29-10-2020, 14:25 PM
Kuni suured edusammutööd seisavad, vaatame väiksemaid.
Ukse sees on kabrioletil tuhatoosid. Kinnistel neid ei ole. Õnneks on Audi 920 ja Wanderer W23 selles osas täpselt ühesugused ning tuhatoosidki samad (toodeti samas Gläseri keretehases).
Vanal originaalfotol on siin hästi näha.
Taastatud autodel ei ole mina oma silmaga tuhatoosi enam ühelgi näinud. Ilmselt on see kui ebapraktiline lisavidin kadunud uksepolstrite uuendamise käigus juba ajal, kui need autod olid veel igapäevakasutuses.
Reaalselt oma silmaga on olnud võimalik näha ukses olevat tuhatoosi vaid Riia Mootorimuuseumi autol, millel säilinud originaalne sisustus.
Tänu sellele teabele õnnestus lõpuks ebay lõpututest pakkumistest leida komplekt. Aeg ja korrosioon on teinud oma töö ning taastamine osutus keerukaks - osa detaile nagu tuhatoos ise tuli lõpuks ise valmistada. Raskeim küsimus on aga kahe kroomitud detaili omavahel kokku istutamine. Liim on veidi lahja selle jaoks.
Tänaseks on aga selgeks saadud, et see tuhatoos ei olegi nii haruldane ning oli kasutusel pärast sõda ka mõnedel Wartburgi mudelitel. Tuhatoos ise samasugune ja karp ka, aga kinnitusviis teistsugune. Nüüd püüame siis oma töövaeva päris uute detailide tegemisel kergendada. Vasakul kroomitud, aga kokkupanemata originaal, paremal Wartburgi tuhatoos. Aluse kinnitus on erinev, muus osas üks-ühele sama.
Ukse sees on kabrioletil tuhatoosid. Kinnistel neid ei ole. Õnneks on Audi 920 ja Wanderer W23 selles osas täpselt ühesugused ning tuhatoosidki samad (toodeti samas Gläseri keretehases).
Vanal originaalfotol on siin hästi näha.
Taastatud autodel ei ole mina oma silmaga tuhatoosi enam ühelgi näinud. Ilmselt on see kui ebapraktiline lisavidin kadunud uksepolstrite uuendamise käigus juba ajal, kui need autod olid veel igapäevakasutuses.
Reaalselt oma silmaga on olnud võimalik näha ukses olevat tuhatoosi vaid Riia Mootorimuuseumi autol, millel säilinud originaalne sisustus.
Tänu sellele teabele õnnestus lõpuks ebay lõpututest pakkumistest leida komplekt. Aeg ja korrosioon on teinud oma töö ning taastamine osutus keerukaks - osa detaile nagu tuhatoos ise tuli lõpuks ise valmistada. Raskeim küsimus on aga kahe kroomitud detaili omavahel kokku istutamine. Liim on veidi lahja selle jaoks.
Tänaseks on aga selgeks saadud, et see tuhatoos ei olegi nii haruldane ning oli kasutusel pärast sõda ka mõnedel Wartburgi mudelitel. Tuhatoos ise samasugune ja karp ka, aga kinnitusviis teistsugune. Nüüd püüame siis oma töövaeva päris uute detailide tegemisel kergendada. Vasakul kroomitud, aga kokkupanemata originaal, paremal Wartburgi tuhatoos. Aluse kinnitus on erinev, muus osas üks-ühele sama.