Audi 920 - 1939

(17-03-2021, 01:12 AM)Sax Kirjutas:  
(16-03-2021, 21:37 PM)indreksirk Kirjutas:   Kuigi ka koonuse ja kiiluga, on selle siseläbimõõt ca 2 mm võrra väiksem ja seetõttu võlli otsa ei istu.
Kui rool ise sama (ja korralikult säilinud) siis kannatab selle ava ju parajaks teha?
Ava parajaks tegemine on isegi võimalik, aga erinevused kodarapingutitel jäävad. Kuna autoga homme ei ole vaja sõitma minna, siis on erinevaid võimalusi alates õige võimaluse ootamisest kuni olemasoleva kahjustatud plastikkattega rooli parandamiseni ning siiski uue vormi tellimiseni. Kiirustada ei tohi. Postituse eesmärgiks on jagada teavet, mille abil võib lahendus tekkida kohast, kus seda ei oskaks muidu oodata. Näiteks praegu ootan pakki varasemalt kurdetud puuduvate armatuurlaua lülititega.
Vasta

Pisikesed edusammud armatuurlauaga. Seekord saabus osa vajalikke detaile Lätist. 

Nüüd on kõik neli varase põlvkonna lülitit olemas. Ühele oli paigaldatud alumiiniumist nupp, mis sai asendatud. Heleda nupuga lüliti vajab veel kohendamist, kuna keere on tollmõõdus. Seejärel on vaja teha õiged mutrid kahele lülitile ning võib lülitite saagale joone alla tõmmata. Hilisemast perioodist pärit teistsuguse põhimõttega lülitid jäävad seega järgmisi huvilisi ootama. Aitäh kõigile, kes neid saatsid. 

   

Käivituskarburaatori trossi ja nupu osas juhtus kaks õnnelikku juhust. Esimese leidsime pärast õige kuju tuvastamist enda vanadest varudest - seisnud meie trosside karbis juba mitukümmend aastat ja vahepeal äragi ununenud. Teine, veel paremas seisukorras nupuga, saadeti Lätist. Nüüd sai kahest ühe väga korraliku ning ka teisest saab vajadusel asja. 

   

Oli tore vanatehnikanädal. Nüüd aga keldrisse, et kevadeks ikka masina kokku saaks (aastaarv endiselt lahtine).
Vasta

Pole midagi öelda, kibedad poisid. Kevad algab ju homme Big Grin.
Vasta

Sai varem kurdetud, et Audi katusekinnituste komplekteerimiseks on vaja korda teha DKW katusekinnitused. Valgevase plaadi või lati leidmine osutus keerukaks, kasutasime vaskplaati. Täna sai õige paksusega plaat välja freesitud, õigesse mõõtu lõigatud ning kinnituskronstein plaadi külge kinnitatud. Edasine on juba Narva meistrite töö - tükid kokku joota, paarilisega samasse mõõtu ja kujusse voolida ning kroomida. Hea, et neid vajalikke kinnitusdetaile mujalt ei leidnud - oli põhjust DKW originaalsemaks teha.

       
Vasta

Tagumised istmed on ka nii kaugel, et jäävad ootama polstritöid. Vana originaalkate on näidiseks, kuid endiselt ei ole päris täpselt selge, mis värvi interjöör tuleb. 

Vanad puuraamid jäävad näidiseks, kui keegi peaks veel kunagi sellist tööd hakkama tegema. 

   

Uued puuraamid, millele on kinnitatud puhastatud ja korrastatud alusvedrud. 

   

Vedrustus õnnestus säilitada vana originaal, kuid vajas puhastamist ja korrosioonikaitset.

   
Vasta

Vaatan, et Audi teadis juba tol ajal, mida tähendab nimmetugi. Nii detailselt lähenedes saabki aastakümneid pildil püsida.
Kogu selle tegevuse ees loomulikult sügav kummardus. Uskumatu sooritus, vaata kus otsast tahes.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Ma vaatan ka seda vedrumadratsi sugulast ja mõtlen, et kuda krt neid küll puhastati...

Palun jätkataSmile
Vasta

Umbes aasta tagasi tehtud postituses nr 34 on näha istmete vedrustuse olukord enne nende kordategemist. Originaalne kattematerjal, mingist huvitavast materjalist (legendid pajatavad mererohust?) kate vedrude peal ning kotiriie vedrude all. Sellel vedrumatil ei ole tõenäoliselt olnud mitte mingit roostekaitset, aga ta ei tohiks tavaolukorras seal nahast kesta sees ka niiskusega kohtuda. Igatahes oli vedrudel kerge pinnarooste ning sellest punutud matist, hiiresitast ja aastakümnetega kogunenud mustusest moodustunud kõntsakiht. Pisikesed näpud eraldasid kõik ebavajalikud kiud ja ekskremendid ning pinnaroostega võitlesime suruõhu ning puhastusvahenditega. Vedrusid haljaks ei saanud ning ei püüdnudki - galvaanika ja liivaprits oleksid olnud kurjast. Viimane lihv ja pildil nähtav must toon on saadud rooste konverteriga. Eesmärk on tulevikus hoida tagaistet kuivas ventileeritavas ruumis ning küllap peab veel mõned aastakümned vastu. 

Mis puutub nimmetoesse, siis varasematelt piltidelt on näha, et tagaistme seljatoe taga on autoga risti tagasilla vedrutunnel. Seljatoe tagumine külg kopeerib seda tunnelit ning ulatub tunneli kohale. Pingil istuja jaoks küll mingit vahet ei ole sellest kujust. Nagunii on tegemist väga pehme sohvaga, mille eesmärgiks on pehmendada ka vedrustuse poolt kompenseerimata jäänud lööke. 

Audi oli enne suurt sõda kesk-klassist veidi kõrgema klassi auto, kuid tänaste Audidega on võrdlus pigem tinglik. Tehased lõpetasid sõiduautode tootmise juba 1940. aastal ning 1945 aastast pole ka tehasehooneid enam. Järgmine Audi nimega auto müüdi 1965. aastal - tegemist oli DKW kerega ning Mercedes-Benz  mootoriga autoga. Alles järgmiste mudelitega hakkas Audi end suruma premium-klassi ning vast 80-ndatel ka kõrgemale. Audi nime kasutuselevõtmine oli pigem juhuslik - võiksime samu autosid täna näha ka Horchi, Wandereri, NSU või ka päris uue nime all.
Vasta

(07-03-2021, 23:43 PM)indreksirk Kirjutas:  Ja pärast viilima ...

   
Tinapahteldusel materjalikulu üsna suur, kuid õnneks on osa mahaviilitud materjalist taaskasutatav. Paberid viilimiskoha all ei ole mitte esteetilisel, vaid praktilisel eesmärgil. Kokkupühitud tina saab üsna suures ulatuses taaskasutada.

   

Tina teadaolevalt on suure erikaaluga ning sulatamisel tõuseb kõik muu puru hulka sattunud praht pinnale. Isegi raudpoldil on väiksem erikaal ja see jääb sulatina pinnale ulpima. 

   

Suure prügi saab kulbiga pealt kokku riisuda ning sulatina valatakse tila abil välja alumisest anuma poolest. Väga oluline on siinjuures see, et liialt üle ei kuumutaks. Sulatamisel tina struktuuris olulisi muutusi ei toimu, kuid lastes tina keema, muutub sisemine struktuur ning tina muutub rabedaks. 

   

Karbitäiest prügist saab päris mitme tinapulka jagu materjali taaskasutada. Kindluse mõttes tuleb seda siiski kasutada kohtades, kus teda löögid või deformatsioonid on harvemad. Näiteks erinevate nurkade voolimiseks on mõistlik kasutada ikkagi puhast tina. 

   

Tänan meistrit koolituse eest. Peagi saame näidata ka tinapanemise vilju. Viimased nädalad keskmiselt kolmel õhtul nädalas on selle tööga tegeletud. On juba silma rõõmustavaid tulemusi.
Vasta

Väike kõrvalepõige teise teemasse, kus ka tinapanemisest juttu ja nimelt "tinakatkust".
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid517535
tinakatk: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/s...ction/4994

Kas kere töötluses ei pea seda jama kartma? Ja kui ei pea, siis miks ei pea? Küsimus lihtsalt nii eneseharimise mõttes.
Vasta

(31-03-2021, 13:06 PM)Raudpats Kirjutas:  Väike kõrvalepõige teise teemasse, kus ka tinapanemisest juttu ja nimelt "tinakatkust".
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid517535
tinakatk: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/s...ction/4994

Kas kere töötluses ei pea seda jama kartma? Ja kui ei pea, siis miks ei pea? Küsimus lihtsalt nii eneseharimise mõttes.
Loe tinakatku jutust viimast kolme rida.Keretinas on ca 40% pliid ja seega mõeldud keretöödeks.Seda on saanud päris palju kasutada kereremondiks.
Vasta

(29-03-2021, 21:45 PM)indreksirk Kirjutas:  Mis puutub nimmetoesse, siis varasematelt piltidelt on näha, et tagaistme seljatoe taga on autoga risti tagasilla vedrutunnel. Seljatoe tagumine külg kopeerib seda tunnelit ning ulatub tunneli kohale. Pingil istuja jaoks küll mingit vahet ei ole sellest kujust. Nagunii on tegemist väga pehme sohvaga

Ma pidasin silmas sellesama tunnelijõnksu kõrgusel olevat katkematut ühendust SSSS-vedrude vahel. See on just õiges kohas ju. Kas ka toimib, saab ainult praktikas proovida. Esimese polstrikihiga kaetud, lõplikult koostamata toolil 2 haaki lahti päästa pole vast liiga suur töö.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(02-04-2021, 20:16 PM)Marko Kirjutas:  
(29-03-2021, 21:45 PM)indreksirk Kirjutas:  Mis puutub nimmetoesse, siis varasematelt piltidelt on näha, et tagaistme seljatoe taga on autoga risti tagasilla vedrutunnel. Seljatoe tagumine külg kopeerib seda tunnelit ning ulatub tunneli kohale. Pingil istuja jaoks küll mingit vahet ei ole sellest kujust. Nagunii on tegemist väga pehme sohvaga

Ma pidasin silmas sellesama tunnelijõnksu kõrgusel olevat katkematut ühendust SSSS-vedrude vahel. See on just õiges kohas ju. Kas ka toimib, saab ainult praktikas proovida. Esimese polstrikihiga kaetud, lõplikult koostamata toolil 2 haaki lahti päästa pole vast liiga suur töö.
Need traadikesed on vaid S-vedrude omavahelise kauguse hoidmiseks ning ei suuda läbi nende peal oleva vedrumadratsi küll mingit mõju avaldada. Kui pingid valmis, siis võib ksf! Marko tulla proovime, kas toetab selga või mitte. 

Pasunad. Kataloogis, elektrisekeemil ja taastatud autodel on kaks pasunat. Tundus algul lihtsalt selline toretsemine. Kui aga armatuurlaua komplekteerimisel selgus, et üks lüliti on pasuna jaoks, siis oli mõneks ajaks mõistatamist. Näpuga järge ajades selgus, et armatuurlauas olev lüliti annab voolu ka teisele pasunale. Seega tavaolukorras töötab üks pasun, kuid lisalülitist saab ühendada ka teise pasuna, et signaalinupule vajutades kõvemat häält teha. 

Kataloog ütleb, et vajalikud on pasuna BOSCH F012AS23 (madalam toon) ja BOSCH F012AS24 (kõrgem toon). Originaalautol pasunaid pildistades on õnnestunud ühe markeering peale saada. Sealt leiab kirje BOSCH F012AS7P.

   

Täpselt sellise markeeringuga pasun on ka meil olemas. Teise markeering on BOSCH F012AS6P. Seega vast ei tasu kataloogi uskuda ning ongi tegelikult kasutatud erineva markeeringuga pasunaid. Tegemist on tegelikult levinud BOSCH pasunaga. Üks on töökorras, teisel on mähis maha põlenud. Täpselt samasuguseid 6V pasunaid on endalgi riiulis, kuid 12V nõuab otsimist. Suurema ja laiema katte paigaldamiseks on tehas kasutanud vaherõngast. 

       
Vasta

(03-04-2021, 12:24 PM)indreksirk Kirjutas:  
(02-04-2021, 20:16 PM)Marko Kirjutas:  
(29-03-2021, 21:45 PM)indreksirk Kirjutas:  Mis puutub nimmetoesse, siis varasematelt piltidelt on näha, et tagaistme seljatoe taga on autoga risti tagasilla vedrutunnel. Seljatoe tagumine külg kopeerib seda tunnelit ning ulatub tunneli kohale. Pingil istuja jaoks küll mingit vahet ei ole sellest kujust. Nagunii on tegemist väga pehme sohvaga

Ma pidasin silmas sellesama tunnelijõnksu kõrgusel olevat katkematut ühendust SSSS-vedrude vahel. See on just õiges kohas ju. Kas ka toimib, saab ainult praktikas proovida. Esimese polstrikihiga kaetud, lõplikult koostamata toolil 2 haaki lahti päästa pole vast liiga suur töö.
Need traadikesed on vaid S-vedrude omavahelise kauguse hoidmiseks ning ei suuda läbi nende peal oleva vedrumadratsi küll mingit mõju avaldada. Kui pingid valmis, siis võib ksf! Marko tulla proovime, kas toetab selga või mitte. 

Pasunad. Kataloogis, elektrisekeemil ja taastatud autodel on kaks pasunat. Tundus algul lihtsalt selline toretsemine. Kui aga armatuurlaua komplekteerimisel selgus, et üks lüliti on pasuna jaoks, siis oli mõneks ajaks mõistatamist. Näpuga järge ajades selgus, et armatuurlauas olev lüliti annab voolu ka teisele pasunale. Seega tavaolukorras töötab üks pasun, kuid lisalülitist saab ühendada ka teise pasuna, et signaalinupule vajutades kõvemat häält teha. 

Kataloog ütleb, et vajalikud on pasuna BOSCH F012AS23 (madalam toon) ja BOSCH F012AS24 (kõrgem toon). Originaalautol pasunaid pildistades on õnnestunud ühe markeering peale saada. Sealt leiab kirje BOSCH F012AS7P.



Täpselt sellise markeeringuga pasun on ka meil olemas. Teise markeering on BOSCH F012AS6P. Seega vast ei tasu kataloogi uskuda ning ongi tegelikult kasutatud erineva markeeringuga pasunaid. Tegemist on tegelikult levinud BOSCH pasunaga. Üks on töökorras, teisel on mähis maha põlenud. Täpselt samasuguseid 6V pasunaid on endalgi riiulis, kuid 12V nõuab otsimist. Suurema ja laiema katte paigaldamiseks on tehas kasutanud vaherõngast. 
Mähist saab ju uuesti mähkida, uuri motoserv oü Vana-Narva mnt. Asjalikud venemehed, mähivad seal igast vigureid.
Vasta

Kas kindel, et mähis maha põlenud... ehk lihtsam viga.
Just sai siin üht 6V signa (70ndate jawa, arvasin ka, et mähis õhtal...) ellu äratatud ja 12V süsteemi lülitatud. Mittetöötamise põhjus oli signa kontaktis, mis oli põlenud ning ei andnud head ühendust.
Signa ehitus ju lihtne (peaks suht standart ehitus olema vanadel vibreerivatel signadel)  - mähis ja kontakt ning kruvidega reguleeritakse plaadi kaugust kontaktist. Kui mähist pingestad liigub signa plaat elektrimagnet jõul mähise poole, jõudes teatud maani avab plaat kontakti e. katkestab mähise pingestamise ja liigub algasendisse. Siis kontatkid sulguvad ning protsess algab otsast peale. 
Jutu iva on selles, et kui väga pikalt (~10+sekundit järjest) signaali mähist töös ei hoia, saab 6V signa 12V süsteemis ilusti hakkama. Natuke soojeneb rohkem, muud eriti midagi. No jah, kui pikalt kasutad, siis mähis kuumeneb liigselt ja võib tõesti rikneda - aga siis peab teda ikka korralikult piinama, sama jutub ka 12V signaga...

Ostan Minsk M103 (1963a) ja Kovrovets K58 -le ning '73a Jawa 360 + velorex korras osasid 
Vasta

           
Vasta

Pasunate osas õnnestus ühte tehase reklaampilti suurendades leida ka sellelt info pasunate margi kohta. See on sama, mis olemas ja autodel kasutati. Ju siis varuosakataloog ei ole täpne või kasutati ikkagi mitut eri mudelit.

   
Vasta

Tagaosa tinaga töötlemine on hoos, kuid sellest ei ole suurt midagi pildi peal näidata. Hobidega tegelemisel on aegu, kus asjad liiguvad kiiremini ja on aegu kui aeglasemalt. 

Kiikame korraks tagumise kaitseraua kinnitustele. Õnneks olid olemas originaalsed ühe poole kinnitusrauad, mis olid näidiseks veel sobilikud.

   
   
   

Esmalt tuli ühes suunas paine teha.

   

Ja seejärel kõveraks väänata. 

   

Lõplik kujusse ajamine toimub juba siis, kui keretööd võimaldavad mõlemad pooled auto külge kinnitada.
Vasta

Pleki- ja tinatööd on selleks kevadeks lõpetatud. Kuna auto esi- ja tagaosa on eraldiseisvad, siis teeme tagaosale värviettevalmistuse ning jätkame sügisel esiosa plekitöödega. Suvel tegutseme keldri asemel õues ning aktiivne töö selle autoga jätkub pärast sügisest pööripäeva. Kui hästi läheb, siis on maaler selleks ajaks oma töödega valmis saanud.

                       
Vasta

Ega see auto pole nii kvalieetselt kunagi toodetudki . Tublid olete.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne