[indreksirk]

Tagaosa tööde juures on mõtlemist rohkem kui pildilt nähtavat tulemust. Taastatud autodel on tagaluugist allapoole jääv osa lahendatud meistri parima äranägemise järgi. Kui võrrelda näiteks Eestis sama meistri poolt taastatud kolme Wanderer W23 kere, siis kõigil on käekiri erinev ning profiilid samuti. Põhiprobleem on selles, et tegemist on kohaga, mis esimesena läbi mädaneb. Sopp lendab otse sinna alla ning puuprussi ümber taotud pleki vahel on niiskuse koostoimel kiire hävitustöö. Seetõttu on kõigil kasutuses olnud masinatel see koht juba aastakümneid tagasi asendatud millega lihtsamaga. 

Kuna Saksamaale sõita ei saa, siis on ainsa meile teadaolev originaalsena säilinud Audi 920 omanik saatnud meile fotosid. Meie jälle teeme shabloone ja saadame talle võrdluseks. Väga kannatlik ja vastutulelik inimene. 

Siin väike osa vanarauakastist võetud proovitükkidest. 

   

Sellelt pildilt näeb vasakult paremale, milline tagaosa keskosa meie arusaama kohaselt (mis tugines eelkõige taastatud autode vaatlemisele) oleks pidanud olema ning vasakult kolmas näitab tegelikku profiili. Pole ime, et autode kasutamise hiilgeajal ei viitsinud keegi niisuguse profiiliga jännata - tegemist ei ole ju lihtsalt kumera plekiga, vaid see peab ka kere tagaosa (pagasiluugi) kumerust ka teistpidi jälgima. Seetõttu oli lihtsam teha enam-vähem sirge plekk ja koolutada see luugi järgi.

   

Keskosa on saanud enamvähem paika, nüüd tuleb lahendada ka kere ja tagatiiva kokkupuutepunkt.