Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)
#81

Ma küll väga tihti alkot ei osta, kuid minu meelest poes ikkagi veidi hind langes. Eesti kütusega on muidugi asi keerulisem- lisaks aktsiisile on kütusemüüjatel kas "kalli hinnaga ostetud kütus laos" või "tõusid maailmaturuhinnad".
#82

Aga see kõrge hinnaga kütus saab laost otsa alati kõigil samal päeval et siis ühiselt hinda langetada? 
Samuti saab odav otsa samal päeval et koos teistega tõsta? Ja muidugi kohe samal päeval ja tunnil kui tõuseb toornafta maailmaturu hind.
#83

See on juba omaette teema, millele ma ei ole enam vaevunud oma mõttelõnga üldse veeretama, kuid  jah, täpselt nii ongi, et kõigil kütusemüüjate juhtuvad sinu poolt kirjeldatud asjad ühel ajal. Kummaline kokkusattumus kummaliselt tihti, võiks isegi öelda, et alati, aga siis seda päris kokkusattumuseks enam pidada ei saa.
#84

kui konkurentsiamet samale asjale kunagi viitas, siis selgus, et nad kõik ööpäevaringselt passivad konkurente
ja reageerivad teiste tegevusele. kartellisüüdistuste vältimiseks toimuvad nüüd muudatused mõneminutiliste vahedega.
#85

kas tõesti on saksamaal kütuseaktsiis väiksem,kui meil eestis.ei tahaks uskuda Rolleyes
#86

(20-03-2020, 12:06 PM)lamjak Kirjutas:  
(20-03-2020, 10:41 AM)Peeter2 Kirjutas:  Ma igaks juhuks mainin, sest paljud arvavad, et kütusefirmad teenivad Eestis priskeid kasumeid, ja selle üle käib üks virin koguaeg.
See ei ole nii.
Googeldage "kütusefirmade kasumid" ja saate teada, et suuremate firmade käive on aastas mõnisada miljonit ja kasum ainult mõni miljon.
Kasumlikkus on protsent-paar.
Kui kütuse hind ei meeldi, siis vaadake riigile otsa, kes ülemääraste maksudega meid röövib.

Kõige esimene vaste - https://majandus24.postimees.ee/6417590/...d-kasumeid
Muuhulgas on artiklis välja toodud ka mõned detailid, kuidas kasumi kenamaks arvestuseks kasutatakse erinevaid juriidilisi kehasid (nt Finantskeskus). Ei maksa ka unustada, et kasum on ainult number, mille suurus sõltub raamatupidajate loomingulisusest. Kui juhtidele on kõikvõimalikud preemiad välja makstud ja ikka on mitu miljonit üle, siis on tegu ikka üsna hea äriga.

Tavaliselt soovitatakse rahulolematuse korral ise vastava äriga tegeleda. Kuidagi on seadused paika pandud niimoodi, et sellesse ärisse sisenemine on ära piiratud...
Siin sa võtad jah esimese endale sobiva vaste, millest täit tõde ei saa. Suvatse leida ka vastavate firmade käibed ja arvuta sealt kasumiprotsent. Kas see paar protsenti on sinu arust liigkasuvõtmine? Ise ma ei oma kütusefirmadega vähimatki seost. Täna ainult tankisin Krooningust diislit, 1,189 EUR/l. Krooningus on üldse naljakas komme, et posti otsas on üks hind ja tankima asudes on tegelt veel sendi odavam.
#87

(20-03-2020, 13:13 PM)MeelisV Kirjutas:  Aga see kõrge hinnaga kütus saab laost otsa alati kõigil samal päeval et siis ühiselt hinda langetada? 
Samuti saab odav otsa samal päeval et koos teistega tõsta? Ja muidugi kohe samal päeval ja tunnil kui tõuseb toornafta maailmaturu hind.

Kütuse hind ongi ju väga tundlik. Kui konkurendid hinda langetavad ja sina seda ei tee, siis lähevad kliendid mujale ja su äri lõpeb kiirelt otsa.
Hinda tõsta saab ka kõik koos samal põhjusel.
Ei imestaks, kui see käibki neil nii, et mõni Neste võll helistab mõnel hommikul Circle K, Alexela ja Olerexi vastavatele tegelastele - "kuulge, tõstaks hinda"? "OK, tõstame!"
#88

(20-03-2020, 15:35 PM)sturmbannführer Kirjutas:  kas tõesti on saksamaal kütuseaktsiis väiksem,kui meil eestis.ei tahaks uskuda Rolleyes
Uskuda ei olegi vaja, parem on pisut vaadata.

Kui ma õigesti aru sain, on Saksamaal aktsiisilaadse asja nimi "naftamaks" (Mineralölsteuer), mis on bensiinil 65,45 c/l ja diislikütusel 47,04 c/l.
Siis on neil veel mingi ... ei saa arugi, mis täpselt, mingi reservimaks või... (Erdölbevorratungsbeitrag), vastavalt 0,27 c/l ja 0,3 c/l.
Seega läheb igalt bensiiniliitrilt tädi Merkelile 65,72 senti ja diislikütuse liitrilt 47,34 senti.
Eestis tuleb liitrilt bensiinilt maksta aktsiisi 56,3 senti ja diislikütuselt 49,3 senti. Millest näeme, et diislikütus ongi Saksamaal vähem maksustatud kui siin. Vahed, tõsi, pole suured.

Aga see pole veel kõik ™. Nagu väga hästi teame, tuleb kütuselt ka käibemaksu maksta. Sakslastel on selle määr 19 % meie 20 % vastu. Taas pole vahe suur.
Aga kui nad seal on võtnud oma (hiljutised) kütuse müügihinnad, siis nad arvutavad, et
* liitri bensiini eest makstavast 1,55 eurost läheb riigile 90,7 senti,
* liitri diislikütuse eest makstavast 1,36 eurost läheb riigile 69,36 senti.
Saksa kütusemüüja saab bensiiniliitri müügist seega 64,3 senti ja diislikütuse liitrist 66,6 senti. (See on tulu, mitte kasum, eks ju).

Võttes Eestis müüdava kütuse liitrihinnaks 1,3 eurot, saame, et käibemaksu saab riik liitrilt umbes 21,7 senti ja seega riigimaksud on
* liitrilt bensiinilt 78 senti,
* liitrilt diislikütuselt 61 senti.
Eesti kütusemüüja saab bensiiniliitri müügist seega 52 senti ja diislikütuse liitrist 69 senti.
#89

(20-03-2020, 16:07 PM)olevtoom Kirjutas:  
(20-03-2020, 15:35 PM)sturmbannführer Kirjutas:  kas tõesti on saksamaal kütuseaktsiis väiksem,kui meil eestis.ei tahaks uskuda Rolleyes
Uskuda ei olegi vaja, parem on pisut vaadata.

Kui ma õigesti aru sain, on Saksamaal aktsiisilaadse asja nimi "naftamaks" (Mineralölsteuer), mis on bensiinil 65,45 c/l ja diislikütusel 47,04 c/l.
Siis on neil veel mingi ... ei saa arugi, mis täpselt, mingi reservimaks või... (Erdölbevorratungsbeitrag), vastavalt 0,27 c/l ja 0,3 c/l.
Seega läheb igalt bensiiniliitrilt tädi Merkelile 65,72 senti ja diislikütuse liitrilt 47,34 senti.
Eestis tuleb liitrilt bensiinilt maksta aktsiisi 56,3 senti ja diislikütuselt 49,3 senti. Millest näeme, et diislikütus ongi Saksamaal vähem maksustatud kui siin. Vahed, tõsi, pole suured.

Aga see pole veel kõik ™. Nagu väga hästi teame, tuleb kütuselt ka käibemaksu maksta. Sakslastel on selle määr 19 % meie 20 % vastu. Taas pole vahe suur.
Aga kui nad seal on võtnud oma (hiljutised) kütuse müügihinnad, siis nad arvutavad, et
* liitri bensiini eest makstavast 1,55 eurost läheb riigile 90,7 senti,
* liitri diislikütuse eest makstavast 1,36 eurost läheb riigile 69,36 senti.
Saksa kütusemüüja saab bensiiniliitri müügist seega 64,3 senti ja diislikütuse liitrist 66,6 senti. (See on tulu, mitte kasum, eks ju).

Võttes Eestis müüdava kütuse liitrihinnaks 1,3 eurot, saame, et käibemaksu saab riik liitrilt umbes 21,7 senti ja seega riigimaksud on
* liitrilt bensiinilt 78 senti,
* liitrilt diislikütuselt 61 senti.
Eesti kütusemüüja saab bensiiniliitri müügist seega 52 senti ja diislikütuse liitrist 69 senti.
See lõpp läks nüüd käest ära. See viimane rida on see tegelik äritegevus. Ega nad õhku ei müü. Kütus tuleb sisseosta ja laialivedada ja maha ka müüa. ja see müük ehk juurdehindlus on omakorda maksustatud käibemaksuga.
#90

(20-03-2020, 16:48 PM)Meistrimees Kirjutas:  See lõpp läks nüüd käest ära. See viimane rida on see tegelik äritegevus. Ega nad õhku ei müü. Kütus tuleb sisseosta ja laialivedada ja maha ka müüa. ja see müük ehk juurdehindlus on omakorda maksustatud käibemaksuga.
Ma Saksa jaotuse juures juba kirjutasin, et saadud arv on liitri müügist saadav tulu, mitte kasum, ega pidanud vajalikuks Eesti jaotuse juures seda korrata.
A dlja osobenno... võiks tõesti suurte tähtedega ära märkida, et sellest kuuekümnest sendist liitri pealt peab kütusemüüja KÕIK oma kulutused katma (alates sama liitri sisseostuhinnast) ja midagi kasumiks kah jätma.
#91

Kui kütuseäri ennast ära ei tasuks siis ei oleks meil iga 10km tagant tanklat.Ettevõtte eesmärk on siiski kasumit teenida.Kuis see väga vaevaline,või üldse miinust toodaks siis ei oleks meil ka üksteisest uhkemaid bensukaid.Ei ürita siin midagi väita aga talupojamõistusega võttes võiks nii olla.Olen ka seda kuulnud,et selles bisnesis jalga ukse vahele saada keeruline.Igasugused Sirklid jt. väljamaa omanikega kalonkad ei tegutseks ju siin kui see kasumlik poleks.Teades natuke vanast ajast väljamaa omanikega tööstuse värki siis küllalt kiiresti lõigatakse seadmed põranda küljest lahti kui numbrid õiged ei ole. Miks kütuseäri teistsugune peaks olema?Äri on äri.
#92

(20-03-2020, 19:15 PM)Kivipurustaja Kirjutas:  Kui kütuseäri ennast ära ei tasuks siis ei oleks meil iga 10km tagant tanklat.Ettevõtte eesmärk on siiski kasumit teenida.Kuis see väga vaevaline,või üldse miinust toodaks siis ei oleks meil ka üksteisest uhkemaid bensukaid.Ei ürita siin midagi väita aga talupojamõistusega võttes võiks nii olla.Olen ka seda kuulnud,et selles bisnesis jalga ukse vahele saada keeruline.Igasugused Sirklid jt. väljamaa omanikega kalonkad ei tegutseks ju siin kui see kasumlik poleks.Teades natuke vanast ajast väljamaa omanikega tööstuse värki siis küllalt kiiresti lõigatakse seadmed põranda küljest lahti kui numbrid õiged ei ole. Miks kütuseäri teistsugune peaks olema?Äri on äri.
Äkki oskad öelda kütuse-tanklate ja kütuse-sööklate suhet?
#93

Kõige "suurem" tulu pidi tanklal ikke 2eurot ja 50 senti kohvisid lürpivatelt isikutelt tulema.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
#94

(16-03-2020, 02:28 AM)rakett Kirjutas:  Oleks tarvis järgminst toodet. Ingl. keeles "clamping ring", maakeeli ehk rõngasklamber/rõngasstopper või võlliklamber.
Mis võiks olla õige nimetus ning millises kohalikus kaubandusvõrgus võiks kohapeal olemas olla nii umbes 22mm torule?
Käisin siis neid täna minagi Alas-kuulis ostmas 4tk 28mm ja 4tk 35mm maksma läks 69eur+km

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
#95

(20-03-2020, 12:36 PM)ahtos Kirjutas:  Alkoaksiisi lasti ju alla,aga poekarlad müüvad ikka endiste hindadega.

Ei vasta tõele.
Masslake läks odavamaks. Kõrge aktsiisiga maksis sikspäkk kahekohalise numbri, nüüd on kümne all tagasi. Hinnavahe Lätiga näitab tootja väljamüügihinda erineva müügimahu puhul. 
Kvaliteetkauba hinnas oli ka kõrgema aktsiisi osakaal marginaalne. Nt Laphroaig oli mineva aasta kõrge aktsiisi ajal Järve Selveris soodsam kui Valga Alko1000 poes.
#96

(20-03-2020, 20:58 PM)Telc Kirjutas:  ... Kõrge aktsiisiga maksis sikspäkk kahekohalise numbri, nüüd on kümne all tagasi. ...
Räägi ikka liitrihinnast, muu mind ei huvita.
Lätis ka see mure, et minu lemmik lahjat saunaõlut ei ole poes piisavalt, kogu aeg ostan tühjaks.
#97

(20-03-2020, 20:43 PM)hundu615 Kirjutas:  Kõige "suurem" tulu pidi tanklal ikke 2eurot ja 50 senti kohvisid lürpivatelt isikutelt tulema.
Eelmine sügis ostsin paar korda. 
Muidu ikka ca 8 raha maksev kilone oakott sooduka ajal. Oli vist krema paulig. Peaks ära mõõtma mitu tassi sealt tuleb ja palju ma tanklatele kahjumit teen.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
#98

(20-03-2020, 20:43 PM)hundu615 Kirjutas:  Kõige "suurem" tulu pidi tanklal ikke 2eurot ja 50 senti kohvisid lürpivatelt isikutelt tulema.
See on fakt, et kohvi omahind on ca 10 korda väiksem. Toidab kohvikuid jms - kohvi müüakse paljudes kohtades.
aga aitab õige nendest hinnavaatlustest ja olmeteemadest - ei ole tehnikafoorumi teemad.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
#99

(21-03-2020, 11:17 AM)13piisab Kirjutas:  
(20-03-2020, 20:43 PM)hundu615 Kirjutas:  Kõige "suurem" tulu pidi tanklal ikke 2eurot ja 50 senti kohvisid lürpivatelt isikutelt tulema.
See on fakt, et kohvi omahind on ca 10 korda väiksem. Toidab kohvikuid jms - kohvi müüakse paljudes kohtades.
aga aitab õige nendest hinnavaatlustest ja olmeteemadest - ei ole tehnikafoorumi teemad.
Kuidas kasse maha lüüa pole ka tehnika foorumi teema või mis??

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Kuidas kasse maha lüüa pole ka tehnika foorumi teema või mis??
[/quote]

Teema oli hoopis sellest kuidas ja milliste tehniliste/elektrooniliste/elektriliste vahenditega kasse peletada. No olgu, tuli sisse ka mõni mehhaaniline tõrjevahend aga need ka enamuses rauast ikkagi
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne