Raadio ja direktiiv.
#21

(18-12-2019, 17:17 PM)maaks Kirjutas:  
(18-12-2019, 16:42 PM)vant Kirjutas:  Nagu ikka, saavad kokku moodne vaade (podcast) ja vanamoodne vaade (misasi see podcast on?)
...
... Podcasti jaoks pole ju mingit levi vaja? Mul laeb telefon wifis olles (aga saab lubada laadimist ka üle 4G) sisse 10 saadet (näiteks) ja hakkab neid otsast mängima kui käsu annan ja kui wifi jälle taha tekib, siis laeb uue osa sisse läbikuulatu asemele.
no vanamoodsa inimesena näen hulka ebamugavusi, kõigepealt tuleb mingi asi oma arvutisse või telefoni alla laadida (ei tea kust?) siis seadistada see mingeid asju alla laadima (ei tea millal, kui mul 3G märki aeg-ajalt näitab aga allalaadimine ei toimi, enamasti vaid E(dge) märk ees ja vahel ei essugi, kõned ka hakivad.) ja siis veel leida aeg ja pidada meeles et panna mängima. Tavaline raadio mängib kogu aeg ja kuuled mis tuleb, heal juhul trehvad ka kordust kuulma, siis saad vahelejäänud lõigud ka ära kuulata. Ei ole miskit seadistamist ega meelespidamist, lihtne ju. 
Olen vahel mõne asja arvutisse pannud ootele järelekuulamiseks, kui ükskord lõpuks aega leian, siis selgub, et see järelkuulamise aeg on läbi (vist mingi nädal on mõnedel saadetel see aeg) ja enam ei saa ...
Vasta
#22

Kommenteeriks erinevate FM jaamade kvaliteeti väga kauge aja tagant. 1996 aastal tõi sõber Tartus teemaks erinevate jaamade helikvaliteedi ja demos seda oma autos, kuhu oli tolleaegse pigem vene tehnika enamusel helisüsteem ehitatud - tõesti, võrreldes erinevate raadiojaamade "kõrgeid" jm. parameetreid oli vahe sees. Ise kahjuks pole ei raadio ega tele usku umbes samast aastast olnud. Tõsi, elukaaslase jaoks sai mingi aeg ehitatud süsteem, kus videomakist läks TV signaal "rohe-musta" arvutimonitori ja audio läbi mingi algelise võimu kõlaritesse. Aga noh, tudengielu. Kuulan ka ise sõnalisi saateid podcastidena ja enne podcaste sai FM kaardiga arvuti salvestama pandud. Sellist viitsimist pole nagu kunagi olnud, et tekitaks raadio või paneks selle käima ajal, kui saade tuleb. Sel ajal on tavaliselt midagi mõistlikumat teha, kui saadet kuulata. Praegused podcastid annavad just mugava võimaluse kuulata saateid siis, kui päris tuima tööd teha või autoga sõita. Maal mul ka leviga probleemid ja seetõttu laen juba linnas saated alla.
Vasta
#23

Kellele see sõna "podcast" nii võõras on, et kohe mitte hülssigi ei adu, millega tegemist, siis vingumise asemel võiks teha ühe lihtsa liigutuse ja eesti keelne googel pakub esimese võimalusena enese harimiseks sellise lehe - 
https://podcast.ee
Tasub proovimist. Vahet pole, millist andmete vastuvõtmise/vahendamise seadet kasutate. Kui sobib, võtke kasutusele, kui ei sobi, jääge truuks raadioaparaadile. 
Vähemalt olete proovinud, vbl vingute siis sellevõrra vähem. A vbl ka rohkem. Sõltub inimesest enesest muidugi  Cool
Vasta
#24

Tere.

 Väga hariv viide , millist seadet selle õnnistuse tarvitamiseks vaja on ? Täitsa tõsiselt ja ilma ilkumata küsin , sealt lehelt "ööülikool" on tõsiselt huvitav saade .
Vasta
#25

Täna hakkavad uued autod tulema DAB raadiotega, mis viib selleni, et mingi hetk peavad jaamad järgi tulema. Mingi hetk võib tulla ka uus direktiiv mis käsib, poob ja laseb. Ega neid lükkeid niisama tehta. Siis aga peab hakkama jaam oma rahakotti vaatama, et miks kahte süsteemi edastada ja siis hakkavad probleemid pihta.
Kui meil minnakse DAB peale üle, võib mürki võtta, et uut raadiot tõttavad endale ostma vähesed ja kui praegu on raadiotel raske, siis peale seda võivad nad oma poe üldse kinni panna. Kui aga pood kinni on, siis ega podcastid jumalaarmust ja iseenesest teki, ka neid on vaja toota, eelkõige toota kellelegi kes kuulab ja kelleni ka reklaam jõuab või vastavalt siis riigi poolne teave. Kui riigis on 10 miljonit raadio näljast ning peale DAB üleminekut neist 30% ära kukub, noh saab vast hakkama. Kui eestis 30-50% tänastest kuulajatest ära kukub saabub eetris vaikus. Era süsteemid veritsevad ennast tühjaks ja lõpetavad agoonias. ERR saab maksumaksja käest 100 milli juurde ja elu nagu lill, toodetakse jätkuvalt kasvõi tühjale saalile.


Lugemist natuke...

https://www.err.ee/986131/autoraadiote-d...b-kusimusi

http://kesknadal.ee/2018/08/23/norra-raa...jargimist/

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

(18-12-2019, 23:41 PM)edvard Kirjutas:  Tere.

 Väga hariv viide , millist seadet selle õnnistuse tarvitamiseks vaja on ? Täitsa tõsiselt ja ilma ilkumata küsin , sealt lehelt "ööülikool" on tõsiselt huvitav saade .

arvutist saad niisama neid ka sealt kuulata ja nutitelefonides on miljoneid eri äppe nende kuulamiseks. Arvuti jaoks on ka palju programme loodud podcastide kuulamiseks, aga minuarust need on keerulisemad kui niisama netilehelt vajaliku saate kuulamine.
Vasta
#27

(18-12-2019, 23:54 PM)viplala Kirjutas:  Kui riigis on 10 miljonit raadio näljast ning peale DAB üleminekut neist 30% ära kukub, noh saab vast hakkama. Kui eestis 30-50% tänastest kuulajatest ära kukub saabub eetris vaikus. Era süsteemid veritsevad ennast tühjaks ja lõpetavad agoonias. ERR saab maksumaksja käest 100 milli juurde ja elu nagu lill, toodetakse jätkuvalt kasvõi tühjale saalile.
Ilmselt just seda nn riski see EU nõue ka maandab - tekitab autodes valmisoleku, et riigi otsuse puhul ei oleks sellist nn draamat, millele viitad (mille võimalikkuse osas ilma nn valmisolekuta olen ma Sinuga täitsa nõus). Nii vaadates polegi halb mõte - uus auto läheb halvemal juhul ostjale paar eurot kallimaks, on aga "Norraks valmis".
Aga jah - ehk jääb see "digi" vahele ja kolime tegelikkuses hoopis otse nn veebipõhistele teenustele (sh raadio). Ei ole vaja iga rakenduse (raadio on üks rakendus) jaoks eraldi saatjaid ja vastuvõtjaid: ühed andmed kõik ja nende lahtipakkimiseks on pea kõigil juba praegu taskuski arvutusvõimekust enam kui küll.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#28

(17-12-2019, 20:31 PM)taavi Kirjutas:  a miks see digi halb on? telekaga vabalevis on küll võite rohkem kui kaotusi (vähemalt ma oma mätta otsast vaatan, enne oli ainult sahisev etv näha, siis nüüd on kolm etv-d plus france24 näha hd kvaliteedis)
Ammuks see FM tekkis.

Sama nagu elektriauto teema Big Grin

Digiga on see häda, et pilt ja heli kas on või ei ole. Mingit vahepealset varianti, et heli vahepeal natuke sahiseb ja pilt sädeleb või värvid ära kaovad (aga aru ikka saab, mida näidatakse ja millest jutt), ei ole. Linnades pole see muidugi probleem, mõnel pool maal paraku küll.

Sagedusmodulatsioon patenteeriti USA-s 1933. aastal.
Esimene FM-raadiojaam alustas tööd USA-s 1937. aastal.
Ultralühilainealaga raadiovastuvõtjaid hakati N. Liidus minuteada valmistama 1954. aastal ( http://www.rw6ase.narod.ru/00/rl_l/donec.html ), kuigi juba enne seda toodetud telekate juures on ära märgitud võimekus ka FM-raadiojaamu vastu võtta.
1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast.
1961, 21. juuli - Eesti Raadio esimene stereosaade ultralühilainel.
1971, 1. jaanuar - ER regulaarsete stereosaadete algus .
Kes soovib, loeb siit ise edasi: http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/ra...estis.html

Suur sigadus oli omal ajal kesk-ja lühilainel saadete edastamise lõpetamine. Kesklainel saaks Eesti saateid kuulata ka kõik ansipismiohvrid Soomes, lühilainel saatja piisava võimsuse korral mistahes maakera nurgas. Ei oleks mingeid nutipluti-vidinaid ega internetiühendust vaja, piisaks mõnekümnedollarilisest raadiost. Lisaks saaks lühilainetel edastada ka saateid teistes suuremates keeltes, mis oleks Eestile väga heaks reklaamiks mujal maailmas. Radio Romania International ingliskeelsed saated on vahel päris huvitavad. Radio China Internationalil on muidugi umbe võimsad saatjad, saab kuulata ka kõige odavama juustuga, millel üldse mingigi lühilaineala küljes on. Keda SW sagedused ja saateajad huvitavad, siis vastav info siin: https://short-wave.info/
Ja lõpuks, FM ja DAB eeldavad oma väikese leviulatuse tõttu (põhimõtteliselt otsenähtavuse kaugus saatjast) suurt hulka saatjaid üle riigi. Üks korralik kesklainesaatja kataks ära lisaks Eestile ka terve Euroopa, Skandinaavia ja tubli tüki Venemaadki. Eriti oluline oleks see kriisiolukordades - läheb kusagil piirkonnas vool ära ja ongi raadiod tummad. Või siis peaks iga saatja juures olema varugeneraator ja tehnik(ud) valves. Lihtsam ja odavam tuleks ju ehitada üksainus saatja, kus kõik süsteemid vähemalt dubleeritud, vajalik tehniline personal 24/7 kohapeal olemas, korralikud generaatorid, varuosade ladu jne.

P.S. Kujutan ette, et kui ma mingit podcasti-juttu mõnele oma 90. eluaastale lähenevale sugulasele räägiks, siis too ei oskaks seepeale muud kosta, kui et pott võta sahvrist ja kast too kuuri alt, kui vaja Big Grin.

P.P.S. Üks korralik nostalgialitakas ka: https://www.youtube.com/watch?v=FyBltotNDB8

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#29

... ennemalt saand traadijupist ja õllepurgist telerile antenni ka valmis sebida....   

..... jube on kuulda tõest toda kliima-kiima-energiasäästu juttu kui vanamoodsa teleka ühe pistiku asemel peab neli aparaati võrgus olema, nood omakorda laadima, uuendama ... ja kui päris hästi läks, said enne surma pildi ette...
..pole sugugi progressi vastaline aga kirvest hoiaks kuuri all ikke varuks kui ühel kaunil päeval miski ökotatibensuga lõikeaparaat koostööst keeldub..

loll on loll olla.
Vasta
#30

(19-12-2019, 04:12 AM)Mossemees Kirjutas:  ... Suur sigadus oli omal ajal kesk-ja lühilainel saadete edastamise lõpetamine. Kesklainel saaks Eesti saateid kuulata ka kõik ansipismiohvrid Soomes, lühilainel saatja piisava võimsuse korral mistahes maakera nurgas. Ei oleks mingeid nutipluti-vidinaid ega internetiühendust vaja, piisaks mõnekümnedollarilisest raadiost. Lisaks saaks lühilainetel edastada ka saateid teistes suuremates keeltes, mis oleks  Eestile väga heaks reklaamiks mujal maailmas. ...
Ja lõpuks, FM ja DAB eeldavad oma väikese leviulatuse tõttu (põhimõtteliselt otsenähtavuse kaugus saatjast) suurt hulka saatjaid üle riigi. Üks korralik kesklainesaatja kataks ära lisaks Eestile ka terve Euroopa, Skandinaavia ja tubli tüki Venemaadki. Eriti oluline oleks see kriisiolukordades - läheb kusagil piirkonnas vool ära ja ongi raadiod tummad. Või siis peaks iga saatja juures olema varugeneraator ja tehnik(ud) valves. Lihtsam ja odavam tuleks ju ehitada üksainus saatja, kus kõik süsteemid vähemalt dubleeritud, vajalik tehniline personal 24/7 kohapeal olemas, korralikud generaatorid, varuosade ladu jne.

P.S. Kujutan ette, et kui ma mingit podcasti-juttu mõnele oma 90. eluaastale lähenevale sugulasele räägiks, siis too ei oskaks seepeale muud kosta, kui et pott võta sahvrist ja kast too kuuri alt, kui vaja Big Grin.
...
Väga hästi kokku võetud, erakanalid võivad ju oma kohalikke saatjaid siia ja sinna panna aga üleriigiline rahvusringhääling peab olema tagatud leviga kriisiolukordadeks ja sedasi on lihtsaim viis kesklainel.
Podcasti ja 90 a koha pealt pean nentima, et olen IT-d õppinud 2 korda, esimest korda 40 a tagasi ja teine kord 20 a tagasi kuid pole sel alal kunagi töötanud, oma kontoris vaid vahemeheks tavakasutaja ja IT-teenust pakkuva firma vahel, tõlk eri keelte vahel. ... aga kõiki moodsaid hullusi pole küll viitsinud ära õppida, äpid ja podcastid sh.
Vasta
#31

podcast ja podcast

saatesalvestus ?

ehk podcast on ju eelnevalt eetris olnud saate salvestus mille saad omale alla laadida ja kuulata siis kui tahad.

samas üldiselt koerad hauguvad niisama aga karavan läheb ikka edasi - õppige eluga kaasas käima ja tegelikult on lihtsam ja vähem tuska.
Vasta
#32

Kusjuures mitmed puutkastid on saadaval enne, kui reaalselt eetrisse lähevad.

Rääkimata sellest, et neid saab suvaliselt edasi-tagasi kerida, mitte ei pea kogu aeg mõttega kuulama. Ka kasulik asi töö kõrvale kuulates.
Vasta
#33

(19-12-2019, 04:12 AM)Mossemees Kirjutas:  ...
Üks korralik kesklainesaatja kataks ära lisaks Eestile ka terve Euroopa, Skandinaavia ja tubli tüki Venemaadki. Eriti oluline oleks see kriisiolukordades - läheb kusagil piirkonnas vool ära ja ongi raadiod tummad. Või siis peaks iga saatja juures olema varugeneraator ja tehnik(ud) valves. Lihtsam ja odavam tuleks ju ehitada üksainus saatja, kus kõik süsteemid vähemalt dubleeritud, vajalik tehniline personal 24/7 kohapeal olemas, korralikud generaatorid, varuosade ladu jne.
...

Väga õige! Ning et süsteemi veel optimeerida, tuleb kogu maakera rahvastik viia kohustuslikus korras ühe keele kasutamisele. 

Krt, me ei saa Euroopaski ühist asja aetudSad
Vasta
#34

a lähme siis SW peale tagasi, nüüd nimetage need 20 kanalit, mis kõlbavad üle maakera kuulata Big Grin sest rohkem sinna sagedusalasse lihtsalt ei mahu (ok, 20 on laest võetud number,aga kindlasti kik hetkel eertis olevad FM jaamad ära ei mahu, vanadel raadiotel olid linnad peal, ja sai kruttida omale berliin või moskva või stockholm ja kuulasid siis seda). FM ja DAB on ikka sellejaoks välja mõeldud, et mahuks rohekms erinevaid jaamu, ehk igaüks saaks täpselt seda kuulata, mis talle meeldib.

Ise linnas ei ela, enne kui digitv tuli sai telekat vaadatud ainult vihmase ilmaga ja talvel, sest ülileviga käis rootsi sisse ja see ülilevi esines enamus suvest. Muidugi tänu sellele sai rohkem muude asjadega tegeletud kui praegu telekat vahtides, aga ikkagi, on kena küll, et tuli digi ja pilt läks paremaks. uutel autodel mis DAB-iga tulevad, ei saa kuidagi seda tasulist DAB-i kuulata. Vähemalt minu autol, millel ka DAB, ei saa ei sim kaarti ei kuulajakaarti või muud moodi ei saa võimalikke tasulisi kanaed kuulata. 

https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Au...oadcasting

Tasulisest DAB-ist pole kuskil räägitud ja vaadates neid riike, kes siin lähema 5 aasta jooksul katsuvad DAB-i peale üle minna, on olematu hulk. Eesti geograafiline asend on ka selline, et ilmselt see FM lähema 10a jooksul kindlasti ära ei kao.
Vasta
#35

Põhjus miks on sisuliselt võimatu kesk- ja lühilainel programmi edastada oli probleemiks juba 1930ndatel. Probleem ongi see kitsas sagedusala.
Tsiteerin ühte vana artiklit:

1930. aastal hõivas Itaalia eetris Tallinna kesklainesaatja lainepikkuse ja hakkas seal oma saateid edastama, segades sellega eesti kuulajat. Diplomaatiline asjaajamine ei aidanud ja lahti läks tõeline kesklaine eetrisõda. Tallinn häälestas oma saataja ümber Rooma lainepikkusele 441 meetrit ja püüdis tekitada häireid sealsetele kuulajaile. Kuid ka sellest oli vähe ja eestlased keerasid oma saatajad ka 500 meetri peale, kus töötas Milano raadio. Sealsete kuulajate kisa aitas ja fasistlik Itaalia oli sunnitud Eesti raadio ees taganema ja vabastama Tallinna stuudio eetrisagedused.

Artiklist https://www.ohtuleht.ee/23755/raadiojaam-lahkub-vilega


Loomulikult ka see, et ka kesk- ja lühilaine helikvaliteet ei kannata tänapäeva muude tehniliste võimalustega võrreldes mingit kriitikat.
Vasta
#36

Muideks, see Eesti Raadio juba okupatsioonieelse Wabariigi ajast pärit kesklainesagedus on siiamaani alles, ainult et sellel edastab nüüd saateid venekeelne Pereraadio, millele see sagedus omal ajal maha parseldati (huvitav, kas raha läks riigieelarvesse või ämma öökappi?). Saatja asub kusagil Kavastu kandis.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#37

(19-12-2019, 10:10 AM)honkomees Kirjutas:  erakanalid võivad ju oma kohalikke saatjaid siia ja sinna panna aga üleriigiline rahvusringhääling peab olema tagatud leviga kriisiolukordadeks ja sedasi on lihtsaim viis kesklainel.
Näed siis, polnudki näidet elust enesest vaja kaua oodata:

https://saartehaal.postimees.ee/6854457/...-pimedusse
Kadi raadio eetris valitseb vaikus. Eilses tormis murdus Muhu saarel asuvas mastis antenn, mis edastab Kadi levi nii Muhu kui Hiiumaa kuulajatele. Neis paigus on lootust, et antenn saab parandatud hiljemalt homseks. Samuti kadus raadiolevi tänaõhtuse elektrikatkestuse tõttu Aste piirkonnas.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#38

Sain osta.ee`st pool tosinat Icom`i 2 -meetril töötavaid käsijaamu. Kaks probleemi nendega- osad sunnikud unustavad valitud kanali. Uuel sisselülitmisel jälle ees kiri "scan" aga skaneerima ei hakka. Jagaks ukrainlastele välja, kui nad üldse tulla saavad. Ja teiseks- peaks  kutsumisel piiksuma. Mul kohe kõnel. Veidi ehmatab, kui taskus keegi käratab. Vaikseks keeratuna ei kuulegi, et keegi juttu ajada soovib.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne