[lamjak]

Pulber on abrasiivne ja seetõttu on üsna paha kui sisselaskesse satub. Sellepärast ongi võidusõidumasinatel muud lahendused.

Ise olen kilose pulbriga kapotialuse bensiinipõlengu pidama saanud. Kiire reageerimise korral täitsa piisav, aga sodi on kõik kohad täis.

[Talupoeg taluja]

Pulber on abrasiivne ja seetõttu on üsna paha kui sisselaskesse satub. Sellepärast ongi võidusõidumasinatel muud lahendused.

Ise olen kilose pulbriga kapotialuse bensiinipõlengu pidama saanud. Kiire reageerimise korral täitsa piisav, aga sodi on kõik kohad täis.

Kas see valge pulber on keskkonnasõbralik ja mõjub kuidagi tervislikult?

[Wiki432]

See valge pulber on 97% ulatuses tavaline söögisooda. Kui kahjulik see on, seda ma ei tea.

[Meelis2]

Vähemalt vene ajal oli kõvematel agdamimeestel teelusikatäis soodat igal hommikul peaaegu kohustuslik, muidu käisid terve päeva kõveras nagu oleksid ussid saanud....Ja kui mingi aeg läks moodi samaka selitamine akuhappega siis läks sooda jälle moodi...Nii et tervisele täitsa kasulik.

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na₂CO₃. Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina Na₂CO₃·10H₂O. Sooda lahus on hüdrolüüsi tõttu üsna tugevalt aluseline. Wikipedia

[Dexter]

pidurid - noh jälle ligipääs keeruline, õnneks suht lokaane põlemine ja vähese kütusevaruga 
siin oleks ehk süsihappest rohkem kasu kui saab asjad maha jahutada ?

Põlemiseks jagub seal asja küll - pidurivedelik ju põleb ka. Väike lõik 2015 a.

[ratsoup]

räkides siis autodest võiks tulekahjud jagada ehk 3 valdkonda ?

1. el. juhtmestikust algavad 
2. õli või kütuse põlengud
3. ülekuumenenud pidurid

4 . .....?

...

Lisaksin siia julgesti väljalaskesüsteemi põhjustatud tulekahjud. Kui näiteks midagi irdub ning asub kontakti väljalaske kollektoriga. Teine teema on DPF filtrid.

Olin ühe e61 omanik, mille põleng jõudis isegi Krimisse. Autol oli keyless entry ja start n stop. Seest jube vaikne ka. Hakkasin arsti juurde hiljaks jääma ning unustasin auto käima ja veel nii, et panin kenasti uksed lukku ka. Ca 45 min pärast sain politseilt kõne, et teie auto põleb. Kui kohale jõudsin oli päästeamet juba lahkunud.
Hiljem kellegi telefonisalvestust Krimist oli päris lõbus vaadata. Kaks onklit, üks karguga, üritasid siis juhiukse akent sisse lüüa tulekustutiga. Tuli samal ajal põles muidugi kapoti all, aga sellest nad ei hoolinud. 1 kg kustutiga polnud varianti ka. Lõpuks üks siis kookis kuskilt 5 kg kustuti välja, lõi akna sisse teisel katsel ja lasi perforeeritud (st istmeventilatsiooniga) nahksisu kõik pulbrit täis.
Minu jaoks õnnelik õnnetus, kasko maksis nalja kinni. Süüdlane oli ummistunud DPF filter, millesse oli kuumutse tõttu auk sisse põlenud.
Umbes aasta hiljem pika ringiga kuulsin, et mingi tüüp oli kahest autost ühe kokku ehitanud, millel unikaalne hea varustus (nagu minul oli). Mingi härra oli lammutusest mu auto ära ostnud ning ära põlenud osad ühelt pauguga autolt ümber tõstnud. Kusjuures VIN kood oli ümber tõstnud teise auto oma. Võttis minuga ühendust millalgi ja küsis, et ega mul teist võtit alles pole. Küsisin vastu, et kuidas salongis lõhn on. Ütles, et teeb suitsu ja siis ei saavat aru

Selle kogemuse saanuna ma igal juhul käiva mootoriga autos magada küll ei julgeks, kui pole paigaldatud suitsuandruit.

[qwerty009]

See valge pulber on 97% ulatuses tavaline söögisooda. Kui kahjulik see on, seda ma ei tea.

Kust sellised andmed pärinevad?
Googelda pulberkustuti material safety data sheet (MSDS) ning soodat seal koostises küll ei ole.

[Daff]

Pulberkustuti sisu pole mitte selleks pulbriline, et pärast oleks mida koristada. Pulberkustiti sisud, kusjuures erinevad, on mõeldud tule kustutamiseks  hapniku eraldava kihi moodustamise läbi. Esimene tingimus, et pulbrit ei ole mõtet suvaliselt tule suunas pihustada vaid on vaja pihta saada tule koldele kus pulber kuumuse tõttu hakkab sulama ja moodustab hapniku mitteläbilaskva kihi.  Kui asjale õieti pihta saada siis võib väikese poolekilose kustutiga imet teha. Kui lihtsalt enesekaitseks vehkida jääb ka kahest 6 kilosest väheks.
Ja veel, pelgalt söögisooda üksi pole võimeline kõiki neid kustutamiseks nõutavaid nõudeid täitma.

Ja väikese ääremärkusena. Igasugused gaseeritud joogid autos on teretulnud. Coca Cola näiteks on mitme mehe autod ära päästnud. Annab päris toreda ja kestva  survejoa ning täpselt suunatava.

[MeelisV]

räkides siis autodest võiks tulekahjud jagada ehk 3 valdkonda ?

1. el. juhtmestikust algavad 
2. õli või kütuse põlengud
3. ülekuumenenud pidurid

4 . .....?

...

Lisaksin siia julgesti väljalaskesüsteemi põhjustatud tulekahjud. Kui näiteks midagi irdub ning asub kontakti väljalaske kollektoriga. Teine teema on DPF filtrid.

Ja jah üks liik oleks siis ka kuuma väljalaskega heinamaa peale parkides kulupõleng või webasto ja kõrge hein. Jms.

[Wiki432]

See valge pulber on 97% ulatuses tavaline söögisooda. Kui kahjulik see on, seda ma ei tea.

Kust sellised andmed pärinevad?
Googelda pulberkustuti material safety data sheet (MSDS) ning soodat seal koostises küll ei ole.

Viide1, konspekti lehekülg 38: https://www.rescue.ee/files/2019-03/tule...32f95ef11e

Viide 2. Lõik wikipedia lehelt:

• Sodium bicarbonate, [i]regular[/i] or [i]ordinary[/i] used on class B and C fires, was the first of the dry chemical agents developed. In the heat of a fire, it releases a cloud of carbon dioxide that smothers the fire. That is, the gas drives oxygen away from the fire, thus stopping the chemical reaction. This agent is not generally effective on class A fires because the agent is expended and the cloud of gas dissipates quickly, and if the fuel is still sufficiently hot, the fire starts up again. While liquid and gas fires do not usually store much heat in their fuel source, solid fires do. Sodium bicarbonate was very common in commercial kitchens before the advent of wet chemical agents, but now is falling out of favor as it is much less effective than wet chemical agents for class K fires, less effective than Purple-K for class B fires, and is ineffective on class A fires. White or blue in color.
  

Viide 3: https://home.howstuffworks.com

[13piisab]

Viide1, konspekti lehekülg 38: https://www.rescue.ee/files/2019-03/tule...32f95ef11e

allika kvaliteet on minu jaoks küsitav: lk39 räägib (tsiteerin all), et CO2 kustutist tuleb 78,5C kustutusaine ja eksisteerib III astme põletushaavade oht.
praktikas on CO2 väljudes siiski korralikel miinuskraadidel ja kui guuglit uskuda, siis külmakahjustus (jaguneb 4 astmeks) ja põletushaavad (jaguneb 3 astmeks) on erinevad asjad. Korralik puussepanek? Kas ka muude juttudega?

CO2 tulekustuti kasutamisel peame teadma, et kustutusaine väljub tulekustutist temperatuuril
78,5oC järgi ning kustutusaine sattumine kehale võivad põhjustada vigastusi sarnaselt III astme põletushaavadega..

[Wiki432]

Mnjah, kellelgi on copy-paste tegemisel näpukas juhtunud ja miinusmärk temperatuuri väljendava numbri eest on konspektist kaotsi läinud. Kas see muudab maailmavaadet ja kas me suudame ka edaspidi eesti päästeametit usaldada pärast sellist prohmakat?

[muska71]

Pulberkustuti sisu pole mitte selleks pulbriline, et pärast oleks mida koristada. Pulberkustiti sisud, kusjuures erinevad, on mõeldud tule kustutamiseks  hapniku eraldava kihi moodustamise läbi. Esimene tingimus, et pulbrit ei ole mõtet suvaliselt tule suunas pihustada vaid on vaja pihta saada tule koldele kus pulber kuumuse tõttu hakkab sulama ja moodustab hapniku mitteläbilaskva kihi.  Kui asjale õieti pihta saada siis võib väikese poolekilose kustutiga imet teha. Kui lihtsalt enesekaitseks vehkida jääb ka kahest 6 kilosest väheks.

nii on jah juga suunata põleva materjali peale mitte leegile.tuletöö koolitustel saab kustutiga mängida ja proovida,mujal ilmselt vist mitte.