[indreksirk]

Viimased nädalad on kulgenud selliselt, et pildiga näidatavat tulemust on keeruline presenteerida. Meistrite konsoolium peab plekiväänamise töö kõrval emotsionaalseid vaidluseid kere-ehituse täpsusastme üle. Peameister on veendunud, et tuleb ehitada sümmeetriline auto ehk auto parem ja vasak külg on täpselt ühesugused peegelpildis. Selle tulemuse saavutamine on aga algmaterjali arvestades peaaegu võimatu. Sellistel käsitööna valmistatud autodel on juba vanade legendide kohaselt iga kere ja kere erinevad küljed veidi erinevad. Põhimõõtudes on käesolevaks saavutatud täpsus, mis jääb üldjuhul 5 mm piiresse, kuid näiteks parema ja vasaku külje uste kujud on oluliselt suurema erinevusega. Kumba valida, et teine pool samasuguseks teha. Abi pole olnud ka samasuguste masinate mõõtmisest. Nii ainsalt teadaoleval orignaalvärvis autol Saksamaal kui ka mitmel restaureeritud autol on vasakule küljele ideaalselt sobiva shablooniga mõttetu minna mõõtma paremat külge. 

Katuse ja esiakna kokkusobitamisel selgus, et ka esiakna postidel on vasak ja parem nurk juba tehasest erineva kujuga. Kui veel lisada siia ka katuse esiosa samadesse kohtadesse paigutuvate nurkade erinevad kujud, siis jääb arusaamatuks, millised need autod tehasest välja sõites üldse välja nägid. Restaureerimisel püüame ikkagi sümmetria poole ja sobitada erinevad detailid omavahel kokku. Kuna tehas rohmakt ja ebatäpset käekirja on võimatu taasluua, siis püüame teha nii nagu autoinsener selle välja mõtles - sümmeetrilise, kokkusobituva ja näitusele sobivana. 

Lõpuks on see kõik aga vaid väike asi palju suuremate murede kõrval. Lihtsalt annab võimaluse mittelahendatavate murede kõrval tegeleda millegi muuga.