Audi 920 - 1939

(16-11-2023, 20:19 PM)alopex Kirjutas:  Tere.
 Tore näha, et projekt edeneb :-) ja veermik kenasti all.
Siit ka küsimus: Kuidas esivedru õigele kohale said ?  Kas puhas mõõtmine , või on mõni kaval nipp. Kas rataste kaldenurkasi saab ka reguleerida, või on need üheselt paigas ?

Jõudu projektiga.
Esisild on komplekteeritud originaalosadest, kulunud puksid ja poldid on loomulikult asendatud uutega. Selles esisillal ei olegi mingit reguleerimise ruumi. Külgkalde paneb paika vedru pealehe pikkus, mis õnneks on originaal. Esivedrul on oma konkreetne pesa, kus tal liikumisruumi ei ole - vedru kesktifti jaoks on raamitalas täpne auk. Mingil määral saab reguleerida pikikallet, mis on raami vahel väheses ulatuses pööratav. 

Mõned pildid - kuna need fotod on tehtud prototüübi järgi, siis on piduritrumlid veidi teistsugused, kuid tööpõhimõte peaks olema arusaadav.

   

   

   
Vasta

Selline väike ja esmapilgul tühine detail nagu päikesesirm. 

Omaaegseid fotosid sobiva nurga alt ei ole õnnestunud leida, kuid servapidi midagi ikka paistab ka nendelt fotodelt, mis ka siin teemas avaldamist leidnud. Wandereri kerekataloogist leidus sõsarmudeli W23 kataloogipilt. Kered on põhiosas ju samasugused. 

   

Alustada tuli nullist. Õnneks on Riia Mootorimuuseumi autol see originaalina säilinud ning nii sai üheskoos Läti Wandereri taastajatega jagatud tööd ära, keegi tegi kronsteinid, keegi raami, keegi klaasi. Ja nii nad kokku saidki. 

Siin siis Läti näidis. 

   

Endale meenutuseks, et ainsa originaalvärvis ning remonti mittesaanud Audi 920 sirmi kinnitused on sedapidi. Mina võta nüüd kinni, mis pidi õige on. 

   

Saksa autotööstus läks 1930ndate teises pooles järk-järgult üle messingult alumiiniumile. Näiteks DKW autodel hakati iluliistudel ja aknaraamidel alumiiniumi alates 1936. aastast. Audi 920 kasutas 1939. aasta alguses iluliistu materjalina messingit, kuid toodangu lõpus 1940. aasta alguses olid iluliistud juba alumiiniumst. Läti harrastajad olid veendunud, et vähemalt klaasiraam peaks neil olema kroomitud tuginedes ühele teisele säilinud näidisele. Nii juhtuski, et Wandereride jaoks sai klaasiraamid tehtud ühest materjalist ning Audi jaoks teisest. 

     

Ja lõpuks siis valminud koopia.

   
Vasta

(02-12-2023, 23:13 PM)indreksirk Kirjutas:  Selline väike ja esmapilgul tühine detail nagu päikesesirm. 

Omaaegseid fotosid sobiva nurga alt ei ole õnnestunud leida, kuid servapidi midagi ikka paistab ka nendelt fotodelt, mis ka siin teemas avaldamist leidnud. Wandereri kerekataloogist leidus sõsarmudeli W23 kataloogipilt. Kered on põhiosas ju samasugused. 



Alustada tuli nullist. Õnneks on Riia Mootorimuuseumi autol see originaalina säilinud ning nii sai üheskoos Läti Wandereri taastajatega jagatud tööd ära, keegi tegi kronsteinid, keegi raami, keegi klaasi. Ja nii nad kokku saidki. 

Siin siis Läti näidis. 



Endale meenutuseks, et ainsa originaalvärvis ning remonti mittesaanud Audi 920 sirmi kinnitused on sedapidi. Mina võta nüüd kinni, mis pidi õige on. 



Ja lõpuks siis valminud koopia.
Kui auto  SUUREL kiirusel vastu puud sõidab ja juht on turvavööga kinnitamata,on see kinnitus kolbas kinni nagu ankur Toungue.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta

Vähemalt siis ei jää vigaseks.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(06-09-2023, 03:22 AM)Raudpats Kirjutas:  
(05-09-2023, 23:40 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Kas trossid jooksevad poolile/trumlile ühel pool autot ülalt ja teiselpool alt?
Kas vasaku ja parema poole pingutid peavadki olema täpselt ühesugused? Ei saa täpselt aru, kus nad paiknevad, loogiliselt võttes nad võiksid olla peegelpildis.
Tänan väga küsimuse eest. Saabusime äsja Saksamaalt ning kontrollisime üle. Täiesti õige - need detailid peavad tõepoolest olema peegelpildis. Originaalsena säilinud autol on see detail õnneks säilinud, restaureeritud autodel ei pööra keegi sellele tähelepanu ning vastav pingutustross kas puudub üldse või on lahendatud katuse sees teistmoodi. Nüüd tuleb otsustada, kas teha veel teise käe pinguti.

Vasak ja parem
       

Igatahes on nüüd palju infot jälle juurde saadud. See oli järjekorras neljas õppereis nende autode juurde ning võib arvata, et ei jää viimaseks.
Vasta

Seekord avanes Wurzenis selline pilt, kus kõik autod olid ühes rivis. Vasakult paremale on nad paigutatud näitena, kuidas erinevatel ajastutel ka restaureerimistöid tehti. Esimene on täiesti originaalsena säilinud ehk originaalne on ka värv, interjöör ja katus. Isegi vanu lekkejälgi ning nende ümber kogunenud pori ei ole auto alt ära pestud. Mootori juurest leiab ka mitmed hävinenud alumiiniumdetailid või katkenud juhtmed-voolikud, kuid neidki ei ole parandatud, et säiliks vana originaal. Teine auto on läbinud remondi 70ndatel - alusmaterjal oli sel ajal väga hea, mistõttu plekitöid praktiliselt teha ei olnud vaja ning ka puit on veel suures osas originaalne. Seevastu värv on täiesti juhuslik, interjöör ja katus tehtud sel ajal kättesadaavatest materjalidest ning armatuurlaud lihtsalt pruuniks värvitud. Peremees hoiabki seda kui näidet tolleaegsest kvaliteedist. Sinine auto on taastatud ca 20 aastat tagasi ning puna-pruun ja roheline on valminud vastavalt 2020. ja 2023. aastal. 

   

   

Nimekirjas oli ühtekokku 50 detaili/sõlme, mille mõõtusid, shabloone või lihtsalt ehitust oli vaja kontrollida. Samasuguse auto taastanud inimesega on ka alati huvitav jagada teadmisi ja kogemust. Enamus küsimusi said vastused, sealhulgas üks fundamentaalne detail. Aga sellest hiljem. 
Vasta

(12-12-2023, 11:55 AM)indreksirk Kirjutas:  Esimene on täiesti originaalsena säilinud ehk originaalne on ka värv, interjöör ja katus.
Mis selle auto lugu paari lausega on? Kiire otsingumootori kasutamine küsimusele vastust ei andnud.
Vasta

Audi 920 mootori sees on õlipump, mis ei ole tõenäoliselt tehtud üksnes selle mootori jaoks. Kui kellelgi tuleb tuttav ette mõnest muust mootorist selline detailide kogum, siis võib lahkesti teada anda.

   
Vasta

Läheneme mootori südamele. 

Veepumbad on üldjuhul kulunud ja/või korrosioonist puretud. Seetõttu on neist hakatud koopiaid tegema. Sellest toorikust saab originaali abil loodetavasti pumba kokku.

   

   

   
Vasta

Taustateadmiseks selliste autode mootorite restaureerimise hind. Wurzenis seisab uhke autorivi ees ka üks restaureeritud mootor, mis küll müügiks ei ole. Arusaadav - ühtekokku kuue auto kohta võiks olla üks tagavaramootor küll. Sõnum oli selline, et enam-vähem komplektse ja taastatava mootori alghind on 30-40k ning taastatud mootori omahind ca 100k. Seda siis mehe jaoks, kes on juba mitu mootorit eelnevalt taastanud ning teinud üsna suur alginvesteeringuid mitmete detailide uustoodanguks. Üheks näiteks ka see veepumba toorik. Seejuures on tulnud valmistada ka täiesti uued plokikaaned, rääkimata väiksematest detailidest. Ja isegi kui oleks selline summa välja käia, siis nõudlus on suurem kui pakkumine.

   

   
Vasta

Radiaator koosneb mitmekümnest detailist, mis kõik on aja jooksul saanud erinevaid kahjustusi. Kõik külge joodetud või needitud tükid olid lahti tulnud ning paagid olid pragusid täis.

   

   

Radiaatori alla on needitud ujuvad kinnitusmutrid, mis aja jooksul läinud rooste ning lõpuks kinni keevitatud. Tuli teha uued detailid.

   

Nüüd hakkab juba looma ja saab varsti tükid üheks tervikuks kokku panna.

   

   
Vasta

Sammuke mootori südamele lähemale. 

Mootori kinnituskäppade näidised on pärit Riia Mootorimuuseumist, koopiad valmistatud PereTecis

Sellised detailid saabusid Lätist, tegelikult ei ole ükski detail enam taaskasutatav. 

   

Tagumised käpad on õnneks paar, kuid esimesed peegelpildis. 

   

Mootoripadjad - näidised Riia Mootorimuuseumist, metallitöö PereTecis. Nüüd tuleb täita kummiga ja üleliigne metall eemaldada. Originaalmootoripatjadel kummid katki ja isegi metalliosa on ajaga purunenud.

   
Vasta

Töö käib igapäevselt, aga pildina on keeruline midagi näidata. 

Radiaator on põhimõtteliselt valmis, samuti ninaosal proovivärv peal. Mõned kinnituskõrvad vaja veel teha, kuid kõik on paika sobitatud ja surveproov ka tehtud.

   

   
Vasta

Valminud on jahutustiivik ja selle hoidik. Tiiviku malliks oli Saksamaalt toodud purunenud detail ning selle hoidiku näidise saime Riia Mootorimuuseumist. Need osad on ka näidistena kasutuskõlbmatud, mistõttu uuet tegemine on ainuvõimalik lahendus.

   

   

   

Kuna originaaldetailid olid valatud, siis koopiad päris 1:1 ei ole, kuid erinevused hiljem nähtaval ei ole.
Vasta

Kes on valanud alumiiniumit?



Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Vasta

(06-04-2024, 15:59 PM)magnusk750 Kirjutas:  Kes on valanud alumiiniumit?
Ei ole valatud. CNC
Vasta

Käib väiksemate detailide nokitsemine, mis võtab palju aega, kuid eriti välja ei paista. 

Jagan ühte pikemat teekonda. Tagaluugi käepidemete all on rosetid, mis tehases olid stantsitud ning punktkeevitusega kinnitatud tagaluugi külge. Kuna restaureerimisel tuleb ka pahtlit kasutada, siis on keeruline sama tehnoloogiat kasutada. Seetõttu sai väliselt sarnane lahendus saavutatud selliselt, et rosetid on nüüd kinnitatud poltidega. 

Selline oli algmaterjal. 

   

Ja veidi parem näidis.

   

   

Stantsimise asemel sai juhtpuks treitud rosetile õige nurga all külge keevitatud. Nii on ka lukusti keelel tugevam toetuspind. 

   

   


Ja lõpuks rosetid õige nurga all kapoti külge kinni. 

   

   

Nüüd on vaja veidi veel viimistleda ning kui tagaluuk on lõppvärviks valmis, siis saab lõplikult kinni.

Ja selline on originaalvärvis säilinud auto küljes sama detail. 

   
Vasta

Kapoti pealmine pool on saanud oma kuju kätte.

   

   

   
Vasta

Tagaakna valmistamise protsess. 

Üldjuhul on see detail hävinenud juba aastaid tagasi ning seetõttu üritatakse fotodelt võetud proportsioonide abil teha midagi sarnast. Kiusatus on sellised aknad teha ka suuremaks, et oleks parem vaade tahapoole. Vale kõrgusega või valel kõrgusel paiknev aken ei paki katust avades end õigesse kohta või ei ole võimalik peeglist tahapoole näha. 

Taaskord oli abiks originaalsena säilinud auto, millelt sai nii akna mõõdud, shablooni kui paiknemise. 

   

   

Klaas on loomulikult sirge, kuid katuse ümar kuju on ka aknaraamil. Seetõttu alustasime toorikule kaare tegemisest - raadius 3500 mm. 

   

Järgmiseks aknaava. Enne tuli tehtud shabloon sümmeetriliseks teha. 

   

Ääred kumeraks, kuna riiet ümber terava serva ei saa keerata. 

   

Välismõõdud vajavad veel korrigeerimist, kuid seda saab teha siis, kui päris katuse tegemiseks läheb.

   

   

Tihendi valimiseks tuli Doepperi kataloogist tellida peotäis näidiseid, millest üks oli piisavalt sarnane originaaliga.

   

Klaasi toorik on pleksiklaasist ja vajab veel korrigeerimist
Vasta

Tõime auto keldrist päikesevalguse kätte.

   

   

   

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne