[indreksirk]

kadedusega loen teiste projekte, kus saab sisukat tagasisidet. Ükskõik, kas sisu on lõpuks õige või vale. Vähemalt liigub mingi info. Iseenese tarkusega pole suurt midagi peale hakata. Ingolstadtis Audi Tradition arhiivides on selle mudeli kohta vaid peotäis dokumente, mis suures osas on omaaegsed pressimaterjalid - pildid, üldandmed, plakatid. Zwickaus asunud tehas jäi Punaarme kätte ning tassiti laiali, mistõttu selliseid uhkeid jooniseid nagu mõnes muus teemas leitud ei ole. Selliste masinate omanikud on üldjuhul jõukad inimesed, kes auto juurde minnes panevad lipsu ette. Masina hingeelu seetõttu eriti ei tunne. Kõik teadaolevad masinad on taastatud eelmisel sajandil, mistõttu ka meistreid pole leidnud. Nii me siis pildistame masinaid, kogume internetis pilte ning võrdleme väheseid kataloogi pilte. Tagasilla sarnasusest Wanderer W23 tagasillaga olen juba kirjutanud. Tagapiduri trumlite osas tundus neid katalooge võrreldes, et Wandereri trumlid võiksid olla samasugused, lihtsalt teise auguvalemiga. Nii õnnestuski leida Wandereri tagatrumlid. Tegime siseaugu suuremaks ning õige auguvalemiga uued rattapoltide augud. Kokku sobitades selgus, et trumli põhi on rattarummu arvestades õhem ning tehtud sai vaheplaat. Kui see töö kõik tehtud, siis saime Poola tagasilla. Selle piduritrumlid olid massiivsemad ning teistsuguse väliskujuga. Just kataloogi pildil joonistatu välimusega. Sai selgeks, et Wandereri trummel ikka originaaliga kokku ei lähe. 

   

Seega tuli senine töö kanda koolirahaks ning leida uus lahendus. Poolast saadud piduritrumlid sobisid vaid näidiseks. Kahest parem oli treitud üle 5mm suuremaks ning teisel oli sama tegevuse käigus veel väljapoole tugevdusvits peale keevitatud. Kuid näidis on parem kui mitte midagi. Uute piduritrumlite treimine oli üsna kulukas. Õige siseläbimõõduga ning tugevusvaru jaoks 1mm suurema välisläbimõõduga piduritrummel kaalub 8,8 kg, kulunud ja suurekstreitud originaali mass oli 5,9 kg.