[Meelis2]

1. Rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile kandideeriv ese Eestis
2. Leidja soovib leiutasu
3. Vastus: Leiutasu ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda
4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja:
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"

Kas te olete kunagi arheoloogilistel kaevamistel käinud ja kuijutate ette kuidas seal töö käib? Kogu ala jagatakse ruutudeks ja alates esimeste leidude horisondist läheb töö edasi pintsli ja prügikühvliga. Igal kaevamisel on abiks palju abitööjõudu, kas vabatahtlikud, tudengid, kohalikud või siis mõnede foorumite kaudu appi palutud nt detektoristide klubi liikmed. TÖÖTAB MEESKOND. Ja kui siis tööde käigus leitakse nt 30 väärismetallist eset kas siis hakatakse jagama- sina kärumees saad selle sõle eest niipalju pappi, sina detektoriga saad teise sõle eest natuke rohkem, sina tudeng saad selle mündi eest veel rohkem jne???
Ja kui siis meeskonna koosseisus olnud ja oma aparaadiga piiksu leidnud detektorist ütleb: 4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja:
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"[/i]
Sellest järeldaks küll et kui see vend oleks selle leiu ise leidnud ei oleks ta sellest kõssanudki vaid oleks müünud leitud kraami esimesele huvilisele paarikümne või sajakonna tugriku eest. Ja ilma teadmiseta mis ajast, kus kohast, mis asjaoludel leitud ese oleks väärt vaid materjali hinda.