Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(15-06-2020, 15:27 PM)13piisab Kirjutas:  tehniliselt tundub mulle loogiline "tihe ja tume". St punane, must, tumehall või nende segu. Ilma kvartsi- vms pehmete osisteta.
Pruun ja punane pudenevad laiali. Tumehall ja vist ka helehall, selline tihe, siidiselt sile, ilma struktuuri ja kvartsijoonteta püsisid aastakümneid. Ilmselt igas rannas pole, leidus näiteks Pringi rannas Rohuneeme tee ääres, aga oli ka otsimist.
Ovaalse kivi väiksem pindala peab paika, kuid korraliku kerise puhul ei muutu segavaks.
Mis juriidikasse puutub, siis emakesele Maale on ilmselt kasulikum, kui neid korjata paar ämbritäit kohalikust rannast selle asemel et Soomest kohale vedada. Suurde seadusesse on raske sellist klauslit sisse kirjutada, tervele inimmõistusele võiks ka ruumi jääda.

See kerisekivide vastupdavus oleneb ehk sellest kuskandist kivi  korjatud. Kuhu 10000 aastat tagasi jaotuskava alusel parem kraam settis. Ma kuulen esimest korda, et kerisekivi ei pea kauem vastu kui paar kolm aastat. Peab ikka haruldaselt pehme kivi olema või väga jõhker tuli.  Oma paarkümmend aastat peab ikka kivi vastu nii suitsukerises kui kapiga kerises.
Kui põllult korjad siis pead neid omavahel kokku lööma. Kui ilus hele kõlks käib läheb ahju kui aga kokkulöömisel ilusat heledat kõlksu ei käi vaid kobiseb vastu siis jääb see kivi põllule. Need murenevad jah liivaks.

Ja veel lisaks, et meil siin jõgi lähedal ja jõepõhi puhas kivi aga nende kohta ütles üks vana ehitusmees, et jõekivi ei kõlba kerisesse. Miks, ei mäleta aga asi oli seoses isa saunaahju remondiga kus laoti uus ahi kuna vesi oli savi telliste vahelt välja uhtnud. Siis läksid kivid vahetusse ja sealt meenub see, et kerisesse pidi panama ainult põllukivi.

Aquila captas non muscas.

Vanarahvas rääkis, et kivid tuleb võtta maa seest. Need mis õhu ja päikese käes olnud ei kõlba.
Kestvust mõjutavad ikka sauna kombed ka. Mõni laseb kohe 40° sisse ja kiidab kõva kuuma, mõni teeb kerge 120° ja et ah käib kah.

Mul väravas 1590-datest pärit reheahju põhi. Kui teed silusin tuli neid kerisekive ka üksjagu välja. Osad mis ilmselt servadest olid senini tahmased ja terved, need mis vist otse tule teel olnud olid punakaks põlenud ja tõepoolest osaliselt pudenevad. Nii-et paari päeva asemel on üle 400 aasta vastu pidanud Big Grin

(16-06-2020, 07:14 AM)margus61 Kirjutas:  
(15-06-2020, 15:27 PM)13piisab Kirjutas:  tehniliselt tundub mulle loogiline "tihe ja tume". St punane, must, tumehall või nende segu. Ilma kvartsi- vms pehmete osisteta.

Mis juriidikasse puutub, siis emakesele Maale on ilmselt kasulikum, kui neid korjata paar ämbritäit kohalikust rannast selle asemel et Soomest kohale vedada. 
Margus, reaalselt on kahuks see loogika, et kuniks metallimaak, plekk või kogu raudplekist ahi tuuakse Soomest (või mujalt), siis nende ahjude jagu kive lisaks, mis seal on jäätmed!, ei ole enam kuidagi Maad kurnav. Oleks jutt Eesti savist põletatud tellistest ahju ladumisest, kus sees siis tonni-paari jagu põllukiva... Tuttav Tartu kandis taastas oma lapsepõlvekodu sauna just selliselt ja uued kerisekivid otsis ka kõrvalt rabaveerelt. Klassikaline leilisaun, või korstnaga saun või vene saun. Aga Soome saunale ikka Soome kivid ka Wink Siis on asjal jumet ja Maa kiidab. 

Teine pool ongi, et seda päris õiget tumedat kivi on põhjarannikul kus osa oli ajalooliselt ka Soome omand: Tütarsaared näiteks Cool JA seda tuleb otsida. Seal elades mõistlik, kusagilt Võrust kive korjama tulal, ka son mõtet, kui 20 kilo õiget maksab 8 raha.  Lisaks pidi olema osa kividest sellised, kes väävlit eraldavad ehk kibekiirelt kerise hävitavad - nagu mereveega oleks leilitanud. Lisaks väävliaurud. Mingi sarnane jama aga tervisega olevat ka isolaatoritega? Kuigi müüakse ju keraamilist kerisekivigi.

  Lisaks pidi olema osa kividest sellised, kes väävlit eraldavad ehk kibekiirelt kerise hävitavad - nagu mereveega oleks leilitanud. Lisaks väävliaurud. Mingi sarnane jama aga tervisega olevat ka isolaatoritega? Kuigi müüakse ju keraamilist kerisekivigi.
[/quote]


Aga võimalusel viskangi leili mereveega. Hoopis teine lõhn, kopsud käivad pärast paremini läbi nagu oleks suruõhuga puhastanud jne. Proovige!

Head kerisekivi leiab ka siitmailt, kui õigesse kohta minna ja õige kivi valida. Kruusa karjääris meetrite sügavusel olnud kivid pole 10000+ aasta jagu külmumistsükleid üle elama pidanud. Ja mida tumedam ja peenekristallilisem, seda parem.
Ksf on muuseas hariduselt geoloog.

Mul naaber oli ametilt kiviraidur ja miskipärast on minu hoovis selliseid kive.
Annaks need ära, Jõhvis.

[Pilt: 20200616_195735.jpg]

Kas Jumzile käpa kronsteini on võimalik kusagilt saada, või tuleb ise teha? Vähe kõveravõitu teine
[Pilt: 20200616_141357.jpg]

See on veel üsna sirge. Käpp eest, suti peenhäälestushaamrit ja kõva vooluga jälle üle. Kui tahta kindel olla, siis lapp peale kah.

Selliseid asju taastatud küll. Esiteks relakaga lõikad vaod tühjaks ja siis nagu V6sa ütles. Saab parem kui uus.

Aquila captas non muscas.

Kas poes müüdav uus karburaator (K-126 variatsioonid) on eelduslikult plug and play või tuleb algatuseks leida mõni karburaatorimees, kes selle ära timmiks?

(17-06-2020, 09:12 AM)bom Kirjutas:  Kas poes müüdav uus karburaator (K-126 variatsioonid) on eelduslikult plug and play või tuleb algatuseks leida mõni karburaatorimees, kes selle ära timmiks?

Ma olen Gaz-53 ja Gaz-2410 ostnud uue karburaatori ja ütleme, et töötab aga mootor väga jõuetu lahja seguga, mis on ka arusaadav sest tootja taotleb efekti et läks ökomaks.
Kindlasti on vaja reguleerida õhuklapiga koos segusiibri avanemise määra sest pöörded väga kõrged ja kuna õhuklapp on poolkinni kuni mootori soojenemiseni ei taha sõit hästi õnnestuda.
Veokale sai lõpuks ikkagi düüsid suuremaks tehtud sest jõudu tal niigi vähe aga Volga läks küll ökomaks.
Kui enne võttis 11 keskmiselt siis uuega 8 aga kiirendamise võime vähenes oluliselt ning õhuklappi lahti teha ei saanud enne kui temp 90c hakkas jõudma.
Tootmisaega võiks ka vaadata sest väidetavalt tuli biokütuse võimalus venes 2018 aasta ja peale seda on membraanid ja nõelakummid märksa paremast materjalist.
Volga omal oli see karbil kirjas.

Aitäh, väga abiks info.

(16-06-2020, 18:46 PM)Etsike Kirjutas:  Head kerisekivi leiab ka siitmailt, kui õigesse kohta minna ja õige kivi valida. Kruusa karjääris meetrite sügavusel olnud kivid pole 10000+ aasta jagu külmumistsükleid üle elama pidanud. Ja mida tumedam ja peenekristallilisem, seda parem.
Ksf on muuseas hariduselt geoloog.
Big Grin Big Grin Big Grin  Ja mitu eeltingimust me saame??? 
1. Õige koht!
2. Karjäär, kuhu saab ligi.
3. Tumedam kivi.
4. Peenekristallsem. 
5. hea oleks mingi geoloogia-alane eelharitus Cool Omal EPA mullateadusest, kus ka kive puudutati, jääb karjuvalt väheks.  Graniit, marmor, paekivi ja pimsskivi ehk laava. Siis on tellis ja Narva plokk  Smile

Ehk see pole "korjan mererannalt põllukiva".

Pole hullu ka kohalike põhjaranniku kividega. Ca 15 aastat kestavad küll, eelmisel aastal noorik küll paar tükki vahetas välja aga ülejäänud teenivad edasi.

(17-06-2020, 08:09 AM)v6sa Kirjutas:  See on veel üsna sirge. Käpp eest, suti peenhäälestushaamrit ja kõva vooluga jälle üle. Kui tahta kindel olla, siis lapp peale kah.
Peenhäälestushaamriga togimiseks peab ratta eest võtma.... ennem peab minema tungrauda ostma

Küsin amplihoidjate ja muu sellise tilulilu kohta - kas keegi neid tsingitud peast ka toodab? Suvalistel ehituspoe omadel jookseb rooste keevituskohtadest peale teist aastat õues.  Valge värvi pealt paistab hästi ja kaugele. Tööd on niigi piisavalt, ei tahaks veel ühte ülesannet juurde (puhastamine-nühkimine-värvimine).

Tsingitud lipuhoidjaid teeb lipuvabrik.

(09-06-2020, 14:47 PM)13piisab Kirjutas:  
(09-06-2020, 00:19 AM)Mahno Kirjutas:  Vanasti ikka oli vahe sees. Näiteks moskvichil ei olnudki seal laagrit vaid oli grafiitseib. Moodsal ajal vist enam ei ole vahet. Mäletan, et kunagi oli vastav arutelu ka za ruljom ajakirjas kus härra ekspert jõudis järeldusele, et lahutatud või ilma koormuseta kaasa jooksev laager- vastupidavuse vahet pole.
ehk siis ongi pidevalt kaasa veeremas ja tehniliselt pole probleem. Küsisin, kuna maamehe loogikaga ei pea asjad kaasa sahisema, aga kui pole probleem, siis pole probleem Smile
samas mu ooplil, mis sai uue siduri vast ca 70..80Mm tagasi kahiseb laager tühikäigul ning tööd tehes läheb lärmakamaks. Ehk siis antud juhul see survelaager ilmselt 100Mm läbisõitu ei näe. Tõsi - see survelaager on suvalise NK, TRW vms odav-pakendaja oma: ma ei leidnud toona kiiruga nn kvaliteet-toodet.

kuna mu 4x4 oopli siduriga ei saanud ka muidu rahul olla, vahetasin terve satsi (korv-ketas-survelaager) välja. 70..80Mm kulgenud survelaager oli kuiv ja väsinud. Sahises ka näpuvahel eeskujulikult. Loodetavasti saan ca 10a pärast öelda, kas Luk komplektis sisalduv INA kestab kauem Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Kas keegi oskab juhatada kust saaks osta puutekeppi Roundupi mõõdukaks doseerimiseks kahjurtaimedele?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne