[indreksirk]

Paljudel selll ajastu autodel on tuulekklaasi ees luuk, mida avades suunatakse õhk salongi. Suvel annab jahutust, niiskel ajal väldib klaasidele veeauru teket. Hiljem on paigaldatud õhuvoo teekonnale ka auto jahutussüsteemiga ühendatud radiaatoreid, et sissepuhutav õhk oleks soojem. Kaasaegsetel autodel lisatud ka ventilaator. Konkreetsel mudelil oli asi aga lahendatud algelisemalt. Kapoti ja esiklaasi vahel oleva luugi avamisega puhuti õhk otse salongi. Luugi taga on kausikujuline õhukoguja, kust õhk suunatakse otse üles tuuleklaasi siseküljele läbi armatuurlaua kohal olevate pilude ning teist teed pidi allapoole eesistujate jalgade juurde. Üsna keeruline on leida ajastukohaseid pilte, kus avatud luuk oleks näha. 

   

Ega ka kaasajal just sageli need avatud ole

   

Salongis olevad avad tuuleklaasile õhu suunamiseks.

   

Kuna meie kliimas on enamus aastast vähemalt jahe, et mitte öelda külm, siis on need õhukogujad eemaldatud ja asendatud salongiradiaatoriga. Halvemal juhul see detail puudub üldse, paremal juhul on oluline osa maha lõigatud ja sinna külge ehitatud mingi hilisemast ajastust salongiradiaator. 

Esimene ülesanne oli teha selgeks, milline see õhukoguja üldse on. Kuna ta on peidetud armatuurlaua taha, siis pilte leida on keeruline. Pildid selle detaili kohta puuduvad ka nii Audi kui temaga väga sarnase Wanderer W23/W24 varuosakataloogides ning puudub ka Wanderer W24 ja W23 keredetailide kataloogis. Ju ei olnud siis tegemist kuluosaga, mida varuosana oleks vaja tellida. Seega jäi ainsaks võimaluseks piiluda erinevate autode armatuurlaua alla. Enamasti lõppes see pettumusega - õhukogujat ei olnud üldse, see oli ümber ehitatud salongiradiaatoriga ühendamiseks või oli mingi selgelt isetehtud asi. Mõnel autol siiski oli originaal säilinud. Peagi sai selgeks, et see detail on samasugune ka Wanderer W23-l, kuid siiski teatud erisusega, millest hiljem. 

Selleks, et teada, mida otsida, olid algmaterjaliks sellised pildid Saksamaal asuva auto küljest, mis originaalsena säilinud. 

   

   

Järgmise sammuna lubas ühe Eestis oleva Wanderer W23 omanik meil proovida Wandereri õhukogujat oma auto külge. Kuna ühel meie autode esiosal oli ka säilinud originaalne puit selles kohas, siis sai asja sobitatud. Tuli välja, et üldkuju ja kinnitused klapivad täielikult. Audi 920 ja Wanderer W23 kabrioleti kered on tehtud mõlemad Gläseri tehases ning on tegelikult suures ulatuses samasugused. Nüüd laienes ostimisareaal, kuna ei olnud vaja enam otsida originaalset Audi õhukogujat, vaid sai kasutada ka Wandereri oma. Kuid ega see oluliselt lihtsam ei ole. 

Selliselt sobis Wanderer W23 õhukoguja Audi 920 lahtivõtmata ehk originaalsena säilinud esiosa külge.

   

Tähelepanelik lugeja näeb muidugi seda, et õhukoguja alumine osa on Audil ja Wandereril erinev ning peabki olema. Kuna näidis oli lahkelt lubatud, siis saime keretööd selle abil tehtud. Keeruka kujuga detaili aga kohe kopeerima ei hakanud. Lootsime ikka mingil kujul sobiva tooriku leida. Ja lõpuks see ka õnnestus. Tõsi, kasutatav oli sellest vaid ülemine pool. Aga pool muna on parem kui tühi koor. Leidsime sellise õhukoguja, kus alumine pool oli ära lõigatud ning sinna keevitatud kinnitus salongiahju jaoks. 

   

   

Mitteoriginaalne osa sai eraldatud

   

Seejärel sai proovitud säilinud originaalosa oma kere külge. Sobis

   

Nüüd algas käsitöö, kus abiks originaalselt Audi 920-lt võetud mõõdud ning näidiseks oleva Wandereri õhukoguja. Neid omavahel võrreldes sai valmis tehtud õhukoguja alumine pool. 

     

Allosas on erinevus Wanderer W23 õhukogujast, see sai tehtud Audi 920-lt võetud mõõtude järgi

   

   

   

Viimane kontroll, et kokkupunktitud detail on ikka sobivas kujus

   

Valminud detail sai lõpuks selline