Ziguli karburaator pihustab pahasti
#1

Ziguli seisnud viimased 5 aastat õues. Auto ei käivitu, süütemoment tundus kontrollimisel paigas olevat, säde on hea. 
Käivitamisel "aevastab" aeg-ajalt karburaatori segudüüsist pihustatud küttesegu välja.
Vasta
#2

Siis on süüde ikkagi vale. Mismoodi süütemomenti kontrolliti? Veidi pikemas sõnastuses, mitte, et “lambiga” või “märkide järgi”.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#3

(14-03-2020, 09:23 AM)Wiki432 Kirjutas:  Siis on süüde ikkagi vale. Mismoodi süütemomenti kontrolliti? Veidi pikemas sõnastuses, mitte, et “lambiga” või “märkide järgi”.
Panin veinipudelikorgi esimese silindri küünla augu ette ja keerasin vändaga mootorit ringi niikaua kuni kork pauguga eest ära hüppas. Wink
Siis keerasin ventilaatori tiivikust mootorit tagasi kuni esimese rihmaratta kriips ühtis kriipsuga mootoriplokil. Smile
Kui see oli paigas lahutasin näpuga jagaja kontakte ja nägin et kontaktide vahel tekkis säde.  Big Grin
Sellepärast mulle tunduski et süütemoment on paigas. Rolleyes
Vasta
#4

Pane naljanurka!
ÜSS veinipudelikorgiga määramine väärib seda.
Big GrinBig Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#5

Võib muidugi ka korgiga kontrollida survetakti kohta, aga kõik ülejäänu on valedel või ehkupeale eeldustele tuginev. Kuna laiskus ja pealesuruv kellaaeg ei luba endal konspekti kirjutada, võik lugeda näiteks SEDA. Google tõlkeabi on muidugi jutu kaunikesti naljakaks muutnud, aga nupukas lugeja saab ikka aru, mida mõeldakse. Teine võimalus on mõnest tolleagsest raamatust järgi vaadata. Kui nüüd mingi tulemus saadakse, võime edasi konsulteerida. Meeles tuleb pidada, et väntvõlli märk on kohakuti iga pöördega, aga õige on ainult iga teine.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#6

Punniga survetakti määramine on täitsa tehniline tegevus ja selle naeruvääristaja võiks ise vahelduseks naljanurka hüpata.
 Kui jagaja rootor õige koha peal ja õigesse silindrisse enam- vähem õigel ajal säde jõuab, peaks ta käima minema. Peenhäälestuseks jätad jagaja klambri poldi natuke lahti ja liigutad jagajat juba siis kui pill juba käib.
Vasta
#7

egas punn eest ära ei hüppa täpselt siis,kui kolb on ülemises seisus.punn kargab maha tunduvalt varem
Vasta
#8

(16-03-2020, 10:34 AM)sturmbannführer Kirjutas:  egas punn eest ära ei hüppa täpselt siis,kui kolb on ülemises seisus.punn kargab maha tunduvalt varem
Vaja on teada ainult survetakti algust e. täpsus on terve vändapööre - selleks on see punn piisav.

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta
#9

(16-03-2020, 10:34 AM)sturmbannführer Kirjutas:  egas punn eest ära ei hüppa täpselt siis,kui kolb on ülemises seisus.punn kargab maha tunduvalt varem

Ja selle ärahüppamise järel pannakse ÜSS paika märkide järgi nagu teemaalgataja ka tegi:

(16-03-2020, 01:32 AM)heikkip2rn Kirjutas:  Panin veinipudelikorgi esimese silindri küünla augu ette ja keerasin vändaga mootorit ringi niikaua kuni kork pauguga eest ära hüppas. Wink 
Siis keerasin ventilaatori tiivikust mootorit tagasi kuni esimese rihmaratta kriips ühtis kriipsuga mootoriplokil. Smile 


Kuna tundub, et šampusepunni kasutamine tekitab siin küsimusi, siis seletaks igaks juhuks asja üle. 4T mootoris väntvõll teeb nukkvõlli suhtes kaks tiiru ning kumb nendest tiirudest on surve- ja töötakt näitabki punni äralend. Väntvõlli otsas oleva rihmaratta märgid on ühtmoodi paigas nii sisse-ja väljalaksetakti kui ka surve- ja töötakti vahel, aga nende kahe eristamiseks saabki punnimeetodit kasutada.
Vasta
#10

punn lendab ära kui surve alles hakkab tõusma.
seejärel peaks äkki edasi mootorit keerama, mitte tagasi?
aga ega mina muidugi miskit asjast ei jaga.
Vasta
#11

Ksf! diesel teab asjast vägagi hästi. Surve silindris tõuseb survetakti ajal, aga punn lendab minema enne ülemist surnud seisu. Märk ei ole veel kohale jõudnud. Seega peab väntvõlli edasi keerama, kuni märgid kohal. Siit jõuame veel teise vale eelduse juurde:

Tsitaat:Kui see oli paigas lahutasin näpuga jagaja kontakte ja nägin et kontaktide vahel tekkis säde.
Kontaktide suletusnurk on tavaliselt umbes 37-40 kraadi (jumala mälu järgi, ei pretendeeri õigsusele). Seega jagajavõlli täispöörde peale on kontaktid suletud umbes 120 kraadi, ehk kolmandik pööret. Kogu sellel aeg on võimalik käsitsi kontakte näpuga avades tekitada säde. Seega ei saa siit mitte midagi järeldada, tarvis on tabada hetk, mil kontakt on lahutumas ja kontrollida seda, et ta ka õige silindri poole rootoriga suunatakse. Eelnevalt peaks muidugi olema kindel, et küünlajuhtmed õiges järjekorras on. Muideks, VAZ-idel on kahe numeratsiooniga kaasi. Ilma vaakumregulaatorita ja regulaatoriga tulid tehasest pool pööret erineva numbrimärgistega. Kaased on omavahel füüsiliselt identsed ja neid on võimalik teineteisega asendada, lihtsalt ise peab teadlik olema.


Tsitaat:Sellepärast mulle tunduski et süütemoment on paigas.
Tunnetest on vähe, siin on vaja faktipärast kinnitust.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#12

Seda minagi jäin mõtlema, et kui keerata punni minemalendamise hetkest tagasi, saame pool pööret vale süütehetke. Ehk pauk käib läbipuhke hetkel.

Iseasi, kuidas seda mootorit keerati. Kui starteriga, siis see pani ju kst, palju üle. Kui vändaga-võtmega käbist, siis on lootust, et saadi õigel ajal pidama. Pudelikork on jummalast õige erivahend selleks tööks.

ÜSS lähenemine õigel ringil pöörlemise suunas on kenasti näha, et kontaktid lahutuvad ja peale ÜSS sulguvad. ÜSS selles silindris läbitakse avatud kontaktidega! Selle silindri ÜSS läbipuhke ajal läbitakse küll ka avatud kontaktidega, kuid jaoturi rootor on suunatud vastassuunas.

Nagu eespool kirjutati: kontrollida süütejuhtmete järjekorda ja ka seda, et keegi tark poleks 1. silindri juhet kuhugi valesse kohta toppinud. Ka siis läheb lappamaie.

Selle kõige eelduseks on muidugi jälle see, et gaasijaotus üleüldse ja ülepea on paigas, mitte suvaliselt pealevisatud mõne pestialitsi poolt hämaras garaažiboksis.

EDIT: räme viga tekstis
Vasta
#13

Tsitaat:Läbipuhkeringi ÜSS läbitakse suletud kontaktidega.
See lause võiks õige olla siis, kui tegu oleks ühesilindrilise mootoriga. Neljasilindrilisel on kontaktid avatud, aga teisele poole suunatud rootori tõttu tegeldakse sädeme tootmisega pööre erinevas tsüklis silindris.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#14

(16-03-2020, 11:50 AM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Läbipuhkeringi ÜSS läbitakse suletud kontaktidega.
See lause võiks õige olla siis, kui tegu oleks ühesilindrilise mootoriga. Neljasilindrilisel on kontaktid avatud, aga teisele poole suunatud rootori tõttu tegeldakse sädeme tootmisega pööre erinevas tsüklis silindris.

Ei pea paika: 4-silindrilises mootoris on jaoturi võlli nukid iga 90 kraadi järel ja seega iga nukk on selle  silindri survetakti ÜSS hetkel lahti.
Vasta
#15

Võrdle nüüd kahte oma lauset:
Tsitaat:Läbipuhkeringi ÜSS läbitakse suletud kontaktidega.
Tsitaat:iga nukk on selle  silindri survetakti ÜSS hetkel lahti.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#16

no pole ju nii keeruline.alt märk paika.keerad lahti õlikorgi ja vaatad mis asendis on nukad esimesel silindril.kui nukad on nn. püsti,siis paned jagaja paika
Vasta
#17

(16-03-2020, 12:20 PM)Wiki432 Kirjutas:  Võrdle nüüd kahte oma lauset:
Tsitaat:Läbipuhkeringi ÜSS läbitakse suletud kontaktidega.
Tsitaat:iga nukk on selle  silindri survetakti ÜSS hetkel lahti.

Märkus õige, tänan tähelepanu juhtimast.
Vasta
#18

(16-03-2020, 12:23 PM)sturmbannführer Kirjutas:  no pole ju nii keeruline.alt märk paika.keerad lahti õlikorgi ja vaatad mis asendis on nukad esimesel silindril.kui nukad on nn. püsti,siis paned jagaja paika
Klassikalise VAZ mootori puhul pole vahet, kas keerad mingi suvalise korgi lahti alt, ülalt või küljelt, näha pole sealt ikkagi midagi.
Vasta
#19

(16-03-2020, 01:32 AM)heikkip2rn Kirjutas:  
(14-03-2020, 09:23 AM)Wiki432 Kirjutas:  Siis on süüde ikkagi vale. Mismoodi süütemomenti kontrolliti? Veidi pikemas sõnastuses, mitte, et “lambiga” või “märkide järgi”.
Panin veinipudelikorgi esimese silindri küünla augu ette ja keerasin vändaga mootorit ringi niikaua kuni kork pauguga eest ära hüppas. Wink
Siis keerasin ventilaatori tiivikust mootorit tagasi kuni esimese rihmaratta kriips ühtis kriipsuga mootoriplokil. Smile
Kui see oli paigas lahutasin näpuga jagaja kontakte ja nägin et kontaktide vahel tekkis säde.  Big Grin
Sellepärast mulle tunduski et süütemoment on paigas. Rolleyes

 Ma ei viitsi siin teoretiseerida, kas kõik toimingud ikka õigesti said tehtud vaid lähtun asjaolust, oletades, et esimese silindri ÜSS on paigas ja jagajal ka juhtmestik ilusti süütejärjekorras, siis ÜSS -s  peab kontakt juba olema lahutunud ja säde toimunud ja pauk silindris toimunud. See kontakti avanemise moment koos sädemega peaks toimuma 1-2 mm enne kolvi jõudmist ÜSS. Kui ÜSS-s saab kontakte avada, et kontrollida sädet, siis on süüde juba hiline või isegi väga hiline. Žiguli jagajal on see omapära, et tema rootori võlli ots on nuudistikuga ja ülalt sisse lastes saab teda paigaldada igasugustesse huvitavatesse asenditesse.
Vasta
#20

(14-03-2020, 08:20 AM)heikkip2rn Kirjutas:  Ziguli seisnud viimased 5 aastat õues. Auto ei käivitu, süütemoment tundus kontrollimisel paigas olevat, säde on hea. 
Käivitamisel "aevastab" aeg-ajalt karburaatori segudüüsist pihustatud küttesegu välja.
Kui enne seisma jäämist käis ja rohelised mehikesed pole vahepeal kapoti all käind ,pole küll mõtet süüdet kruvima hakata Toungue

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne