Uralid, Druzbad
#1

Tere. Hunnik vanu saage kokku tassitud, peaks kuskilt otsast hakkama korda sättima . Kysimusi: uralil(elektronsyyde) säde on, käima ei saa.Vahepeal lubab, vahepeal käivitubki viieks sekundiks. Kyynla maha vöttes märg. Karpa ja kraan puhastatud, bens uus, bensuvoolik uus. Mis oleks parim vene kyynal ja lääne kyynal uralile. Saag seisnud yle kymne aasta kindlasti, jutu järgi oli töökorras. Ehk peaks syytesysteemi kaema/kuivatama??? Urale on 2,  samad symptomid. Kena kui keegi asjatundja nöu annaks!!

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#2

Simmerid võivad olla õhtal omadega (2 taktilisel kõige tähtsam, et lisaõhku ei saa kusagilt). Siis hakkabki niimoodi tegema. Mul ka üks vana Druzba, sai sai ka käima proovitud. Endaarust sädet oli aga ei piisanud, et plahvataks. Kerisin siis originaal süütepoolil kõrgepinge mähise traadi maha ja panin sinna asemele Ziguli süütepooli. Madalpinge mähis jäi alles. Säde oli tunduvalt võimsam läks esimesest tõmbest.
Vasta
#3

kui on kaua seisnud, siis tuleb karburaator tõenäoliselt puhastada, võibolla ka paak ja kraan. simmerid on tõesti üks probleemne koht. kui säde on tugev ja sinine, siis on sellega korras. punase sädemega käima saamine on vägagi kahtlane.  Uralil peaks ehk olema elektrooniline süüde, see on üsna töökindel, kui õue vedelema ei jäta vihma kätte.
Vasta
#4

Vaadake bensiinipumba membraan üle. Sellel klapid võivad jäigaks, ebatihedaks muutuda ajaga. Karbussi võib ka druzbalikuks muuta- jätta ebakindel pump vahelt. Sel juhul tuleb uude kohta voolikustuts teha. Üleüldse kubatuurilt sobivale hiina-lääne karussile üleminek, kovrovetsi süütepool jne.
Vasta
#5

Pakun ka karburaatori ja pumba suunda, mul oli seismisega üks tihendi latakatest karburaatoris äärtest ära mõranenud ja kütus hakkas ühest kanalist teise lekkima lihtsalt. Täpselt samad sümptomid olid. Keerasin vist tihendi 180* ringi ja pumba funktsioon jäi välja ning mõra siledate pindade vahele. Kõige kindlam muidugi uus tihend leida/teha.
Vasta
#6

(27-12-2019, 09:50 AM)pen.skar Kirjutas:   Üleüldse kubatuurilt sobivale hiina-lääne karussile üleminek, kovrovetsi süütepool jne.

Ma nende ettepanekutega nõus ei ole. See elektrooniline süüde on väga töökindel asi ja ei juhtu temaga midagi, kui just liiga palju vett ei saa. Mis otstarbeks seda saagi kasutatakse? Igapäevane töötamine ehk eeldaks kaasaegsemat karbussi, aga lihtsalt aeg-ajalt käivitamiseks ei ole küll mõtet hakata sinna teist karbussi aretama. See originaal on päris hästi õnnestunud tegelikult.
Vasta
#7

Urali põhimure on see kui karbuss kuivale jääb siis hakkavad anomaaliad pihta. Kui sae seisma paned siis kraan tuleb lahti jätta.  Paugupill. Kui suve kinnise kraaniga üle elab läheb tükk aega harjutamisega enne kui membraan oma kuju tagasi võtab ja sae käima jätab. 
Elektronsüüte üks vaenlasi on vända laager. Kui tõmbab loksu sisse siis samuti hakkavad jamad pihta.
Aga muidu kui on Ural 2 Elektron siis see on üks lollikindel saag.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#8

Mul veel tavakontakt süütega -Ural. Kas sinna otse elektrosüüde asemele istub ja kellegil on pakkuda?
PS Urali karburaatorid on nii ebatäpselt tehtud, et igal erinev "hing"
Vasta
#9

(28-12-2019, 10:04 AM)pen.skar Kirjutas:  Mul veel tavakontakt süütega -Ural. Kas sinna otse elektrosüüde asemele istub ja kellegil on pakkuda?
PS Urali karburaatorid on nii ebatäpselt tehtud, et igal erinev "hing"

Esimesed Elektronid tulid välja veel kontaktsüüte väntvõlliga kuid hiljem said oma väntvõlli. (Kadus ära kontakte avav nukk) Järelikult peaks hooratas istuma. Elektronil 4 magnetiga aga kontaktsüütel 3 magnetiga. Kas aga see süütmäng istub karteri külge ei tea?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#10

(27-12-2019, 13:21 PM)Daff Kirjutas:  Urali põhimure on see kui karbuss kuivale jääb siis hakkavad anomaaliad pihta. Kui sae seisma paned siis kraan tuleb lahti jätta.  Paugupill. Kui suve kinnise kraaniga üle elab läheb tükk aega harjutamisega enne kui membraan oma kuju tagasi võtab ja sae käima jätab. 

o9lles ise uurali kasutanud siis seisis alati kraan kinni ja töötas väga hästi,seisis toas köögi lael oli väike konku ja seal seisis.kasutati kord aastas kütet teha.selleks,et vabrikust tulnud pill tööler saada puuris vanamees karpa kanaleid ümber või suuremaks ja tükk nussi oli,aga ta töötas.tegi ka teiste saage ümber kui hästoi mäletan.suretusnupu vahetas kah mingi asisema voovaga lüliti vastu ja hoob üleval töötas ja all ei töödanud.
sai ka külapeal tööl käidud ja bussis veetud saagi lahti võetuna,kohjapeal kokku ja kraan lahti ja töö algas.
Vasta
#11

(27-12-2019, 09:24 AM)Raudpats Kirjutas:  kui on kaua seisnud, siis tuleb karburaator tõenäoliselt puhastada, võibolla ka paak ja kraan. simmerid on tõesti üks probleemne koht. kui säde on tugev ja sinine, siis on sellega korras. punase sädemega käima saamine on vägagi kahtlane.  Uralil peaks ehk olema elektrooniline süüde, see on üsna töökindel, kui õue vedelema ei jäta vihma kätte.

säde korralik, käimagi läks nyyd yhe tõmbega, aga käima ei jää.

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#12

(27-12-2019, 09:50 AM)pen.skar Kirjutas:  Vaadake bensiinipumba membraan üle. Sellel klapid võivad jäigaks, ebatihedaks muutuda ajaga. Karbussi võib ka druzbalikuks muuta- jätta ebakindel pump vahelt. Sel juhul tuleb uude kohta voolikustuts teha. Üleüldse kubatuurilt sobivale hiina-lääne karussile üleminek, kovrovetsi süütepool jne.
kas leidub pilti, kui pump vahelt välja jäetud ja stuts uude kohta tehtud. Kas keegi foorumlastest on uralile mingi teise karpa kylge aretanud, kui, sis kuidas töötas??? pilte?

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#13

(27-12-2019, 13:08 PM)Raudpats Kirjutas:  
(27-12-2019, 09:50 AM)pen.skar Kirjutas:   Üleüldse kubatuurilt sobivale hiina-lääne karussile üleminek, kovrovetsi süütepool jne.

Ma nende ettepanekutega nõus ei ole. See elektrooniline süüde on väga töökindel asi ja ei juhtu temaga midagi, kui just liiga palju vett ei saa. Mis otstarbeks seda saagi kasutatakse? Igapäevane töötamine ehk eeldaks kaasaegsemat karbussi, aga lihtsalt aeg-ajalt käivitamiseks ei ole küll mõtet hakata sinna teist karbussi aretama. See originaal on päris hästi õnnestunud tegelikult.
Tööd nende saagidega tegema pole plaanis hakata. Korda teha ja alguses seisku kasvõi riiulis.

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#14

Uralil pole pumpa. On silindrist tulev kanal mis laseb silindrist surve karburaatorissei membraani alla ja üritab membraani peal olevat vedrut kokku suruda ja sellega avab nõelklapi. Toimub kütuse pealevool. Madalatel pööretel ehk isegi surve võib pulseerida aga pööretel on kindlasti pidev surve taga.
Kui karburaatorile ise tihendit teha siis peab vaatama, et selle väikese, umbes 3mm läbimõõduga ava sisse uuristab tihendile muidu on selline kamm, et käima läheb aga käima ei jää. Ja kanal peab puhas olema.
Kui membraane otsite siis vaadake seda, et on olemas algne version ja täiendatud version karburaatorist. Algsel on nn uputusnupp tahapoole aga uuemal tüübil küljepeale. Kusjuures neid vanu oli väga ebamugav uputada ja selle pärast hoiti kraan pidevalt lahti aga need polnud nii kapriissed kui uuemad.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#15

Tänan osavõtjaid. Keskendun nyyd yhele saele korraga, ural 2 elektron. Säde priske, käima läheb hästi, aga ei käi kui hetke. Lammutasin karpa uuesti laiali, membraanidel silmaga nähtavaid auke/mõrasid pole, aga suht nässid näevad välja. Karpa ja karpa "kopsiku" vaheline tihend väga niru. Kellel oleks myya tihendite/membraanide komplekti vöi uut karbussi? Või kasutatud 100 % töökorras karbussi. Ja tahaks näha aretisi kui pump on välja jäetud mängust ja bensuvoolikule stuts uude kohta pandud. Simmerid vahetan viimases hädas, kui karpa remondist/vahetusest kasu pole.
Ehk siis: remont komplekti karpale+karpa ja kopsiku vaheline tihend, uut või kasutatud(kindlasti töötavat) karpat. Kui kellegil leidub ja on nõus raha vastu vahetama, andke teada. Tyyp: KMP 100 U (vene tähtedega muidugi)

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#16

Kuidas see urali karpa segukruvide tehase seadistus on? Lõpuni keeran sisse ja kui mitu pööret tagasi???

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#17

(03-01-2020, 14:36 PM)kass69 Kirjutas:  Kuidas see urali karpa segukruvide tehase seadistus on? Lõpuni keeran sisse ja kui mitu pööret tagasi???
karpa tihendikomplekti peaksid saama Talupoeg Taluja käest, andsin mõni aasta tagasi oma varud talle. Kruvidega proovi 1 1/4 aga ega see ei ole nii lihtne, kui Tillotsoni karpa reguleerimine. Mõni karpa ei allu üldse reguleerimisele ja mõnel tuleb kruvi täitsa kinn keerata. Proovi ja katseta. Paar sekundit tööd võib olla ka sellest tingitud, et käib ainult uputamise arvelt ja edasi ei saa kätte. Kas kõik kanalid on puhtad?
Vasta
#18

(03-01-2020, 14:50 PM)Raudpats Kirjutas:  
(03-01-2020, 14:36 PM)kass69 Kirjutas:  Kuidas see urali karpa segukruvide tehase seadistus on? Lõpuni keeran sisse ja kui mitu pööret tagasi???
karpa tihendikomplekti peaksid saama Talupoeg Taluja käest, andsin mõni aasta tagasi oma varud talle. Kruvidega proovi 1 1/4 aga ega see ei ole nii lihtne, kui Tillotsoni karpa reguleerimine. Mõni karpa ei allu üldse reguleerimisele ja mõnel tuleb kruvi täitsa kinn keerata. Proovi ja katseta. Paar sekundit tööd võib olla ka sellest tingitud, et käib ainult uputamise arvelt ja edasi ei saa kätte. Kas kõik kanalid on puhtad?
Liiga palju saab kätte vist. Läheb hetkeks, sureb välja jne. Ja nii 5-6 korda, siis ei lähe enam üldse, keeran küünla maha-läbimärg!

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta
#19

mul toimiv karpa olemas.viimati 6,5 mootor enda karpalt vaikis,aga uurali oma elustas ära.põhismõtteliselt terve mootor pulkadena.
Vasta
#20

Katsetasin yhe doonor-urali karpaga ja sain tööle nyyd esimese, käivitub 1-2 tömbega, käib ideaalselt!! Nyyd on veel kaks mittetöötavat. Yhel nendest on säde korralik ja jutu järgi "töötavana" seisma jäänud. Panin sellele toimiva sae karpa ja kyynla peale, isegi ei luba mitte. Simmerid? Teisel poolpidusel syytega probleemid, akutrelliga ringi ajades säde kord on kord pole. Nyyd tarvis syytemängule ligi pääseda, aga ei saa seda maha.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

kuigi ma olen täielik mats, absoluutselt harimata inimene, tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne