hall, kollane vms värvi number (poolitatud Musta numbriga seonduv teemast)
#61

Ülalolevad kolm postitust kolisin
musta numbri teemast
siia - need on muu värvi numbri jutud.

Taas kokku võttes saan aru, et:
- oleks vaja muud värvi numbrit, et mingid "hobisõiduki omanikud" saaksid säästa aastas kindlustuselt ja ülevaatuselt suurusjärgus 100eur. No ja vist ka selleks, et rohkema värviga silma paista. Ja äkki ka selleks, et liikluskahju korral LKF vaidlustuskomisjon vms hindaks värvilise numbri puhul ka hävinud emotsionaalset väärtust
- numbrit peaks jagama "kultuurikomisjon" ja mitte objektiivsetel alustel (kuna neid ju ei ole) vaid vau-efekti põhjal
- numbri taotlejad on kõik vastutusvõimelised isikud, kes ei vaja ülevaatus-sundlust, kuna nende masinad vastavad garanteeritult nii valmistajanormidele kui tehnoseisukorra nõuetele

pragmaatiku paneb muigama, mõni agar optimist asub aga ehk kunagi tegudele. Kas selline kontsept sel juhul töösse läheb - no never say never, kuna ilmas juhtub imelikke asju küll Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#62

(20-02-2020, 20:19 PM)13piisab Kirjutas:  Ülalolevad kolm postitust kolisin
musta numbri teemast
siia - need on muu värvi numbri jutud.

Taas kokku võttes saan aru, et:
- oleks vaja muud värvi numbrit, et mingid "hobisõiduki omanikud" saaksid säästa aastas kindlustuselt ja ülevaatuselt suurusjärgus 100eur. No ja vist ka selleks, et rohkema värviga silma paista. Ja äkki ka selleks, et liikluskahju korral LKF vaidlustuskomisjon vms hindaks värvilise numbri puhul ka hävinud emotsionaalset väärtust
- numbrit peaks jagama "kultuurikomisjon" ja mitte objektiivsetel alustel (kuna neid ju ei ole) vaid vau-efekti põhjal
- numbri taotlejad on kõik vastutusvõimelised isikud, kes ei vaja ülevaatus-sundlust, kuna nende masinad vastavad garanteeritult nii valmistajanormidele kui tehnoseisukorra nõuetele

pragmaatiku paneb muigama, mõni agar optimist asub aga ehk kunagi tegudele. Kas selline kontsept sel juhul töösse läheb - no never say never, kuna ilmas juhtub imelikke asju küll Smile
Ehkki ma ei mõista neid nn hobisõidukite mehi (saan aru küll vanasõidukist-originaalist), siis teistpidi mõistan neid just kindlustuse ehk auto väärtuse mõistes. Kui on ikka igatepidi uuendatud tehnikaga, üleslöödud ja moditud masin ning see hinnatakse 15 aasta vanuse vanarauaga samaväärselt ning keegi ei tahagi kindlustust selle teha, siis ikka vist tahaks küll mingit eelnevat tunnistust saada oma auto väärtuse (igas mõttes) kohta.
Vasta
#63

Samas võib ju küsida, mida annab must number auto omanikule - kas seda on meeletult rohkem, kui 13 välja tõi?
Vasta
#64

Ma luban, et teen nüüd oma viimase postituse sellesse teemasse. Selleks, et mu jutu uba selgemaks saan, hakkan natuke kaugemalt pihta.

Eesti riigis on sedasi juhtunud, et mistahes liikluses osaleva sõiduki ümberehitamine peab vastama väga piiratud nõuetele. Sugugi mitte kõik need nõuded ei ole mõistlikud. Nii näiteks ei õnnestu saada Maanteeametilt nõusolekut sõiduki pidurite väljavahetamiseks ka sama mudeli võimsama mootoriga versioonil kasutatavate vastu - see on lihtsalt keelatud ja kõik. See tekitab jaburaid olukordi, kus praegu suhteliselt vaba mootorivahetusega ei tohi kaasneda pidurite vahetamine võimsusega kooskõlas olevate vastu. Et ümberehitusi hindavad eksperdid on ära kaotatud, on järgi jäänud ainult ametnikud, kes aga ajavad sõrmega määruses järge ning tegelikult mitte midagi sellist otsustada ei julge, mis natuke kirjatähe loomingulist tõlgendamist eeldab. See pärsib ühelt poolt mõistlikke ümberehitusi, kuid teiselt poolt tekitab potentsiaalselt liikluses ohtlikke sõidukeid, sest võimsama mootoriga autole ei tohi alla panna selle võimsusega kooskõlas olevaid pidureid. Jabur, aga kirjatäht on selline. Ma saan küll aru, mida kardetetakse, kuid on päris selge, et ärakeelamine seda hirmu kuidagimoodi ei kustuta - siis tehakse lihtsalt salamahti. Ja salamahti tegemine on suures vaates halb, sest keegi ei tea, mida tehakse, millega tehakse ja kui hästi tehakse. Sama puudutab ilmselgelt ka näiteks vedrustuse või roolisüsteemi ümberehitusi. Ametnik ei luba ja eksperte ei ole. Vabandatagu mind, aga minu arvates on see halb ja rumal. Ja halvad ning rumalad asjad võiks ju mõistusepäraseks ümber teha, eks?

Ainuke koht, kus meie liiklusvahendite ülevaatamise juures eksperdid mängu tulevad, on vanasõidukid. Praegu on otsustatud, et eksperdid võivad hinnata vanasõidukite seisundit ning teatud nõuetele vastavusel väljastada musta numbri, mis näitab vastavust nendele nõuetele. Suure pildis pole oluline, missugused need nõuded on - on lihtsalt tõdemus, et on asju, mida eksperdid teavad paremini kui ametnikud. See on meie õigusruumi kohta üllatavalt hea tõdemus ning selle peale võiks midagi ehitada. Näiteks selle süsteemi, kuidas riik saaks heaks kiita praegu illegaalsed, kuid oma olemuselt mõistlikud ja kvaliteetsed ümberehitused. Ka see pole oluline, kas need ümberehitused on tehtud esteetika pärast või tehnilistel põhjustel. Oluline on, et need ei ole päris tavapärased ning sellistena ei suuda ametnik nende ohutust ja asjakohasust hinnata. Et need tegelikult õiged asjad ikka tehtud saaks, mitte tuimalt ära ei keelataks, on vajalik, et keegi neid asju vaatleks, hindaks ja heaks kiidaks. Seetõttu on vanasõidukite hindamine ekspertide  abil äärmiselt kasulik pretsedent. Hoidke seda.  

Teine teema on sõidukid, mis musta numbri nõuetele ei vasta, aga mis on autentsed ja ajastutruud. Ma ei taha vanaautoinimeste sisemisse vaidlusse musta numbri üle sekkuda (sest sisuliselt see mind ei huvita), aga tuleb tunnistada, et 30-40 aastat autentsena hoitud auto on minu maailmas kindlasti väärtuslikum 'uueks' restaureeritud sõidukist - kui see restaureeritu just mingi väga haruldane sõiduk ei ole. Mingi oma numbriseeria oleks sellistele autodele kohane küll. Ja loomulikult peaksid seda siis eksperdid hindama. Jah, see ei peaks olema mingi range protsendivärk - rohkem tunnetuse küsimus. Kõike ei saa ja ei pea mõõtma.

Ülevaatuse teema on ebaoluline - vähegi korras auto läbib selle niikuinii ning mõnikümmend eurot aastas ei ole tõesti kokkuhoidmise koht. Mind üldse ei häiri korra aastas ülevaatusel käia  - seda enam, et ma kavatsen oma autoga isõita ka, mitte ainult vaadata, kas ta ikka Talveralliks ja Nostalgiapäevadeks käima läheb. Kindlustus on omaette teema - kui näiteks Triumph TR6 hinnad kõiguvad Saksamaal 6000 ja 30000 euro vahel, siis tõesti võiks auto halli või musta numbri sobivuse hindamisakt olla õnnetuses kannatajaks olles reaalse kindlustushüvitise arvutamisel argument. Kaskot sõlmima ei saa ühtki seltsi sundida ning kui minu auto niikaugele saab, et midagi kindlustada on, siis teen seda kindlasti piiri taga. Seda probleemi ei lahenda ükski värviline number ära.
Vasta
#65

Vabanda Marvin - mulle liig pikk jutt, et kõike läbi lugeda. Eelmiseid olen juba lugenud ja ehk ei ole peale pidurite väga erineb jutt Wink
aga esimene jupp pidurite keelatusest on mu meelest küsitava väite ning ühe valearusaamaga.

1) oled Sa kindel, et auto pidureid ei tohi vahetada samale mudelile paigaldatute vastu? St kas:
- tohib vahetada lihtsalt avalduse alusel (nagu mootorit)
- ümberehitus nõuab ekspertiisi
- ei tohi üldse vahetada (nagu väide kõlab)

2) ebaõige lähenemine: pidureid ei loeta (vähemalt ei loetud 10a tagasi) vajalikuks mitte võimsusega toimetulekuks vaid massi pidurdamiseks. Ehk siis suuremat pidurit pole vaja mitte suurema kW jaoks vaid suurema massi (sh pidurita haagisega autorong) pidurdamiseks. Ning just korduvaks pidurdamiseks.

Aga pidurite vahetamise keelatuse väide on siiski kahtlane - ma saan pigem aru, kui see ei ole kohustustlik, aga täielikult keelatud?!?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#66

Ma olen selle ümberehituse värgi üsna hiljuti läbi teinud, sisuks auto pisimootori vahetamine 1,6 korda võimsama vastu samalt mudelilt. Taotlesin ka pidurite vahetamist suurema mootoriga mudelil olnute vastu ning sain negatiivse vastuse just eelmises kirjas toodud põhjustel. 

Ja kui me nüüd pidurdamisest räägime, siis kineetiline energia on see, mida pidurdamisel soojuseks lastakse. See aga on pool massi ja kiiruse ruudu korrutisest, kui mu keskkoolifüüsika mind alt ei vea. Ehk siis - kiirus on see, mis energia tekitab. Kaks korda rohkem massi annab kaks korda rohkem energiat, kaks korda rohkem kiirust tähendab neli korda rohkem energiat. Seega on kiiremaks sõiduks sobiliku mootori puhul pidurite koormus märkimisväärselt kõrgem. Seda siis, kui mootorit otstarbekohaselt kasutatakse. Et meie ehitasime rahvaspordiautot, siis selles kasutuses kahelda ei ole vaja.
Vasta
#67

Siin kuskil on väidetud, et buhankale ja vene villisele ketaspidurite paigaldamine on lubatud, kuna vastavad osad on seeriatootmises ja bolt-on meetodil paigaldatavad. Selles valguses näib suuremate ketaste-trumlite-sadulate keeld eriti totter. Ilmselt ei plaanitud neid rella ja keevituse abil auto külge sokutada?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#68

(21-02-2020, 01:44 AM)Marko Kirjutas:  Siin kuskil on väidetud, et buhankale ja vene villisele ketaspidurite paigaldamine on lubatud, kuna vastavad osad on seeriatootmises ja bolt-on meetodil paigaldatavad. Selles valguses näib suuremate ketaste-trumlite-sadulate keeld eriti totter. Ilmselt ei plaanitud neid rella ja keevituse abil auto külge sokutada?

Ei kavatsenud - mul oli doonorauto samalt tootjalt, sõsarmudel. Kõik on bolt-on.
Vasta
#69

(21-02-2020, 02:29 AM)Marvin Kirjutas:  
(21-02-2020, 01:44 AM)Marko Kirjutas:  Siin kuskil on väidetud, et buhankale ja vene villisele ketaspidurite paigaldamine on lubatud, kuna vastavad osad on seeriatootmises ja bolt-on meetodil paigaldatavad. Selles valguses näib suuremate ketaste-trumlite-sadulate keeld eriti totter. Ilmselt ei plaanitud neid rella ja keevituse abil auto külge sokutada?
Ei kavatsenud - mul oli doonorauto samalt tootjalt, sõsarmudel. Kõik on bolt-on.
Kas rahvaspordiauto peab läbima eriülevaatuse või erikomisjoni, kes silladetailide vastavust auto VIN-koodi järgsele mudelile/variandile kontrollib?

Selles suhtes, et tava TÜV läbivatel hobiautodel ei ole kuulnud, et oleks originaalist suuremate ketaste-supportitega probleeme olnud kui õigete bolt-on juppidega on vahetus tehtud (nt. tavaviiesele bemmile M5 suuremad pidurid alla). MNT ametist pole ju nagu luba ka millekski küsida kuna ketta diameetrit ja paksust pole ju neil kuskil auto andmetes kirjas ja TÜV seda seega ka ei kontrollita, supportist rääkimata.

Hoopis teine asi oleks muidugi kui hakata nt. silmnähtavalt isetehtud vaheplaatidega omaalgatuslikult pidureid suurema ketta jaoks ümber või trumlist ketaspiduriks ehitama.
Vasta
#70

Praktikas muidugi ei ole probleeme - meil ka ei ole Smile. Aga kui mõni ülevaataja peaks hakkama mõõdupulgaga ketaste diameetreid mõõtma, siis kirjatähe kohaselt see on keelatud. See on jabur.
Vasta
#71

suuremaid pidureid ei panda tehases ainult kaalu silmas pidades.sportpaketiga kaasnevad alati ka suuremad pidurid,kuigi auto kaal jääb samaks.
inimesed on erinevad.mind näiteks meeletult häirib,kui pean hobikaga igal aastal tüv-i tegema.kilometraas tuleb aastas 3-5 tuhat.mida on seal vahtida igal aastal
Vasta
#72

(21-02-2020, 01:25 AM)Marvin Kirjutas:  Ma olen selle ümberehituse värgi üsna hiljuti läbi teinud, sisuks auto pisimootori vahetamine 1,6 korda võimsama vastu samalt mudelilt. Taotlesin ka pidurite vahetamist suurema mootoriga mudelil olnute vastu ning sain negatiivse vastuse just eelmises kirjas toodud põhjustel. 
Jätkuvalt - kas ei tohi "vahetada", ei tohi "ümber ehitada" või "ei tohi üldse muuta".

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#73

Tsitaat Maanteeameti kirjast:

Paraku pidurite ümberehitamine ei ole võimalik. Need peavad vastama sõiduki valmistaja poolt konkreetsele sõidukile ettenähtule.
Vasta
#74

Olen nõus Marvini pikas kirjatükis välja toodud seisukohtadega. Igal aastal ülevaatusel käimine on tüütu, aga saab hakkama ja lisaks tõestab läbisõidu pidev kontrollimine ehk sedagi, et tegu ON väikese läbisõiduga hobisõidukiga. Mindki huvitaks teist värvi number seetõttu, et see aitaks võimaliku kahju korral kindlustusele tõestada, et tegu polnud piirjoonega murul, vaid roosteta, toimiva ja korrektse autoga. Oleksin nõus ka sellega, et üle riigi oleks mõned säärased ülevaatuspunktid, mis kinnitaks lisaks kohustuslikule ülevaatusele sedagi, et masin on jätkuvasti tont-teab-mis-värvi numbri standarditele vastav. Musta numbri-kummardajad võib sellest arutelust kõrvale jätta, sest nemad on oma võitlused ära pidanud, kuigi mõlema numbri eksperdid oleksid praktikas ilmselt mingis osas kattuvad.
Vasta
#75

(21-02-2020, 10:08 AM)sturmbannführer Kirjutas:  mind näiteks meeletult häirib,kui pean hobikaga igal aastal tüv-i tegema.kilometraas tuleb aastas 3-5 tuhat.mida on seal vahtida igal aastal

Big Grin Big Grin 3-5 tuhat on ju vägagi arvestatav läbisõit. Enamus mootorrattaid, ka uusi, näiteks ei sõidagi kunagi rohkem. Paljud igapäev hall-metallik-passatid ka mitte. Mul oli auto millega ma sõitsin 100-200 km aastas ja kah oli juhtumeid, et ühel aastal kõik korras, järgmisel aastal mõlemad rooliotsad ohtliku lõtkuga.
Aga tegelikult tehnikainimesed peaks mõistma, et seisev tehnika tihti kulub rohkemgi kui sõitev. Oleneb hoiustamise tingimustest jne. Selles osas nüüd läbisõit küll mingi näitaja ei ole, mille järgi ülevaatuse aega määrata.
Vasta
#76

(20-02-2020, 23:57 PM)Marvin Kirjutas:  Ma luban, et teen nüüd oma viimase postituse sellesse teemasse...

Väga tore vahelduseks lugeda mõistlikku ja hästi kirja pandud mõttekäiku. Kuna olen ise ühe Niva mootorivahetuse planeerimisega tegelenud siis käisin seadust lugemas. Ehk siis kinnitan, et jutt pidurite ja roolisüsteemi osas korrektne. Jätkaks aga Su mõttekäiku omalt poolt.

Deklareerin samuti, et minu meelest on väga tore, et meil on must märk ning selle nõudeid ja olemust ei tohiks praeguse algatuse läbi kuidagi devalveerida. Kasutan musta märgi ning selle saamise protsessi vaid näitena illustreerimaks oma argumente.

Esiteks, pole mõtet halli märgi juures vaielda argumentidega, et "mis kasu sellest üldse omanikule oleks, peale edevama sihverplaadi?". Ainus majanduslik käega katsutav kasu mustast märgist on vaid, et kolmel aastal neljast saab vältida ülevaatusel käimist. Kindlasti saab autot müües küsida kõrgemat hinda. Aga kas see vastab vaevale, et must märk saada? Tahaks näha kes seda pulli ära teeb, nii et majanduslikult oleks kasulik. Muu on pigem ajaloo autentsuse säilitamise ja uhkuse teema - ehk pehmed väärtused.

Need samad pehmed väärtused on ka nn "halli märgi" juures. Kusjuures toon välja, et kui musti märke on ca 600+ välja antud. Siis hallide märkide potensiaalseid pretendente on ilmselt hinnanguliselt kordades rohkem. Ehk siis ärgem unustagem, et tema mida me käsitleme puudutab palju rohkem inimesi kui must märk.

Mõned leheküljed tagasi Hr Sirgi tehtud postitused väärivad lugemist. Eriti just sellest küljest, et kuidas jõuda valguseni tunneli lõpus. Kindlasti on asjakohane väide, et selleks, et selline asi ära teha oleks tarvis koonduda erinevatel klubidel, mis on reaalselt MTÜ-d ning asja läbimõeldult vedada ja ajada. Siin foorumis tõesti midagi ära ei tee. Küll aga mitmed hea ideed sünnivad rohujuure tasandilt ning miks mitte automoto foorumist. Smile

Kuidas defineerida halli märki ja selle alla kuuluvaid sõidukeid?

Mina alustaks üsna üldiselt nii:

Hall numbrimärk on mõeldud hobikasutuses olevale mootorsõidukile, millega ei läbita aastas rohkem kui X kilomeetrit. (See on oluline, et ei hakataks hobisõidukite märki muudeks otstarveteks ära kasutama.)

Hall numbrimärk antakse sõidukitele mis on:
1) X+ aastat vanad hästi säilinud eksemplarid
2) Muul moel erilist laadi sõiduk, mis paistab silma oma kujunduse, tehnilise ehituse vms muul moel.

Halli numbrimärgiga sõidukil võiks olla märkimisväärsed pehmendused ümberehitamise osas. Lähtuda võiks sellest, et kui tehase loomingut on asendatud omaloominguga, siis ei tohi omalooming olla tehaseloomingust kehvemate omadustega. Näiteks ei oleks mõistlik lubada autole panna kehvemaid pidureid. Jällegi seda tuleks kuidagi pehmelt reguleerida.

Jällegi oleks mõistlik, kui töötaks komisjon, mis nende autode halli märgi vastavust ühiselt kokkulepitud korrale hindaks. Selle peo muidugi peaksid kinni maksma halli märki taotlevad kodanikud.


Sellised mõtted reede hommikupoolikusse. Kui leidub kaasamõtlejaid, siis mina isegi oleksin valmis selle asja vedamisse mingil määral panustama. Eks kõik oleneb sünergiast. Üksi selliseid asju ära ei tehta.
Vasta
#77

(21-02-2020, 10:39 AM)Marvin Kirjutas:  Tsitaat Maanteeameti kirjast:

Paraku pidurite ümberehitamine ei ole võimalik. Need peavad vastama sõiduki valmistaja poolt konkreetsele sõidukile ettenähtule.
Pole vahet mis värvi nr,ekspert või ametnik on,enda eest tuleb ikka ise seista ja otsida kellega asju ajada. Kui on öeldud "konkreetsele sõidukile" ,siis on see omaniku asi tõestada sõiduk "konkreetseks",või muul moel sõbivaks seadusesõnaga. Nii on ja nii jääb see alati,sest keegi peab ikka lõpuks sõna paberilt lugema ja enda allkirja alla panema. Inimesed aga on erinevad ja kõik ei mõista kõiki ühtmoodi.
  Ka täna on eestis palju võimalusi enda soove ellu viia,eks konflikte inimeste (ametnik/autoomanik) vahel ikka on,aga neid ei kaota ühegi seadusega ju.
Vasta
#78

Ma tooks siia veel ühe nüansi juurde. Hall number võibolla aitaks leevendada ka sinivalgete üliagarat huvi silmnähtavalt modifitseeritud autode suhtes, kui nad näevad oma infosüsteemis kohe, millised modifikatsioonid on autole ekspertide poolt kinnitatud.

Nüüd aga küsimus kohe, kus kohast tulevad ja kes on need eksperdid? Musta numbri puhul korraldab ekspertiisi vastav liit, kes on selle õiguse endale välja kaubelnud. Seal on see ekspertiis ka selles osas lihtsam, et sa hindad vastavust originaalile, (mitte et see oleks kerge aga sa ei pea hindama ühe või teise sõlme tugevust ja mõju juhitavusele - ohutusele). Kas meil on üldse selliseid inimesi, kes julgeks öelda, et näiteks pidurisüsteem, mille esisillal on honda kettad, volvo supordid ja tagasild koos piduritega pärit BMWlt, on ohutu ja toimiv? Veel hullem, kui selle koosluse jaoks on veel mingeid juppe ise tehtud? MNT amet seda virvarri korraldama ei hakka, see on selge, selleks peaks olema siiski samuti mingi ühendus, keda usaldatakse ja kes organiseerib kogu ekspertiisi ja hindamise osa.
Vasta
#79

(21-02-2020, 12:14 PM)sugraM Kirjutas:  Ma tooks siia veel ühe nüansi juurde. Hall number võibolla aitaks leevendada ka sinivalgete üliagarat huvi silmnähtavalt modifitseeritud autode suhtes, kui nad näevad oma infosüsteemis kohe, millised modifikatsioonid on autole ekspertide poolt kinnitatud.

Nüüd aga küsimus kohe, kus kohast tulevad ja kes on need eksperdid? Musta numbri puhul korraldab ekspertiisi vastav liit, kes on selle õiguse endale välja kaubelnud. Seal on see ekspertiis ka selles osas lihtsam, et sa hindad vastavust originaalile, (mitte et see oleks kerge aga sa ei pea hindama ühe või teise sõlme tugevust ja mõju juhitavusele - ohutusele). Kas meil on üldse selliseid inimesi, kes julgeks öelda, et näiteks pidurisüsteem, mille esisillal on honda kettad, volvo supordid ja tagasild koos piduritega pärit BMWlt, on ohutu ja toimiv? Veel hullem, kui selle koosluse jaoks on veel mingeid juppe ise tehtud? MNT amet seda virvarri korraldama ei hakka, see on selge, selleks peaks olema siiski samuti mingi ühendus, keda usaldatakse ja kes organiseerib kogu ekspertiisi ja hindamise osa.
Ma julgeks öelda,et see ongi sisu,mitte kõigest nüans. Hea postitus.?
Vasta
#80

Vb sobiksid halli numbrimärgi alla sõidukid, mida on hinnanud sama - musta numbri ekspertide grupp, aga originaalsusprotsent on nt 10% väiksem musta numbri vastava omast.

Hr. Piiburiga rääkisime juba 10+ aastat tagasi (olin just värskelt pilli kokku saanud ja tegin Kuusalus tüv-i) , et miks ma oma rattale musta numbrit ei tee. Ausaltöelda hindan väikseid modifikatsioone, mis parandavad kasutuskogemust märgatavalt (nt el.süütesüsteem kontaktide asemel, 6V asemel 12V el.süsteem=rohkem valgust esitulest jne.) niivõrd, et nendest loobumine pole isegi päriselt teemaks tulnud.

TÜV kohta oli paar aastat selline kogemus, et mööda 3-realist sõita TÜV punkti poole on üsna hirmutav ja ebamugav kogemus pilliga, mille mugav sõidukiirus on 60-70km/h, aga märk lubab 100 - 1-realise osal jään tropiks ette ja osad püüavad külka ja piirde vahelt läbi pressida. Enam ei taha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne