Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(11-01-2021, 12:19 PM)oltsberg Kirjutas:  Homoseksuaalne küsimus Big Grin  Kaks meest, rohkesti libestit, aga vahekord ei andnud mingit tulemust ega pakkunud ka rahuldust. Ehk siis: kas keegi teab midagi sellise keskmäärimissüsteemi
 hingeeelust? Peal küll Safematic kiri (molekuleerides vaatab vastu ka SKF) ehk siis peaks olema sama asi mis lingil.

Probleem järgmine. Hakkasime täitma (täitmine käib pildil vasakul oleva kondoomi eemaldamisel paljastuvast "nokust"), aga selle asemel, et määret sisse võtta, läks hoopis pritsi voolik ähvardavalt punni Sad  Kavalusega saime botška siiski määret täis: paremal pool on 2 klappi, ühe asemele keerasime täitmisstutseri ja siis võttis määrde sisse. Aga ikkagi ei toimi Sad  Pumba mootor töötab, vahetult peale täitmist isegi ajas määret välja, aga peagi enam mitte. Süsteem on lahti võetud, puhastatud/pestud. Kas kuskil on õhk vahel? Oskab keegi midagi tarka öelda?

Tänan!

Ei tea küll mis valemiga see aparaat seda määret pumbani viib aga vanast ajast kui veoautodel  (kuni Euro 2) oli lubatud veel keskmäärdesüsteemid siis võis sinna sisse panna ainult espetsjomm keskmäärde jaoks mõeldud määret. Kui määre oli liiga tihke siis see spiraalikujuline virbel põhjas ei saanud hakkama keskel asuva pumba ava täitmisega.  Spiraal käis ringi ja vedas määrde keskele pumba avasse kokku. Tahke määre ei tulnud spiraali ringikujulise liikumisega kaasa ja tekkisid tühjad augud ning pump hakkas tühja paugutama.

Aquila captas non muscas.

(07-01-2021, 19:33 PM)maisalup Kirjutas:  No 6 tonnine jookseb sital maal kergemini järgi kui see 1 sillaga nikastus. Muud vahet polegi. Suurema koorma saab peale kuhjata ka...

Kuuetonnisega oli see jama mis 3,5 tonnisegagi. Kui oli üle poole koorma maas ja kogu laadung oli tagarataste kohal läks sitalaotaja tasakaalu ja traktor pidi hakkama saama oma enda kehamassiga. Täiendavat survet nagu 4 tonnine tagasillale avaldas ei tulnud sealt. Eriti hästi andis see tunda siis kui ahneks läksid ja meeletu kuhja selga lasid panna näiteks kui viisid mingi haltuurakoorma kusagile.

Aquila captas non muscas.

(11-01-2021, 17:53 PM)Daff Kirjutas:  
(11-01-2021, 12:19 PM)oltsberg Kirjutas:  Homoseksuaalne küsimus Big Grin  Kaks meest, rohkesti libestit, aga vahekord ei andnud mingit tulemust ega pakkunud ka rahuldust. Ehk siis: kas keegi teab midagi sellise keskmäärimissüsteemi
 hingeeelust? Peal küll Safematic kiri (molekuleerides vaatab vastu ka SKF) ehk siis peaks olema sama asi mis lingil.

....

... aga vanast ajast kui veoautodel  (kuni Euro 2) oli lubatud veel keskmäärdesüsteemid siis võis sinna sisse panna ainult espetsjomm keskmäärde jaoks mõeldud määret...
Pead pakule ei pane, kas määre õige. Ülemus, kes meile selle määrdepüti ja -pritsi tõi, pole just kõige lollim mees. Ja kohast, kust ta selle sai, osati ilmselt õiget asja soovitada (firma üheks tegevusalaks rasketehnika remont). Igatahes määre suhteliselt vedel, tunduvalt vedelam, kui see, mis käsipritsi sisse käib.

(11-01-2021, 17:53 PM)Daff Kirjutas:  Ei tea küll mis valemiga see aparaat seda määret pumbani viib...
Põhimõtteliselt vedruaku. Botška sees on vedru, mis lükkab ketast, mis omakorda lükkab määret vastavasse auku, kust pump selle kätte peaks saama. Pump ise on ektsentrik.

(11-01-2021, 13:03 PM)v6sa Kirjutas:  Isand Oltsbergi muret mõistes ei leia sellele täpset lahendust, aga Soomes sai kunagi mingi sarnase asjaga tegeletud ja seal oli kindel käsk, et täita tohtis vaid surnud asja...
Kas tohib mõistukõnele "tõlget" paluda Smile  Kesse/misse surnud peab olema?

Tohib ikka. Meite oma oli elektriajamiga ja see tuli välja lülitada. Miks, ei teagi, kuna sisse pressisime kaasatulnud õhupumbaga otse punsust ja eraldi punnist.

(11-01-2021, 21:02 PM)v6sa Kirjutas:  ... Meite oma oli elektriajamiga ja see tuli välja lülitada...
Novot, äkki ongi sinna koer maetud. Kõigepealt süsteem korralikult täis (peale pumpa on klapp, mis libestil paaki tagasi ei lase minna ja tagabki pumba toimimise) ja alles siis pump käima. Meie panime vahetult enne täitmist pumba käima, sest üks endine kolleeg olevat niimoodi soovitanud. Kui täitmise ajal pump töötas ja pritsist ei tulnud piisavalt kiiresti peale, siis võiski mingi õhuklimp sisse jääda Sad  Samas ikkagi mõistatus, miks õigest täitmisaugust määre sisse ei läinud ja mööda magistraali määritavate punktideni ei liikunud (magistraal ja täitestutser ühes kolmikus). Oli mõte pritsist otse magistraali uhada, aga vastavat vahetükki polnud käepärast Sad

On keegi meie pommiaugus 6mm voolikule messingust T-kolmikut näinud?
Plastikust on, aga seda ma küll ei tea kuidas saaks Värska pudeli korgi plastkuuse külge nii, et liide jääks mehaaniliselt tugev ja mõnebaarisele survele tihe. Messingule saaks krae külge joota ja ehk isegi keermestada.

(17-01-2021, 22:17 PM)Kalts Kirjutas:  On keegi meie pommiaugus 6mm voolikule messingust T-kolmikut näinud?
Plastikust on, aga seda ma küll ei tea kuidas saaks Värska pudeli korgi plastkuuse külge nii, et liide jääks mehaaniliselt tugev ja mõnebaarisele survele tihe. Messingule saaks krae külge joota ja ehk isegi keermestada.

Pane selline + 1/4 tilad otsa vooliku jaoks: https://www.k-rauta.ee/p/kolmik-tdm-bras...ssing/394b

Puurisin hiljuti vaske, või noh mis puurisin, üritasin Toungue 
Üritasin mis üritasin, ikka murdsin lõpuks 3,5mm puuri sisse ära, kuigi mõne ava ikka avaramaks tegin.
Materjaliks odav traadikeevituse düüs mida toorikuna kasutasin.
Et teemas püsida, siis kas olete seda juba näinud?
https://www.copper.org/applications/mari...hining.pdf

Kust saab M8 x 0,75 mutrit, BB jutu järgi pole isegi Tallinnas. Janeres ka pole, muid spetsnaz varustuse poode Viljandis vist pole?

Kõikvõimas Würth ei paku?

ise treida või lasta treida?

Würthis ka pole. Oleks treipink, siis... nojah, küllap siis oleks p*rsetäis muid hädasid kaelas Toungue 

Kas keegi on kasutanud neid 110-osalisi odavaid, ca 75-100€ maksvaid keermestuskomplekte?
On ikka metallist mitte plastiliinist tehtud?
Tuhlasin taadi nõukaaegsetes karpides ja leidsin ühe hulkuva M8x1 puuri, aga no isegi kui
kuskil on, siis kes jõuab 40+ aasta vältel kogunenud tavaarihunnikut päevaga läbi sorteerida...

Mis otstarbeks see mutter läheks.?

(20-01-2021, 13:52 PM)Kalts Kirjutas:  Würthis ka pole. Oleks treipink, siis... nojah, küllap siis oleks p*rsetäis muid hädasid kaelas Toungue 

Kas keegi on kasutanud neid 110-osalisi odavaid, ca 75-100€ maksvaid keermestuskomplekte?
On ikka metallist mitte plastiliinist tehtud?
mul olemas saksas toodetud komplekt ja olen ka kasutanud ja rahul,küik pulgad on kahe astmega.

Kunagi otsiti busside taastamiseks torudele katteid, ei mäleta kus teemas, panen siia oma leiu.

Do'nt panic

[Pilt: hing.png]
Kuidas sääraseid hingesid nimetatakse?

(20-01-2021, 23:18 PM)otipoiss Kirjutas:  Kuidas sääraseid hingesid nimetatakse?
 Otsinguga inspection door hinges tuli sääraste vasteid.

(07-12-2020, 17:02 PM)pen.skar Kirjutas:  Aga mida sa teed. Ostsin samasuguse 40T pressi 90 euroga.  Puudu silinder. kronsteini järgi mahub kuni 200 mm diameetriga. Olen Cronimeti kamminud- oli kunagi, rohkem pole tulnud presse neile. Tööriistamarketis on 50T tungraud, võimalik sellest ehitada. Aga poleks päris õige riist ikkagi. Aasta juba seisab. Pane nüüd tuhat juurde- tehtaks Karksi -Nuiaski vast selline silinder joonise järgi ära. Esialgu ootan hiinlase moodi- vast ujub mööda...
kui selline isandale sobib siis saab normaalse hinnaga https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=148873870&fbclid=IwAR1ohrgbXAPq5CUUaqMNe_U79KNtOzVWyGFDI6zjgk_a7gEd4PCWqHPfUmo

Kas kuskil võiks olla piir? 
33x teooriat või 29x sõitu võiks olla ikkagi liig mis liig. 

https://www.autoleht.ee/uudised/uudised.php?uid=63669&gid=154

(21-01-2021, 20:01 PM)MeelisV Kirjutas:  Kas kuskil võiks olla piir? 
33x teooriat või 29x sõitu võiks olla ikkagi liig mis liig. 

https://www.autoleht.ee/uudised/uudised.php?uid=63669&gid=154

Jäi endale ka see jutt silma. 

Minu meelest oleks loogiline, et kui keegi 2x eksamil põrub, saab aasta täiendõppeks, s.t. enne uuesti eksamile asja pole.

Eriti just teooriaeksamil nii järjekindlalt läbikukkumiseks peab ikka absoluutne loll olema. Või siis peast kunstnik, s.t. autojuhiks sobimatu isik.

Kahjuks arvatakse täna, et auto juhtimine on inimõigus ja nii pääsevad paljud neist reaalsete võimeteta isikutest lõpuks ikkagi rooli.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne