise loksuta ning nüüd on kindlasti olemas ka õige sillatala. Mõned tööd tuleb nüüd uuesti teha, kuid nii saab komplekteeritud tagasild, mis sobib sõitmiseks.
Ja lõpetuseks pilt sellest, kui kaugele olime jõudnud oma seniste töödega. Kuna tagasilla tala osas oli nagunii kahtlusi ja olemasolev oli erinev kataloogi piltidest, siis tuleb ilmselt Poolast saadud sillatala teha korda. Poola ja Ukraina difrist saab kokku ühe korraliku - ühest korpus, taldrik-tigu, teovõlli kinnitused ja üks veovõll, teisest satelliidid ja teine veovõll.