[aavu]

Kliima muutub, keegi väidab, keegi eitab.
Mul hoopis keerleb peas küsimus, et vanasti olid kõik maagaasid maa all, neid on sealt hulgi välja toodud ja missugust mõju nad avaldavad maa peal võrreldes maa all olnuga. Vaatame iluuisutajat, hakkab pöörlema ühe koha peal mingi kiirusega (no nurkkiirus kui tahate), nüüd tõmbab käed keha ligi ja kiirus suureneb. Kas maakera keskelt välja toodud gaasi kogus atmosfääri kõrgkihti jõudnuna (muidugi põletati gaasiahjus, -pliidil või -autos ära) on juba tuntavalt maakera pöörlemist aeglustanud? No sealt alt tuuakse ju muudki ollusi üles: keedusool, põlevkivi, kivisüsi, nafta, boržommi vesi, teemandid, kuld, fosforiit, raud jne. Karjäärist tuuakse kivi ja pannakse pilvelõhkuja tippu. Peaks ju mingi sekundi või kaks mõjuma kera pöörlemisele. Võibolla selle pärast tulebki mul aegajalt kellaaega säädida.

[linnuke]

Kliima muutub, keegi väidab, keegi eitab.
Mul hoopis keerleb peas küsimus, et vanasti olid kõik maagaasid maa all, neid on sealt hulgi välja toodud ja missugust mõju nad avaldavad maa peal võrreldes maa all olnuga. Vaatame iluuisutajat, hakkab pöörlema ühe koha peal mingi kiirusega (no nurkkiirus kui tahate), nüüd tõmbab käed keha ligi ja kiirus suureneb. Kas maakera keskelt välja toodud gaasi kogus atmosfääri kõrgkihti jõudnuna (muidugi põletati gaasiahjus, -pliidil või -autos ära) on juba tuntavalt maakera pöörlemist aeglustanud? No sealt alt tuuakse ju muudki ollusi üles: keedusool, põlevkivi, kivisüsi, nafta, boržommi vesi, teemandid, kuld, fosforiit, raud jne. Karjäärist tuuakse kivi ja pannakse pilvelõhkuja tippu. Peaks ju mingi sekundi või kaks mõjuma kera pöörlemisele. Võibolla selle pärast tulebki mul aegajalt kellaaega säädida.

Kas tahad uue teema üles tõsta A La lapik maa. Iga viisakaimgi vulkaan on kõrgem suvalisest pilvelõhkujast .Ja kui sealt midagi ikka aegajalt tuleb ,siis ikka kordades rohkem ,kui pilvelõhkuja otsa tõstetakse.Niiet selle maakera pöörlemise nurkkiirusega on nagu on .Ehk nii.

[viplala]

Need paar kilo ei tee sellele pöörlemisele midagi. Maakera ise on keskelt välja veninud tänu pöörlemisele, kas oli äkki 45m ja tänu jää ja lume mütsikesele on ka tsentrit mööda 17m veninud (võin arvudes natukene eksida), ehk siis maakera on praegu nö muna kujuline, seda küll läbi keskmise arvutuslikult. Kui siia lisada igasugused lume/vee/jää massiivide muutused, kuu häire, orkaanid, hoovused, kosmosest tulevad jõud, mandrite pidev liikumine jne, siis kõik see mis sealt maa seest välja võetakse ei mängi absoluutselt mitte mingisugust rolli pöörlemisele. Parimal juhul muutuvad tuhandete aastate pärast mandrite asukohad paar mm teisiti aga see on ka kõik.

[diesel]

tuhanded aastad ja paar milli mandrite liikumist on täitsa jumekas muutus.
muidu aga mõjutab mistahes tehtav liigutus kindla peale maakera tiirlemist-pöörlemist-kaldenurka-...- mida iganes.
aga meil pole vahendeid nii pisikeste muutuste mõõtmiseks.

[viplala]

tuhanded aastad ja paar milli mandrite liikumist on täitsa jumekas muutus.

Ma pidasin silmas seda, et paar mm muutust tänu kaevandustele aga see on nii puusalt tulistatud väide, et pole vaja eriti tõsiselt võtta. Austraalia näiteks kappab nii kärmelt momendil, et vaja on hakata GPS kaarte täpsemaks tegema, sest GPS näitab juba valesti   Aga eks see on muidugi tõsi, et väga raske oleks mõõta või õigemini, väga raske on kindlaks teha mille pärast pöörlemine muutub, sest mõõtmatuid asju on valemis liiga palju. Iga päev sajab kosmosest maale omajagu prahti, mingi 8000 tonni aastas vist vms, ka kuu liigub tegelikult kaugemale maast, päike kaotab massi jne. Üsna võimatu ülesanne oleks süüdlast leida isegi kui kiiruse muutus tuvastada.


https://heureka.postimees.ee/3794841/aus...ebatapseks

[olli]

Õhku paistatud CO2-l võiks ju kõige suurem mõju pöörlemisele olla, kuna suhteline muutus raadiuses on kõige suurem. Muidugi tuleb arvestades maa raadiust ~6400km ja seda, et troposfääri kõrgus on kuni 18km, siis isegi sel juhul muutub antud massi raadius maksimaalselt ainult ~0,3%. Nüüd kui eeldada, et selle CO2 mass on mõõdetav miljardites tonnides, puusalt pakkudes näiteks 600 miljr, ehk 11 nulli (keegi võib täpsemalt otsida), siis maa massi jaoks tuleks lisada veel 10 nulli sinna massile otsa. Ehk siis see mass moodustab maa massist äkki umbes 10 miljardikku? Krt, nullide arvestamine läks sassi, aga suurusjärk vast väga vale ei ole..  Igatahes kui see nüüd veel 0,3%ga läbi korrutada ja veel igasugu huvitavaid valemeid rakendada massi ja raadiuse mõjust pöörleva keha kiirusele, siis selgub, et vähemasti ainuüksi CO2 mõjul ei saa puudujääk maa pöörlemise ajas olla kindlasti rohkem kui 1 sekund tuhandete aastate kohta.

[olli]

Kusjuures meenus üks vana uudis, kust muuhulgas selgub, et mitte kõigist kaevandustest ei veeta materjali päikesele lähemale. https://www.greencarreports.com/news/112...-recharged

[viplala]

Wikis ka paari sõnaga aeglustumist lahatud, kuigi mitte maa köögipoolelt vaid maaväliste gravitatsioonijõudude poolt tekitatava häirena, mida samuti on üsna võimatu täpselt mõõta, kuigi pikas perspektiivis peab kella siiski pidevalt näppima.  https://et.wikipedia.org/wiki/Maailmaaeg

[Etsike]

Maa sisse ei jää gaaside/nafta vms väljumisel tühimikku, selle arvelt maapind vajub. Ehk teisisõnu massid vahetavad kohti ja midagi ei muutu.

[linnuke]

Õlleisu ei ole ,muidu võiks ju targutada mitte millestki.

[jurkman]

Ärge ajage pada, inimene ei ole võimeline kliimat muutma, Päikesesüsteemis toimivad ikka hoopis tugevamad jõud, inimese arulage tegutsemine ei muuda globaalseid protsesse. Kapitalistliku arulageda tarbimisega inimene lihtsalt hävitab Looduse enda ümbert  ja lõpuks iseenda,  martnoormaataolised idioodid üritavad küll kosmost koloniseerida, aga ühe noormaa kolleegi hiljutist kosmoselendu võib netis jälgida. Praegu on meil idiootlik enesehävituslik aeg -- arulage mõttetu tarbimine -- kõik need värvilised totsikud, toimivate asjade äraviskamine, ühekordsed asjad, ületootmine, tarbimisele sundimine -- arulage paljunemine jne jne -- see on viinud hävingu lävele. 
Ma ei idealiseeri küll n liitu, aga väga paljud asjad olid seal paremini korraldatud, kõik oli olemas, aga pidi vaeva nägema ja osati asju hinnata, korduvkasutatav klaastaara oli väga hea asi võrreldes praeguse taaraprügistamisega. Tänu vähemalt pandipakendi tarkadele meestele ja naistele! 

Seega ei ole mõtet arutleda mingite gaaside pärast -- Loodus toidab inimkonna ära, aga mitte ahnust. Seega , kas on mõtet tarbida lusikatäit värvilist jogurtilöga, tekitades plastikreostuse, vahetada toimivat masinat trendikama vastu, kärutada lühikest otsa autuga, kui saaks kondimootoriga jne jnejne.

Ediku abirattast peaministriks saanu ütles väga tabavalt -- inimkond peab tagasi tõmbuma. Ameerikalik tarbimishullus viib hävinguni. Eestis ei ole kunagi varem nii hästi elatud -- aga see on saavutatud varastades ja hävitades Loodust. Samas, kas hea elu on värviline rämps või puhas loodus?

[Daff]

Kuna toodi sisse kliimasoojenemine ja inimmõju sellele küsiks targematelt.
Mida põletasid neandertallased, et jääaeg otsa sai ja nii meeletu kogus jääd ära sulas?

[Walter]

muidu aga mõjutab mistahes tehtav liigutus kindla peale maakera tiirlemist-pöörlemist-kaldenurka-...- mida iganes.
aga meil pole vahendeid nii pisikeste muutuste mõõtmiseks.

Jutt jummala õigus - läksin paar päeva tagasi õue, tegin järsema sammu vasemale ja maakera kargas näkku kinni. Oleks tollipulk taskus old oleks saanud selle muutuse kohe ka ää mõõta. Ennemalt tegin paari Tauruse hinge alla viimise liigutused kaa aga see ei puutu vist teemasse...

[Talupoeg taluja]

See et emake maa vahepeal pussu laseb, see tundub täitsa normaalne olevat. Kas see ka maa pöörlemist mõjutab, no mitte ei suuda kindlaks teha. Ma kardan ainult seda, et kui keegi kuskil proovib prunni peale panna või ilget sügavat auku sorkida siis võib üks ilge kärtsakas ära käia ja kõik ilmaruum mingit sodi ja p täis lüüa. Parem on mitte torkida. Kahjuks inimeselaadne putukas urgitseb ja kaabib ja õõnestab seda kera igast otsast. Ilmselt ei jäta ennem rahule, kui pilt eest ära läheb. Hirmus putukas on see inimene.

[viplala]

Kui me võtame linnusule ja sangpommi ning laseme need vaakumis ühel ajal maa suunas kukkuma, siis kukuvad nad täpselt ühe kiirusega ja prantsatavad maale täpselt ühel ajal. Kui me kosmoses, mis on ka põhimõtteliselt vaakum, paneme keerlema kaks erinevate massidega kera kohas kus puuduvad teiste kehade gravitatsioonilised vastasjõud, siis need jäävadki keerlema või keerlevad täpselt sama kaua. Nii on ka maa pöörlemisega, mõjutavad seda suuresti ainult välised gravitatsioonijõud, sisemised tsunamid ja maavärinad suudavad ainult hetkeks häirida pöörlemise kiirust (mingites mikrosekundites), peale mida see taastub jälle. Maa ajutine ülipisike massikeskme muutmine ei muuda pöörlemise kiirust, kuna tegemist on piisavalt väikese muutusega suures süsteemis, mis samas aegteljel kenasti stabiliseerub. Kusjuures pöörlemine ümber oma telje küll pikas skaalas aeglustub ( umbes 2sek 100 000 aasta kohta vms) aga ümber päikese paugutab maa ikka sama kiirelt. Aeglustumise põhjus peitub välistes gravitatsioonilistes segajates, põhisüüdlane on kuu mõju maal oleva materjali ümber paigutumisele (väga, väga suurtes skaalades). Ma ei kujuta isegi ette, kui palju kaalub näiteks tõusuvesi ookeanides, mis muudab pidevalt maa massikeset.  Kui mingi suur kivi taevast alla sajaks ja pool maad segi lööks, siis oleks vast probleem olemas kohe, küll aga mitte meie jaoks enam.

[Talupoeg taluja]

  Kui mingi suur kivi taevast alla sajaks ja pool maad segi lööks, siis oleks vast probleem olemas kohe, küll aga mitte meie jaoks enam.

Ma arvan seda, et see ei ole probleem sest alati on kuskil mõni tatikas kes paekividest sealiha ajab ja uute oludega kohaneb.

[v6sa]

Ärge ajage pada, inimene ei ole võimeline kliimat muutma, Päikesesüsteemis toimivad ikka hoopis tugevamad jõud, inimese arulage tegutsemine ei muuda globaalseid protsesse.
...
Samas, kas hea elu on värviline rämps või puhas loodus?

Paarituhande aasta pärast on selge, kas eksis ülalkirjutaja või klimatoloogid.

Kõhutunne ütleb, et säärast soojahulka, nagu meie toodame, ei suuda kera ära kiirata.

[linnuke]

Olin 80 l.Vene kroonus ,aastakese diksonil.Meie roodukas ,kapten elas sealt mõnisada versta allpool ,ehk siis meie suunalt peale Uurale.Seal vast kah suured naftamaardlad.Kui Tema oli poisike ,siis olla olnud kõik ööd valged ,sest kui puurkaevud tühjaks said jäeti gaasilondid põlema.Kellel seda vaja oli ,naftast pappi küll saadud.Roodukas oli meil nii 40 kandis.Ja sinnamaani need londid põlesid.Kas on kuidagi kontekstis antud teemaga ei tea.....  Ja ehk põlevad siiamaani....

[veix__]

Paarituhande aasta pärast on selge, kas eksis ülalkirjutaja või klimatoloogid.

Kõhutunne ütleb, et säärast soojahulka, nagu meie toodame, ei suuda kera ära kiirata.

Maale langeb mõne tunniga rohkem päikeselt tulevat soojusenergiat kui terve maailma aastane tootmine.

[viplala]

Paarituhande aasta pärast on selge, kas eksis ülalkirjutaja või klimatoloogid.

Kõhutunne ütleb, et säärast soojahulka, nagu meie toodame, ei suuda kera ära kiirata.

Võrreldes päikeselt tuleva soojusega on tegemist üsna tikutulega. Ja pole see kliima midagi nii CO2 põhine kui meile meediast iga päev pähe taotakse. Sorts magedat vett konveierisse ja lõdiseme kõik siin ahju ääres 365 päeva aastas. Soovitaks, ilma mingi irooniata, raamatukogust vastavad kliimat puudutavad õpikud kaasa haarata, päris huvitav lugemine on  

Mind paneb muretsema hoopis kliimapoliitika taga olevad rahad, mille tulemusel on tänaseks tekkinud see õige ja vale teadus. Enamus teadusasutustest, ülikoolidest, teadlastest, on allutatud rahaliselt 'õige' kliima uurimisele, eeldusega saada 'õigeid' vastuseid ja lahendusi. Juhul kui keegi hakkab valesti uurima ja valesid teooriaid pakkuma, lendab kiirelt 'õigete' teadlaste tsunftist välja ning sinna see uurimine ka jääb. Ülikoolid, teadlased ise, igasugu teadusasutused ei julgegi torkida peavoolust kõrvale kaldumisi, sest rahakraanid võidakse kärmelt kinni keerata kui taoline tegevus hakkab rahastajat segama, olgu selleks siis riigid või või nende haldusalas olevad peavoolu CO2 roolikeerajad. Tulemuseks on see, et kui me tõesti soovime saada tulevikus päriselt teaduslikule alusele rajatud vastuseid ja lahendusi, siis tänu tänase teaduse jalajäljele on see tugevalt raskendatud, kuna täna on 'halvad' uuringud ning teooriad, mis võivad viia halbade järeldusteni, tegemata või kirja panemata. Tuleb teil viimasest ajast mõni kõrvalekaldega ametlik CO2 teadusuuring ette, ma proovisin meenutada aga mul küll ei tule. Seega on kõik uuringud 100% CO2 soojenemise teemat toetavad, aga see ei ole ju loogiline teadusmaailmas, või kuidas? Isegi koera saba liputamise teooriaid on kordi rohkem. Nüüd aga on kõigil järsku kliimast ja lähikosmosest ülitäpselt kõik teada ilma igasugu nihketa. Kõik on selge nagu seebivesi. Kas teadus pole mitte lihtne ja imeline teinekord?