Haagis või kastiauto? [poolitus teemast Haagise valik]
#21

Kastikas või kaubik on väga hea asi aga sel juhul kui on võimalik seda igapäevaautona ka kasutada. Juhuvedude jaoks on tunduvalt lihtsam ja odavam aiaääres odavat kerghaagist omada. 

Ise ostsin ka endale kastika kui maja ehitama hakkasin. Peres teine auto "sõiduautoks" olemas. Väga hea on pärast tööd ehituspoest läbi käies asjad kasti visata mitte ei pea terve päeva käruga manööverdama. Minu eelistuseks on kindlasti 4x4 kuna saab metsast küttepuud ka ära tuua. Murutraktorit olen vist paar korda kastika kasti ajanud äärmisel vajadusel aga seda ka ainult juhul kui käru taga on ja läbi käru saab üles sõita  Big Grin
Kusjuures, selle vanakese kandevõime on passi järgi 1200 kg
[Pilt: IMG_20180716_174921_8.jpg]
Vahepeal aetakse hobiauto ka tööd tegema Big Grin 
[Pilt: IMG_20191124_145248_8.jpg]
Aga reaalsus on see et ilma kastikata (kastikateta) saaksin hakkama aga käru läheb ikka vaja.
Vasta
#22

(09-12-2019, 15:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ja see küsimus ongi hirmutav sest varsti pole haagist enam poolele käuladele vaat et lubatudki! 
Haagiseveo "loaga" autod on siis kõik heas mõttes vanakraam ja ei jäägi muud üle, kui veovajadusel kaubik osta! Ja esimesena kannatab just odav kerghaagis, sest juba täna on autode lubatud kaalunumbrid piduriteta asjadele täiesti abdurdsed. O1 ja pidurid aga see pole enam odav ega oma ka nii suur kandevõimet... 
Mis ajast algab tänapäevane auto?
Hallmetallikdiisel Skoda Octavia 2.0TD 2011
Piduritega haagise lubatud mass
1600 kg
Piduriteta haagise lubatud mass
650 kg
Kõik minu nähtud raamiga maasturid lubavad ka praegu 750 kg piduriteta haagist.
Vasta
#23

(09-12-2019, 16:24 PM)sturmbannführer Kirjutas:  minu sõiduauto sedaan on piduriteta 750 ja piduritega 2100.kuidas maasturitel nii vähe on Sad

Valmistaja annab selle numbri vastavalt mootorile, jõuülekandele, turundusele ja juristide soovitusele. Meie LRB kas usub seda või laseb lotomasinal parema valida.
Vasta
#24

(09-12-2019, 16:17 PM)raulex Kirjutas:  Hallmetallikdiisel Skoda Octavia 2.0TD 2011
...
Piduriteta haagise lubatud mass
650 kg
...

Kui siit võtta maha näituseks minu äkknäki kaal (aluspesus 210 kg), siis jääb lubatud koormale 440 kg...

Sajandialguse punnsilmne pereuniversaal on samuti 750/2100. Automaat, tagavedu. Aga viimasel ajal on nähtud ridamisi uusi "autosid", millel see number on 6x0/1x00 kgSad
Vasta
#25

Eestis ei saa ühelegi B kategooria autole üle 750 kg piduriteta haagise lubatud massi
Vasta
#26

ma enda täiesti mõttetu kerghaagisega olen vedanud (7,5 m pluss mõni sent mahalõikamise varu) prusse.
pisut oli illegaalne, aga törts üle seitsme oleks veel igati seaduslik.
priidule meeldiv veokas on ka hoovis olemas. 4m pikk kast ja presendiga.
palun nüüd lahkeste priidul seletada, kuidas sellise kastiga eelpool mainitet prusse vedada saaks.
Vasta
#27

(09-12-2019, 16:38 PM)raulex Kirjutas:  Eestis ei saa ühelegi B kategooria autole üle 750 kg piduriteta haagise lubatud massi

Mõned leheküljed tagasi postitas 640 alates tuli teemaks et siiski on meil uus määrus mis O1 piduriteta kerghaagise lubab ka 825 kg peale seetõttu et 750 loetakse haagise koormaks ja lubatud 75 kg loetakse auto koormaks.
Segadus tuleb aga nimetusest täismass mis haagisele lubatakse nüüd kirja panna 825 aga autole vaid 750 aga pidi kõik olema seaduslik.
Vasta
#28

Sai ka siin mõni aeg tagasi haagis ligi võetud. Piduritega ühe teljeline 450/1100kg massidega furgoon sisemõõtudega P4xL1,6xK1,7.
Spetsiaalselt otsisin piduritega haagist, mille täismass jääks 1300 ligi, et autorongi täismass ei ületaks 3500kg.
Käesoleval hetkel tohib seda käru B kati juht vedada kuni 2400kg täismassiga masinaga... 

Piduritega haagist oli vaja ka selle pärast, et suht paljudel masinatel on piduriteta haagise massid 600 ümbruses... no on ka erandeid nt mikimaa chrisler 450kg (kurioosne veel see et ühe chrisleri margi sebringul 2,7V6 on:
Täismass/registrimass 1990 kg Tühimass 1575 kg Kandevõime 415 kg Piduriteta haagise lubatud mass 450 kg, Piduritega haagise lubatud mass 455 kg <- nii ongi, 3 kohaline nr ja ei ole ühtegi nr puudu või unustatud, Autorongi mass 2445 kg Lubatud koormus haakeseadmele 25 kg )

Haagis ise on suht OK, vana (90ndate algus) aga kõik elekter, sillad ja pidurisüsteem vahetatud (2016), hea madal ning väga kerge jooksuga. Üks probleem on tuuletakistusega, seda on vaja vähendada, sest sõiduauto katus pole piisavalt kõrgel, et suunata tuult furgooni esimesele kaldepinnale.
Teine jama on rehvidega Kargomax ST4000 ... praegu all koormustaluvus 500kg... kuigi võiks olla 550kg vähemalt.

Ostan Minsk M103 (1963a) ja Kovrovets K58 -le ning '73a Jawa 360 + velorex korras osasid 
Vasta
#29

(09-12-2019, 15:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...Ja see ongi aastal 2020 dilemma!

Mul oli see dilemma juba aastal 2005 - käruga ei saa sittagi vedada. Vaadake oma kergkärude vedamise võimekust auto passist. Kui käru tühikaal maha lahutada, jääbki vedamiseks ainult selline koorem, mille saab juba universaalkerega masinale peale laadida. Sealt ka otsus kastika tegemiseks.
Kui nüüd piduritega kärust rääkida, siis selle raha eest saabki juba kaubiku ja pole see ülalpidamise kulu ka nii hull. Ärge siis ostke igavest ronti. Kastikaga vähemasti ei pea talvel muretsema, et käru autost ette läheb. Igapäevasõitudeks kasutatav väikekastika kast on ka alati kohe võtta. Ei pea koorma vedamiseks kasti tooma minema.
Vasta
#30

(09-12-2019, 17:04 PM)diesel Kirjutas:  ...palun nüüd lahkeste priidul seletada, kuidas sellise kastiga eelpool mainitet prusse vedada saaks.

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopic...035#p34035
Vasta
#31

nii saab, aga selleks vaja present maha ajada. mingi pukk katuse serva tekitada ja võib-olla taha ka, kui muidu otsad maas lohiseks.
mõne libedama materjali peale laadimine eeldab kõvasti kokku tõmmatud pakki ja kraanaga upitamist, muidu vast jooseb kaup otsaga vasta maad laadimise ajal.
eks paljus ole tegu maitse asjaga ja harjumustega.
mulle istub käru ikka palju rohkem, sageli vean teist veoka sabas. isegi nii, et veokas tühi ja käru on koormaga.
madalam laadimiskõrgus ja hea ligipääs on ikka mõnusad küll.
Vasta
#32

(09-12-2019, 18:15 PM)diesel Kirjutas:  eks paljus ole tegu maitse asjaga ja harjumustega.
mulle istub käru ikka palju rohkem, sageli vean teist veoka sabas. isegi nii, et veokas tühi ja käru on koormaga.
madalam laadimiskõrgus ja hea ligipääs on ikka mõnusad küll.

Vanakool hakkab vaikselt sisuni jõudma  Big Grin Esiteks oleme me harjunud, sest meie nooruses ei olnud kaubikuid üldse olemas, Zubrjonokeid aga küll! Ja mis kõik sellega Lenska turule veel veeti... Seega on 45+ tegelastel automaatne esimene mõte - järelhaagis! Nooremad on juba suureks saanud kaubikute ajastul, sest Hiace vallutas Eesti ikka otsekohe esimeste Soome saanutega. 
Järgmine: see on juba selline lisa- või eritingimus, mis KOOS esimese väitega töötab! Kuna juhtimisõigus ja kaalud lubavad, pole mingit hirmu ka. Ja nii ongi. 
Kolmas: mõnus on platform aga siis pole enam teadlikult otsitud porteauto puhul vahet! Ainus asi ongi laadimiskõrgus, msi on haagise tugevus!
Vasta
#33

(09-12-2019, 18:57 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(09-12-2019, 18:15 PM)diesel Kirjutas:  eks paljus ole tegu maitse asjaga ja harjumustega.
mulle istub käru ikka palju rohkem, sageli vean teist veoka sabas. isegi nii, et veokas tühi ja käru on koormaga.
madalam laadimiskõrgus ja hea ligipääs on ikka mõnusad küll.

Vanakool hakkab vaikselt sisuni jõudma  Big Grin Esiteks oleme me harjunud, sest meie nooruses ei olnud kaubikuid üldse olemas, Zubrjonokeid aga küll!

olid ikka kaubikud ju olemas.uaz buss,nysa buss,zuk buss ja eraz,erakätesilmselt polnud,aga asutustes ju olid olemas.minu esimesed roolikeeramised olidki just zuk-i roolis.
Vasta
#34

priidule teadmiseks, et arusaamine kipub mul ikke teisipidi minema.
üks "veokas" on müügis. kui sellest lahti saan, siis remon presendiga veokat kogu raha eest ja panen selle ka müüki.
ja eesmärgiks on haagis osta või ehitada presendika hinna eest.
Vasta
#35

Saaremaal-hiiumaal võib kerghaagisega kasvõi 10tonni korraga vedada, need üks-kaks päeva kui pärnu kaalubuss teie mättale tuleb, võtate lihtsalt rahulikumalt...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#36

(09-12-2019, 19:43 PM)diesel Kirjutas:  priidule teadmiseks, et arusaamine kipub mul ikke teisipidi minema.
üks "veokas" on müügis. kui sellest lahti saan, siis remon presendiga veokat kogu raha eest ja panen selle ka müüki.
ja eesmärgiks on haagis osta või ehitada presendika hinna eest.

No aga pane pilt: mis veokas ja millist haagist ise tahad teha? Maailm on ju kõike täis! 
Ma ise olen tasapisi jõudmas pikema kabiiniga volkkarilaadse juurde, ideaal oleks ju suisa 4motion. Linnas ebamugav kasutada (parklad jms), selleks on väike- ja muud sõiduautod. Aga maanteed uhada pole vahet, kõrgema istumisega ongi parem. Mulle 890 kilo kandejõudu piisab, sinna saab ju ka sedasorti haagise sappa panna, kerghaagisest rääkimata. "Klassikaline" maastur-kastikas on mõttetu, see ei kõlba suurt millekski muuks peale mudas sõitmise. Tillipikenduse värk. Ja eriti ebamugavad sõita.
Vasta
#37

veokas on tavaline kastiga transiit ja haagise teemat ma selle piltidega solkima ei hakka.
käruga on lihtsam. ideaal on pika tiisliga ja piisavalt suure kastiga kallav platvorm. reaalselt siiski ilmselt kallav porte.
tulemus sõltub finantsvõimekusest. päevakorda tuleb asi siis kui praegune "kerghaagis" peaks otsa saama või rahalaev õuele sõitma.
Vasta
#38

dateline=\1575918582 Kirjutas:
(09-12-2019, 19:43 PM)PlyVal64 Kirjutas:   "Klassikaline" maastur-kastikas on mõttetu, see ei kõlba suurt millekski muuks peale mudas sõitmise. Tillipikenduse värk. Ja eriti ebamugavad sõita.

Muus osas ma pole ka eriline pickupi fänn just. Aga käru vedamiseks on kastikas enamvähem kõige parem asi mis on laiatarbe turult võtta. Sõidumugavuse üle ei kurda. Nissan D22 näitel. Kruusateedel võiks öelda et lausa mõnusalt liigub edasi.
Vasta
#39

(09-12-2019, 22:09 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
"Klassikaline" maastur-kastikas on mõttetu, see ei kõlba suurt millekski muuks peale mudas sõitmise. Tillipikenduse värk. Ja eriti ebamugavad sõita.

Priit, mine per$$e.

   

Olles nii Sinu kiidetud pornstarteri kui Transiidiga neid asju vedanud, siis vahet ei ole: ühed ebamugavad käkerdised on need kõik pereuniversaaliga võrreldes. Jäik talasild ja nelikvedu võimaldavad mitte muretseda, kui asfalttee otsa saab.

Platvormkast lisab laadimiskõrgusele 20+ cm juurde. Lühikesele mehele suur mure.
Vasta
#40

Sekundeeriks ka sellele pe$$eminekule Smile
 12 või 13 aastat on neliveolise kastikaga tööd tehtud, nii kastis kui kasti taga kõiksugu asju veetud ja siis tuleb mingi vurle, kes asjast aimu omamata selle kõlbmatuks tembeldab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne