21-01-2021, 15:30 PM
Alustan veidi kaugemalt. Esimesed üleriigilised tavasõidukite liiklust reguleerivad õigusaktid kehtestati Eestis 1929. aastal. Jõuvankrite seadus jõustus 01.04.1929 ning selle alusel andis teedeminister välja määruse, mis nägi ette järgmise kohustuse – tagaküljel üks punase valgusega latern, mis kinnitatud taga külje keskele või vasakule äärele. Tallinna linna sundmääruse § 15 nõudis täiendavalt, et see tuli peab valgustama ka tagumist numbrit. 1933. aasta muudatustega viidi see nõue üleriigiliseks. Pidurituledest ei räägi üleriigilised määrused ega kohalikud.
Hüppan ajas 1938. aastasse, kui 1936. aastal vastu võetud uue jõuvankrite seaduse alusel kehtestas teedeminister uue „elluviimise määruse“, mille § 8 p 8 kohustas tagaküljele paigaldama laterna, mis taha heidab punast valgust ning registreerimismärgile värvuseta valgust. § 8 p 9 näeb ette järgmise – autod ja veotraktorid – tagaküljel ühe kollakaspunase mittepimestava valgusega laternaga, ms on piduriseadisega ühenduses ja automaatselt valgustab piduriseadise tegevusse viimisel (stopptuli). Stopptule valgus peab olema tugevam kui eelmise punktis ettenähtud laternal.
Sõja-aastate regulatsioonid ei ole mul käepärast, kuid 20.04.1945 kehtestatud nõuded nägid ette nii tagalaterna kui stopptule (§ 129 punkt b) – värvust ei ole kirjas. 01.01.1948 kehtestatud tänavliiklemise määrused nõudsid tagalaternale punase värvuse, kuid ei reguleerinud stopptule värvust (§ 140 punkt b). Hilisemates liiklusnõuetes enam tulede värvust ei reguleeritud.
Tuleme nüüd teemaaluse Audi juurde. Audi ega ka sõsarauto Wandereri elektriskeemid ei näita, millise värvusega peab olema tagatuli. Küll aga saab selle selgeks ülalviidatud õigusaktide (Eestis ei mõeldud seda ise välja) ning lihtsa loogika abil. Kollane tuli on suurem ning pidurituli peab olema tugevama valgusega, et ta paistaks välja ka sellises olukorras, kus tavatuli põleb.
Mehaanilised suunatuled on Eestis kohustuslikud alates 1933. aastast. 1936. aastast võivad suunatuled olla ka elektrilised, kuid sõltumata töötamisviisist peab nüüd suunanäitaja olema suuna näitamisel valgustatud (§ 9 p 2). Ka Audil on väljahüppavad suunatuled, mis paiknevad nö A-piilaris.
Kollase ja punase tagatule temaatika on mul läbi käidud ka DKW autodega, kus on täpselt sama põhimõte – punase klaasi taga on tavatuli (koos numbritule valgusega) ning kollase klaasi taga pidurituli. Ühesuurused klaasid ja sama tugevusega pirnid, kuid kollane klaas on heledam ja paistab seetõttu paremini välja. DKW-l on näiteks minu harrastatavatel Front-Luxus autodel kasutatav Riemanni kahe pirniga tagatuli alates 1934 tootmisse läinud mudelist F4 kuni mudelini F7 väliselt sisuliselt samasugune, kuid alguses oli piduritule kollane klaas vasakul, ühel hetkel tõsteti hoopis paremale (sellega muutus ka tagatule sisemine ehitus, et tagada numbritule valgustus "õige" pirniga). Ilmselt on põhjuseks asjaolu, et alguses oli nõutav autodel vaid üks tagatuli, mis võis olla ka auto keskel. Kui aga hakati nõudma kahte tagatuld, siis viidi need nn ääretuled võimalikult auto välisgabariidi lähedale.
DKW F5 - valmistatud oktoober 1935, puudub parempoolne tagatuli, pidurituli vasakul
DKW F7 - valmistatud juuli 1938, parempoolne tagatuli on juba kohustuslik (Saksamaal alates 01.04.1938), pidurituli parempoolne klaas
DKW F7 - valmistatud juuli 1938, sama jutt nagu eelmisel
Hüppan ajas 1938. aastasse, kui 1936. aastal vastu võetud uue jõuvankrite seaduse alusel kehtestas teedeminister uue „elluviimise määruse“, mille § 8 p 8 kohustas tagaküljele paigaldama laterna, mis taha heidab punast valgust ning registreerimismärgile värvuseta valgust. § 8 p 9 näeb ette järgmise – autod ja veotraktorid – tagaküljel ühe kollakaspunase mittepimestava valgusega laternaga, ms on piduriseadisega ühenduses ja automaatselt valgustab piduriseadise tegevusse viimisel (stopptuli). Stopptule valgus peab olema tugevam kui eelmise punktis ettenähtud laternal.
Sõja-aastate regulatsioonid ei ole mul käepärast, kuid 20.04.1945 kehtestatud nõuded nägid ette nii tagalaterna kui stopptule (§ 129 punkt b) – värvust ei ole kirjas. 01.01.1948 kehtestatud tänavliiklemise määrused nõudsid tagalaternale punase värvuse, kuid ei reguleerinud stopptule värvust (§ 140 punkt b). Hilisemates liiklusnõuetes enam tulede värvust ei reguleeritud.
Tuleme nüüd teemaaluse Audi juurde. Audi ega ka sõsarauto Wandereri elektriskeemid ei näita, millise värvusega peab olema tagatuli. Küll aga saab selle selgeks ülalviidatud õigusaktide (Eestis ei mõeldud seda ise välja) ning lihtsa loogika abil. Kollane tuli on suurem ning pidurituli peab olema tugevama valgusega, et ta paistaks välja ka sellises olukorras, kus tavatuli põleb.
Mehaanilised suunatuled on Eestis kohustuslikud alates 1933. aastast. 1936. aastast võivad suunatuled olla ka elektrilised, kuid sõltumata töötamisviisist peab nüüd suunanäitaja olema suuna näitamisel valgustatud (§ 9 p 2). Ka Audil on väljahüppavad suunatuled, mis paiknevad nö A-piilaris.
Kollase ja punase tagatule temaatika on mul läbi käidud ka DKW autodega, kus on täpselt sama põhimõte – punase klaasi taga on tavatuli (koos numbritule valgusega) ning kollase klaasi taga pidurituli. Ühesuurused klaasid ja sama tugevusega pirnid, kuid kollane klaas on heledam ja paistab seetõttu paremini välja. DKW-l on näiteks minu harrastatavatel Front-Luxus autodel kasutatav Riemanni kahe pirniga tagatuli alates 1934 tootmisse läinud mudelist F4 kuni mudelini F7 väliselt sisuliselt samasugune, kuid alguses oli piduritule kollane klaas vasakul, ühel hetkel tõsteti hoopis paremale (sellega muutus ka tagatule sisemine ehitus, et tagada numbritule valgustus "õige" pirniga). Ilmselt on põhjuseks asjaolu, et alguses oli nõutav autodel vaid üks tagatuli, mis võis olla ka auto keskel. Kui aga hakati nõudma kahte tagatuld, siis viidi need nn ääretuled võimalikult auto välisgabariidi lähedale.
DKW F5 - valmistatud oktoober 1935, puudub parempoolne tagatuli, pidurituli vasakul
DKW F7 - valmistatud juuli 1938, parempoolne tagatuli on juba kohustuslik (Saksamaal alates 01.04.1938), pidurituli parempoolne klaas
DKW F7 - valmistatud juuli 1938, sama jutt nagu eelmisel