KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(29-05-2020, 01:56 AM)kass Kirjutas:  ... Tehke postid lehisest või seedrist ja ärge rikastage foorumit oma väärtuslike kogemustega ja tähelepanekutega!... 
Lehis ... meil muuseumis tehti arhitektide poolt plaanitud lehisepakkudest sillutis, mõne aastaga oli mäda. Siis käisid Venemaalt muuseumi restauraatorid külas ja need teadsid rääkida, et  meie kliima lehis on liiga hea elu peal olnud ja selle puit mädaneb, tuleb võtta kusagilt põhjast pärit, nt Arhangelski kandist vms lehis ja siis kestab ...
Vasta

(28-05-2020, 18:20 PM)vant Kirjutas:  Sügavimmutatud puidule ise pintsliga vastu saada on naiivne lootus. Tehnoloogiselt pole võimalik immutust nii sügavale puu sisse ise saada ja materjalid pole ka päris need. Need kõige paremad on tänaseks ära keelatud, aga immutus käib ka täna erinevate ainetega ja erinevas "kanguses"
 Ehituspood pole immutatud puidu puhul paraku kvaliteedi garantii. Üks kett müüb sügavimmutatud puitu, mis paistab välja tõesti selline, nagu ise pintsliga tehes, teine korralikku toodet.
 Ikka saab ja häda ongi "tänapäeva ainetes" mis peavad olema ohutud kõigile ja kõigele, hallitusseened ja puusöödikud k.a.  Big Grin Ma ise läksin kergema vastupanu teed ja ostsin metalljalad, kuhu sisse läks siis postiks kadakas. Kadaks kestab niisama ka maasees kauem, kui teised puud. Aga kui immutada, siis vana õliga ja puu imeb ise ennast täis. Kõik see vaakum ja autoklaavimine jms on parad BS: kui me vaakumiga plasti teeme, siis saad aru mida on vaja vedelike urbsetesse materjalidesse surumiseks! Kui lauapakk kilesse mässida, sinna tõsine vaakum tekitada ja siis paras kogus kanget mürki torukaudu sööta, saaks sügavimmutuse. See tänane on naljanumber. 

Ahjah, mul lakmuseks koogu harkpuu. Kohalikud oma metsa männid on kiiresti maapinnalt läbi mädanenud. Praegu on Ääsmäe tagant toodud kuusk ja see ei ilmuta kümnekonna aasta peale veel mingeid väsimuse märke ehk mereäärses kruusaliiva pinnas kestab päris hästi. Järgmise plaanin ikka omast metsast välja otsida ja ära vaigutada. Ehk siis koorid elusa puu peaagu täisringis ära, jätad vaid elutriibu u.10% ümbermõõdust ja lased puul selle vaiguga "terveks ravida". See peaks ka maasees kestma - vanakooli oskus, viikingiaegne materjali ettevalmistus. Eestis teadustki selles osas tehtud.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(29-05-2020, 09:51 AM)virks Kirjutas:  Keegi sellise lahendusega pole proovinud puidust postide eluiga pikendada?
http://www.imprest.ee/ET/posts/postsaver-posts/

Lapsele eelmine aasta kiike üles pannes pulli pärast proovisin - kuuri alt leidsin õhukese ühelt poolt kleepuva bituumenlindi. Pool lindikava osa jäi maa alla, pool maa peale. Eelnevalt sai ühe kihi tõrvaõli ka kiigeposti alumine ots, ca 50cm. Eks 5 aasta pärast ole näha - aiamaal sama paksud (80-100mm) paar aastat kuivanud metsast toodud postid kestavad ca 5 aastat.

Vana mootoriõli sai ka kunagi ühe ksf! kiidulaulu peale proovitud. Tulemus - 2-3x õlitatud väikese puitehitise pesi vihm üsna ruttu haljaks tagasi. Ehk siis jõuab see kokkuhoid varsti igaühel kraani kaudu tuppa tagasi.
Vasta

(29-05-2020, 10:06 AM)diesel Kirjutas:  pange postideks 30-40 cm läbimõõdus terved tüvejupid.
kestavad. pikalt kestavad.

Ühel kliendil mädanesid ka 15 cm väravapostid 5-6 aastaga läbi. Kuna tuul murdis ühe 40+ diameetriga männi maha lõikasin postid sellest. Ütleme nii et koos koorega oli 43-44 cm, koorisin ja nüüd on paar kuud kuivanud ja mõõtsin läbimõõduks 38 cm. Ei tea kas kahaneb veel või võib juba maasse panna?
Vasta

kardad, et hakkab loksuma maa sees?
Smile
päriselt aga oli meil nö. õunaaia ümmer seukstest palgijuppidest postidel traataed, et
elukad eemal hoida. ajast kui ma ähmaselt asju mäletama hakkan, teadsin neid sammaldunud aiaposte.
seitsmekümnendatel muutusid ülearuseks, kui loomapidamine koomale tõmmati.
muist olid muidugi varem juba otsa ka saanud, aga nii kümmekond aastat tagasi katkusin kõik allesjäänud välja.
mõni oli nii tummine, et ilmselt seisaks siiani. millal nad maha pandud olid, seda ei tea öelda.
aga pikalt toimisid.
Vasta

(29-05-2020, 11:13 AM)rulli Kirjutas:  Vana mootoriõli sai ka kunagi ühe ksf! kiidulaulu peale proovitud. Tulemus - 2-3x õlitatud väikese puitehitise pesi vihm üsna ruttu haljaks tagasi. Ehk siis jõuab see kokkuhoid varsti igaühel kraani kaudu tuppa tagasi.

Ei maksa asja üle võimendada kui just roheliste parteist pole. 

On selline termin nagu "maapinna isepuhastusvõime". See kuurilobudik mis puhtaks pesti vihma poolt ei jõua kuidagi anda nii palju õli, et seda kriitilist piiiri ületada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(29-05-2020, 11:13 AM)rulli Kirjutas:  Vana mootoriõli sai ka kunagi ühe ksf! kiidulaulu peale proovitud. Tulemus - 2-3x õlitatud väikese puitehitise pesi vihm üsna ruttu haljaks tagasi. Ehk siis jõuab see kokkuhoid varsti igaühel kraani kaudu tuppa tagasi.
Jah, täitsa võimalik kui õli ei ole jõudnud puitu imbuda. Kui on korralikult sisse tõmmanud, ei tule maha midagi.

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta

(29-05-2020, 13:48 PM)Daff Kirjutas:  termin nagu "maapinna isepuhastusvõime"
Ja maakera on lame, kõik maasse lastud kõnts voolab lihtsalt üle serva.
Vasta

(29-05-2020, 09:51 AM)virks Kirjutas:  Keegi sellise lahendusega pole proovinud puidust postide eluiga pikendada?
http://www.imprest.ee/ET/posts/postsaver-posts/
See lahendus on nats poolik, vesi koguneb sinna papi serva peale ja mädaneb sealt. Nats kauem muidugi kestab.    Selleks vedela pigiga tegingi, et seda ranti ei jääks.
Ja 17.- tükist, mõtekam juba metall panna.
Vasta

Aga kust on pärit meie tänapäevased puit-aiapostid?
Teemaga seoses meenub sõbra väide, et (üllatus-üllatus!) LAV on suur männipuidu tootja ja aiapostidel on toodangus oma koht. Et sealne kliima on kiireks kasvuks hea, samas tulem vastav.
Otsinguga leiab justkui männipuidu tootmisele kinnitust:
https://www.sabie.co.za/about/forestry/
seal on viide, et männi raieküpsus saavutatakse 25..30 aastaga ehk ca 4 korda kiiremini, kui meil. Kui vastab tõele, on ikka vahe küll...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Kunagi väärindasime ühe soomlasest metsahundiga lõuna-eesti männipalke. Võru autobaasi hoovil treisime 10 meetristeks elektripostideks ja läksid laevaga Egiptusesse. Ilma mingi immutamiseta, ainult sinet ei tohtinud olla. Ilmselt siis seal kõrbes kestavad ikka piisavalt kaua.
Vasta

Need  LAV männipuud on pisut teist liiki ka kui meie tavaline mänd, Pinus Silvestris. Võib visata ka 25 aastaga raieküpseks kuna seal on kindlasti liigist tulenevalt kasvuperiood tunduvalt pikem kui meil kus suvi ainult 3 kuud kestab.
(Tõmbaks paralleeli hübriidlehisega)

Aiapostiga on veel see teema, et kui neid maha istutada siis on hea kui ladvapool allapoole. Annab hea mitu aastat juurde. 
Kapillaarid tagurpidi ei tööta.
Samas meie kliimavöötmes mida märjem maa seda kauem puitpost püsib.
Vanaema lambaaeda sai remonditud ikka vahel. Kruusakondi peal 4-5 aastaga post kummuli samas kui soonurgas oli post 15 aastat hiljem nagu eile pandud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Miks ei võiks üldse aiapostideks kasvavaid mände kasutada? Ei mädane midagist ja püsib terve inimpõlve. Kuidas on vajadusega aeda perioodiliselt allapoole tõsta või kustotsast puu üldse pikemaks kasvab?

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta

(29-05-2020, 19:03 PM)Walter Kirjutas:  Miks ei võiks üldse aiapostideks kasvavaid mände kasutada? Ei mädane midagist ja püsib terve inimpõlve.
Selle jutu peale klammerdavad rohelised sulle endale plangulauad külge. SmileSmile

(29-05-2020, 19:03 PM)Walter Kirjutas:  Kuidas on vajadusega aeda perioodiliselt allapoole tõsta või kustotsast puu üldse pikemaks kasvab?


Kunagi ühes foorumis küsis keegi umbes nii: Kui antenn kuuse latva installeerida, kas siis peaks kaablit varuga jätma? Et kuusk ju kasvab pikemaks. Smile
Vasta

Puukallistajatest rääkides kuulsin ükspäev, et kusagil siin Eestimaa peal oli olnud lank, mille mahavõtmine säärastele mokkamööda ei olnud ja siis olevat need palkidesse naelu tagunud ja ei tea mida veel kokku keeranud.
Aga see männapuu kasvamisega seonduv aia tõusmine oleks päris huvitav teada, kui pika ajaga see maapinnalt nii kõrgele tõuseks, et kass sirgelt alt läbi jalutaks Smile
Vasta

Õnneks või kahjuks ei tõuse see aed kuhugile. Tüvi kasvab ainult jämedamaks. 
Pikkuse või siis kõrguse juurdekasv tuleb ladvavõrse arvelt.  
Kui pika ladvavõrse puu suvega kasvatab nii palju kõrgust juurde tuleb.
Juba moodustatud tüvi võtab juurde ainult läbimõõdus.
Metsas oli hea tava, et isegi puuriita ei tehtud kasvava puu najale rääkimata aiast. 
Puuriidaga seoses lisaks heale tavale oli ka praktiline väärtus asjal juures. Tormiga raputas puu najale tehtud riida lihtsalt laiali.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(29-05-2020, 21:53 PM)Daff Kirjutas:  Õnneks või kahjuks ei tõuse see aed kuhugile. Tüvi kasvab ainult jämedamaks. 
Pikkuse või siis kõrguse juurdekasv tuleb ladvavõrse arvelt.  
Kui pika ladvavõrse puu suvega kasvatab nii palju kõrgust juurde tuleb.
Juba moodustatud tüvi võtab juurde ainult läbimõõdus.
Metsas oli hea tava, et isegi puuriita ei tehtud kasvava puu najale rääkimata aiast. 
Puuriidaga seoses lisaks heale tavale oli ka praktiline väärtus asjal juures. Tormiga raputas puu najale tehtud riida lihtsalt laiali.
Kuused kasvavad küll juurde. Omal hekk, mis traataia 20 aastaga 20-30 cm kõrgemaks tõstnud.

Do'nt panic
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne