Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Kusjuures toimib päris hästi kuskil liivase-kruusase künka peal. Kui niiskus pääseb puidust läbi mõlemat pidi, pole häda. Metsa ju jätkub, kust kütet lõigata. Jama tekib siis, kui puit vahepeal ära kuivada ei saa ja igatsugu tõprad seina sisse kolivad.

On meie hulgas keegi, kes rehkendaks säärase 27 cm paksu ühekordse palkseinaga hoone energiamärgise? Tuleb C ära või jääb D peale?

(30-08-2020, 11:27 AM)Wiki432 Kirjutas:  Isiklikke kogemusi ei ole, aga kõrvalt nägemise kogemuste järgi on jätkusuutlikuks osutunud ainult Peucalis remonditud tagasillad. Need kestavad kauem, kui tehase omad. Eriti, kui määret ka viitsib keegi lüüa.
HMK tegeleb nende sildadega niisamuti. Kunagi oli isegi vahetusfond neil. Berlinksile visati riiulist uusvana sild alla ja vanavana läks üle mehaaniku laua uusvanaks ja riiulisse.

Vannitoa seinas, kui plaat peal, pole suurt kumisemise muret. Keraamiline plaat on piisavalt raske materjal. Jäikuse mõttes on loomulikult 2x kips parem, ühekordne, aga kui rahakott hääletab vastu, siis läbimõeldud karkassiga saab ühekordsega ka hakkama. Plaaditud pinnal vast ei teki pragude probleemi nagunii.

OSB ja vannitoa kohta on mul üks näide, mille eelmine peremees on mulle ümber tegemiseks pärandanud. Nimelt kui hüdroisolatsioon on kesine ja vesi saab kipsi ligi, siis kips paisub sellise jõuga, et murrab plaate pooleks. OSB on seespool piisavalt jäik selleks. Seenetab, aga on jäik. Lahenduseks pole ilmselt paremat, kui kõige paremal juhul vähemalt karkassini maha lammutada, seenetav osb välja vahetada, uus kips ja uus korralik hüdro teha. Halvemal juhul saab seina kandvat osa ka parndama hakata. Ilma OSB-ta seisab keraamiline plaat nii kaua peal, kui kips on niiskusest nii pude, et võid ta paljaste kätega seinast ära tõsta (kah päriselt nähtud ühes korteris).

(01-09-2020, 12:29 PM)Telc Kirjutas:  
(30-08-2020, 11:27 AM)Wiki432 Kirjutas:  Isiklikke kogemusi ei ole, aga kõrvalt nägemise kogemuste järgi on jätkusuutlikuks osutunud ainult Peucalis remonditud tagasillad. Need kestavad kauem, kui tehase omad. Eriti, kui määret ka viitsib keegi lüüa.
HMK tegeleb nende sildadega niisamuti. Kunagi oli isegi vahetusfond neil. Berlinksile visati riiulist uusvana sild alla ja vanavana läks üle mehaaniku laua uusvanaks ja riiulisse.

Nii teeb ka Lear sellesama HMK tagahoovisSmile Kruvivad uue alla, vana läheb taastamisse.

Kui tihti säärane taastatud sild määret saama peaks? Kas tavaline laagrimääre kõlbab või peaks pigem miskit puksimoosi pakkuma?

(01-09-2020, 15:28 PM)v6sa Kirjutas:  
(01-09-2020, 12:29 PM)Telc Kirjutas:  
(30-08-2020, 11:27 AM)Wiki432 Kirjutas:  Isiklikke kogemusi ei ole, aga kõrvalt nägemise kogemuste järgi on jätkusuutlikuks osutunud ainult Peucalis remonditud tagasillad. Need kestavad kauem, kui tehase omad. Eriti, kui määret ka viitsib keegi lüüa.
HMK tegeleb nende sildadega niisamuti. Kunagi oli isegi vahetusfond neil. Berlinksile visati riiulist uusvana sild alla ja vanavana läks üle mehaaniku laua uusvanaks ja riiulisse.

Nii teeb ka Lear sellesama HMK tagahoovisSmile Kruvivad uue alla, vana läheb taastamisse.

Kui tihti säärane taastatud sild määret saama peaks? Kas tavaline laagrimääre kõlbab või peaks pigem miskit puksimoosi pakkuma?
Oleneb kuhu see määrdenippel või niplid on pandud.
Teatavasti on see õõts seest tühi ja et sinna ka reaalselt määre jõuaks peaks selle üleni määret täis lööma.
Tavaliselt panevad nad määrdenipli laagri lähedusse lootes, et sealt satub midagi ka laagrini aga niimoodi et lööd sisse ja vana määre tuleb välja lahendus nõuaks suuremat leiutamistegevust.
Näiteks oleks võimalik laagri välimisele saalele ava sisse teha näiteks käiamise teel mis siis läheb kokku läbi korpuse puuritud kanaliga ja siis läheks küll määre sinna kuhu peab ning see kestaks igavesti.
Samuti on töökultuur hästi erinev ja seepärast peaks huvi tundma kuidas on tehtud tappide vahetus ja kas on tappidele peale keevitatud või pandud uued.
Näiteks selleks et tappe kätte saada peab ühe tapi talasse sisse pressima ja siis saab sisse pista piisavalt jämeda torni millega pressitakse kinnituskronstein silla toru otsast maha.
Kui nii suurt pressi pole, siis lüüakse mõlemad tapid silda sisse ja et nad ei koliseks puuritakse läbi toru paar auku ja keevitatakse seina külge kinni.
Kord sattusin seda porri nägema ja sealt ei saanud enam midagi lahti võtta.

Tänud info eest kõigile. HMK-st tõin vahetusfondina teise silla ja panin alla. Homme päevavalges ajan ta korra sirgema pinna peale, kuna hetkel tundub kundepoolne ratas ikkagi lääpas olema. Kolinad tagaosas kadunud.

(01-09-2020, 21:08 PM)Margusk Kirjutas:  Tänud info eest kõigile. HMK-st tõin vahetusfondina teise silla ja panin alla. Homme päevavalges ajan ta korra sirgema pinna peale, kuna hetkel tundub kundepoolne ratas ikkagi lääpas olema. Kolinad tagaosas kadunud.
Rattad on siis lääpas, kui kiigel on laagripesa ära kulunud ja taastamata jäetud või on võll kuumutamata sisse pressitud ja kõveralt läinud.

Eskus taastatud sillal sellist jama pole,ja teistkordselt pole samal autol enam vaja uut silda panna,enne saab massin otsa.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Ford Galaxy 2009 wa6, 2.0td 85kw
Ühel hetkel lihtsalt ei käivitu.
Seisma jäi viisakalt.
Võtit keerates läheb süüde sisse kuid starteri osa justkui ei ole või puudub see koht, kus võtme lahti lastes peaks lukk ise tagasi keerama.

Süüteluku põhi läks katki?
Kas keegi leiaks autodatast mulle juhendi, kuidas see roolisamba osa seestpoolt paistab ja kuidas käib lukupõhja vahetus.

https://yandex.ru/video/preview/?filmId=4334536467051978626&text=Ford+Galaxy+2009+wa6%2C+2.0td+85kw+%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B0+%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BA%D0%B0+%D0%B7%D0%B0%D0%B6%D0%B8%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F&where=all 
 
Ford Galaxy 2009 wa6, 2.0td 85kw замена замка зажигания Kasutasin jandex.ru lehel sellist otsingut, tuli miski transiti jaoks aga ehk on fordid kõik analoogsed.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Pigem kasutaks otsingut “vw sharan замена замка зажигания” või “фольксваген шаран замена замка зажигания”

Edit: Valeandmed. Selle aasta Sharan ei ole Galaxiga enam sõsarautod.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.

(02-09-2020, 22:00 PM)tõnn Kirjutas:  Ford Galaxy 2009 wa6, 2.0td 85kw
Ühel hetkel lihtsalt ei käivitu.
Seisma jäi viisakalt.
Võtit keerates läheb süüde sisse kuid starteri osa justkui ei ole või puudub see koht, kus võtme lahti lastes peaks lukk ise tagasi keerama.

Süüteluku põhi läks katki?
Kas keegi leiaks autodatast mulle juhendi, kuidas see roolisamba osa seestpoolt paistab ja kuidas käib lukupõhja vahetus.
Tundub värskem isend - juhe sappa.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.

Autodatas ei ole selliseid juhendeid, need võid leida ainult Fordi Repair manualist.

(02-09-2020, 23:29 PM)Wiki432 Kirjutas:  Pigem kasutaks otsingut “vw sharan замена замка зажигания” või “фольксваген шаран замена замка зажигания”
2009 aasta galaxyl pole mingit seost sharaniga.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Jajah, vabandust, oli valesti meeles põlvkondade vahetumise aasta. Niisiis, "Sharan" ei sobi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.

Ei hakanud eraldi teemat, aga oskab keegi soovitada normaalse hinna-kvaliteedi suhtega automaalrit Pärnus, Pärnumaal või ka miks mitte Viljandi-, Järva- või Raplamaal?
Mõningaid kohti ma tean, kuid mõtlesin, et küsin, äkki kellelgi on konkreetseid kogemusi. Miks ma nii mitmed maakonnad panin- kuna üks auto, mis tuleks üleni ära värvida, asub Vändras, ei ole väga vahet, mis suunas seda treilatada.

Tsitaat:normaalse hinna-kvaliteedi suhtega automaalrit Pärnus
Lille tn lõpus angaaris värviti ca 10 aastat tagasi. Siis küll rahule ei jäädud aga hindasid ei tea, polnud minu auto.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Mis hindadega üldse praegusel ajal autosid, detaile värvitakse?

Ühes Pärnu firmas eile käisin, aga seal polnud asjapulka kohal, kuid töömees ütles kohe jutu algul, et detail on 150€j, aga kui ma ütlesin, et terve auto, siis ütles, et eks see tuleb asjapulga endaga kokku leppida.
Terve auto värvimise eest on küsitud 1000-6000€, kuid kui mõnda siinse foorumi teemat vaadata, siis on ka loomulikult veel kõrgemaid hindu.
Eks see tonn on ka enam-vähem kõige madalam hind ka, ma arvan.

Järvakandis üks mees teeb hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Vaja, leian numbri ka...
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne