[omenaossi]

Kui kellelgi on mõistliku hinna eest müüa enam-vähem korralik Wandereri jalgratta raami esimärk, siis pakkuge. Ebay hindadest võiks odavam olla - muidu pole mõtet.

[honkomees]

Mul on raami küljes, peris kena. Aga mis on mõistlik hind?

[omenaossi]

Mõistlik hind on see, mille eest sa raatsid sellest loobuda ja samas mina nõustun ostma. Et ma ei tea, mis hinna eest sa sellest loobuda raatsid, siis on võimatu küsimusele vastata.

[honkomees]

Mõistlik hind on see, mille eest sa raatsid sellest loobuda ja samas mina nõustun ostma. Et ma ei tea, mis hinna eest sa sellest loobuda raatsid, siis on võimatu küsimusele vastata.

Sama siin, mõistlikku hinda on võimatu välja pakkuda, kuna ei tea, mis hinna eest nõustud ostma! Minu jaoks peab sinu pakutu ületama selle raami vanarauahunnikust väljakiskumise ja sildi eemaldamise vaeva ja ajakulu hinna.

[omenaossi]

Tere
Kuna ma ei tea kui palju sinu töötund maksab ja kaua kulub sul sildi kätte saamiseks-pakkimiseks-saatmiseks/käest kätte üleandmiseks, siis pakun 10.- Arvestan hetke majanduslikku olukorda ja seda, et silt on Eestis. Üksjagu kallimalt saaksin ta ka mujalt. Tegelikult on ikka nii, et hinna ütleb see, kes müüb. Sedasi ostjapoolse pakkumise väljameelitamine on muidugi hea taktika, aga paraku ei vii enamasti tehinguni. "Palju tahad-aga palju pakud?" on nii 90ndad .....

[mellpoiss]

Kõrvaltvaatajana ütleks, et honkomees polnudki siin miskit müümas, hoopis teemaalgataja oli ostmas.
Selgrooga ostja võiks ju ka mitte "kalastada", vaid selge numbri ette anda mille eest asja soetada soovib, või mis?

[mossepower]

...raami vanarauahunnikust väljakiskumise ja sildi eemaldamise vaeva ja ajakulu hinna.

Sellise peene ja ajaahuka käsitöö nagu needitud sildi eemaldamine ilma viimast kahjustamata jätaks mina küll ostjale. Ise lõikaks antud sildiga raamiosa lihtsalt postipakki mahtuvaks, relakaga ühe minuti töö.

[kass]

No ei saa ma siin kõrvaltvaatajana mitte jätta kommenteerimata, ei saa! Esiteks on muidugi huvitav muuseumitöötaja suhtumine - peaaegu komplektne peaaegu sõiduvõimeline kvaliteetbrändi antiikne jalgratas vedeleb vanarauahunnikus, siltki veel eest ära kiskumata, tubli!
Raam on koos kahvliga, relakaga tuleb läbi lõigata 2 toru, aeg, ketas, elekter, kõik maksab. Muide, see silt on kinnitatud 2 alumiiniumist "kõrvadega" neediga vb ka on tavaliste al. neetidega...
Hinnast ja ebayst - väga lihtne
34.- pluss Saksa sisene saatmine 8.-
https://www.ebay.at/itm/altes-WANDERER-F...SwgFld5s~2
28.- pluss saatmine 25.- Poolast
https://www.ebay.at/itm/Vintage-Fahrrads...SwUNRcmm9K
24 + 25 messingsilt 
https://www.ebay.at/itm/Wanderer-Fahrrad...Sw8H1aiZRD
50 + 12
https://www.ebay.at/itm/org-Wanderer-Wer...SwGsxdWkAl

jne jne. Siit on selge, et tahaks saada tasuta ja et toodaks koju trepi peale see märk. Mina ise sooviksin veel pudeli õlut ka lisaks edaspidise märgi hoidmise ja hooldamise vaevatasuks.
Nüüd vabandam lgp. Omenaossi ees, et asja p...sse keerasin ja hinnad üles lõin, aga nii läks. On minulgi neid wandereri alumiiniumsilte mõned, aga kehvas seisus. Kui nüüd Su kaubawandereri projekt peaks sellega siin saama parandamatu hoobi, siis pean ilmselt ikkagi Sulle mingi sildi kusagilt leidma, kas kusagilt Põlva kandist või mujalt, tegelikult võiksid üldse emailmärgi panna, mis siis, et pole päris ajastukohane, näeb peenem ja uhkem välja .
Kontrollimisel selgus, et tegelikult mul ei olegi ühtegi Wandereri silti, see fakt peaks eesti turul nende märkide hinda veelgi tõstma, niigi on seis juba selline, et 10.- € eest ei vaevu normaalne mees enam varsti kassigi solvama.

[vant]

Keegi tark inimene on öelnud, et oksjonitel selgubki asja õiglane hind. On ta siis e- bay või osta.ee. 10 € eest ma küll ei viitsiks mingit embleemi maha demonteerida ja kellelegi saata. Samas on täiesti võimalik, et ostas ta hind kõrgemaks ei tõusegi.

[indreksirk]

 Arvestan hetke majanduslikku olukorda ja seda, et silt on Eestis. Üksjagu kallimalt saaksin ta ka mujalt. 

Olen täheldanud huvitavat seaduspära, et ostjate arvates peaks Eestist ostetav kaup olema kindlasti odavam kui välismaalt ostes. Nii olemegi jõudnud ajastusse, kus juuksekumm ja pastakas lennutatakse kohale Aasiast ning kohapeal enam ei saadagi selliste asjade tootmisega hakkama. lüpsja tuleb ka tuua Ukrainast ning meie töötule maksta kodus istumise eest. Teisalt muidugi on müüjate hinnasoovid mingil põhjusel kohalikul turul oluliselt kõrgemad kui meie seni veel avatud olnud maailmas mujal pakutavad samaväärsetel kaupadel. Kui minul on valida sellises olukorras raha kulutamisel Eestis või välismaal, siis eelistaksin sama raha jätta oma inimeste tarbeks. 

Tööna ei viitsiks enamus meist 10 euro eest vanarauahunnikust midagi välja kaevata, seda töödelda ning kuhugi postiga saata. Hobikaaslase toetamist aga eurodesse ümber arvestada on ka imelik.

Minu üks kihvtimaid selliseid tehinguid oli aastaid tagasi ksf! janek555 pojaga (kes oli sel ajal ca 10-aastane ja peaks nüüd olema juba täismees). Noorel mehehakatisel oli soov taastada jalgratas ning ta otsis juppe. Minul oli midagi vajalikku olemas koos enam-vähem komplektse terve jalgrattaga. Ei viitsinud minagi seda lahti võtta ja andsin kogu täiega. Kuna minul asja vaja ei olnud ning noormehe entusiasm oli toetamist väärt, siis oli hinnaks aitäh ja soe käepigistus. Jalgrattale järgi tulles oli noormehel kaasas plaadikook, mille ta oli ise koos emaga teinud tänutäheks. Mul oli ausalt öeldes piinlik, kas tegime ikka ausa kauba (kas minu panus oli piisav), kuid minule meeldisid selle noore väärtushinnangud.

Sa ei pea olema kasvult suur ega paksu rahakotiga, et leida lahendus mistahes olukorrale. Kõike ei saa siin ilmas ümber arvestada rahasse. Hobitegevuses on emotsioon sageli palju olulisem. 

Eelnev ei olnud mõeldud kriitikana mitte kellelegi eelnevale. Olemegi kõik erilised ja austustväärivad just seetõttu, et oleme erinevad. Ka vaadetelt elule.

[kass]

Minu üks kihvtimaid selliseid tehinguid oli aastaid tagasi ksf! janek555 pojaga (kes oli sel ajal ca 10-aastane ja peaks nüüd olema juba täismees). Noorel mehehakatisel oli soov taastada jalgratas ning ta otsis juppe. Minul oli midagi vajalikku olemas koos enam-vähem komplektse terve jalgrattaga. Ei viitsinud minagi seda lahti võtta ja andsin kogu täiega. Kuna minul asja vaja ei olnud ning noormehe entusiasm oli toetamist väärt, siis oli hinnaks aitäh ja soe käepigistus. Jalgrattale järgi tulles oli noormehel kaasas plaadikook, mille ta oli ise koos emaga teinud tänutäheks. Mul oli ausalt öeldes piinlik, kas tegime ikka ausa kauba (kas minu panus oli piisav), kuid minule meeldisid selle noore väärtushinnangud.

Sa ei pea olema kasvult suur ega paksu rahakotiga, et leida lahendus mistahes olukorrale. Kõike ei saa siin ilmas ümber arvestada rahasse. Hobitegevuses on emotsioon sageli palju olulisem. 

Eelnev ei olnud mõeldud kriitikana mitte kellelegi eelnevale. Olemegi kõik erilised ja austustväärivad just seetõttu, et oleme erinevad. Ka vaadetelt elule.

Mainiks selle jutu peale, et olen juhtunud olema vähemalt 2-l (vana)jalgrattaüritusel koos selle noormehe ja tema taastatud "kokukaga". Esimene sõit oli küllaltki raske Türi - Tamsalu matkatee sõit, kus tursked mehepojad poolel teel otsa lõppesid, aga see tollal väike poiss lasi oma 20" rataste peal sellist sõitu, et ole mees ja püsi kannul. Vanermad olid meie Tamsalusse jõudes siiralt imestunud, algselt oli neil kodus plaanitud palju lühem sõit ja Tamsalusse matkalisele järeletulek polnud üldse plaanis. Teine kord oli sama sorti rattaga ühel Jalgrattamuuseumi "mõisatuuril" ja kolmas kord ka, siis vist juba "meesteka" mõõdus jalgrattaga.
Mina olen küll erinev, aga kangesti tahaks olla nagu teised ja kas see 10 euri, mille eest keegi ei vaevu kõrtki liigutama on brutu või netu? Ma igaks juhuks ei hakka oma tunnitasust siin rääkima, kardan, et olen liiga eriline ja austustvääriv!   
Aga Wandereri silt tuleks jah Omenaossile anda ja soovitavalt koos raami jm mudruga, tema ei laseks sel väljas hunnikus vedeleda, vaid teeks sellest jälle asja!

[Talupoeg taluja]

Minuarust see on ikka väga suur töö see raam sealt hunnikust välja sikutada ja saatmiseks ette valmistada.  Inimese jaoks kes asjaga tegelenud pole, võtab see kindlasti ilmatuma aja. Nädal läheb kindlasti.

[honkomees]

Tere
Kuna ma ei tea kui palju sinu töötund maksab ja kaua kulub sul sildi kätte saamiseks-pakkimiseks-saatmiseks/käest kätte üleandmiseks, siis pakun 10.- ...

Tööna ei viitsiks enamus meist 10 euro eest vanarauahunnikust midagi välja kaevata, seda töödelda ning kuhugi postiga saata. Hobikaaslase toetamist aga eurodesse ümber arvestada on ka imelik.

Nagu Indrek kirjutas, siis ajakulu see ei kata aga missioonitundest (sic!) olen valmis selle vanarauahunniku õue peale laiali laotama ja uuesti kokku kandma.

Minuarust see on ikka väga suur töö see raam sealt hunnikust välja sikutada ja saatmiseks ette valmistada.  Inimese jaoks kes asjaga tegelenud pole, võtab see kindlasti ilmatuma aja. Nädal läheb kindlasti.

Toomasel on täitsa õigus  , kuna seal asjad parajalt sõlmes, näituseks läbi sakslaste kokkukäivate voodite raamide põimunud. Tegelikult kõikse rohkem võtab aega hunniku uuesti kokkuladumine, sest õue peale laiali seda kah jätta ei saa ...

[mossepower]

Igaks juhuks lisan veel ühe oma mõtte. Kuna tundub, et eesmärk on just ajahamba jälgedega originaalmärk jalgratta külge istutada, siis ise soovitaks ostjal tagantpoolt märgi neetide vastast toru lahti lõigata/puurida ning originaalneedid torni v. puidukruvi/naelaga (otsa teravus) välja lüüa. Kui on õnne ja needid kehvalt kinni, siis võib õnnestuda ka viimased lihtsalt kahvlitoru august suure nurga all lähenedes välja suruda. Siis jääb märk täiesti terveks ning lisaks jäävad terveks ka õiged vanad needid, millega märk teisele rattale kinnitada nii, et see audentse väljanägemisega jääb.

Muidu kui uute ilusate ja läikivate neetidega sellises seisus märk teise ratta külge panna, siis selline asi näeb juba kaugelt üsna võlts välja.

Vabandan kui selline teguviis on teada-tuntud sellises olukorras (raam läheb ohverdamisele) jalgrattaentusiastide seas, aga igaks juhuks tõin siiski välja.

[kass]

Ma tõin ka siin varemalt välja, et need alumiiniumist wandereri sildid peaksid minu teada olema raami küljes alumiiniumist "kõrvadega" neetidega, st "kõrvad" tuleks üles tagasi painutada, muidu jutt õige. Nüüd veidi järelemõeldes vb ajan Dürkopiga segi, sel on küll kõrvadega, kuidas Wandereril, ei mäleta. Omal oli millalgi tehtud rauasae lehest kitsas õhuke "meisel", see oli vanaraua kokkuostu platsil elektriposti praos ja vajaduse korral sai seda kautatud mõned korrad, kui oli mingi rikutud/hävinenud raamijäänus korraliku märgiga.

[omenaossi]

Tänan kõiki teema-arendajaid. Väga huvitavad mõtted. Mul on üks tip-top märgiga W raam täiesti olemas. Pole lenksu, kahvlit ega ketiratast küljes - alasti raam. Pole vaja hunnikust välja kiskuda ega midagi - täitsa lihtsalt kättesaadav ja pole roostes ka. Lõikangi relakaga esiotsa puruks ja kisun märgi maha! Ülejäänud raipe virutan tagantkätt vanarauda! Või ostan ebay'st! Ja edaspidi, ikka kui midagi soovin, siis kohe - põrsast kotis ostes - pakun ebay'ga samaväärse hinna. Andke amatöörile andeks senine rumalus ja taktitundetus. Lõpetuseks>: et ma ei pane seda märki karpi kõlisema ega näpu vahel sahisema, vaid konkreetse ratta külge. Muidugi ei oska aimata - äkki on selline tegevus labane ja kuidagi taktitu. Just mõni aeg tagasi võisin kogeda, kuidas pakkudes oksjonil ebayga võrdset hinda ühe aksessuaari eest, pakkus muuseumiomanik ikka üle. Ei ole midagi, et Eestis hinnad odavamad kui ebays! Makskem rohkem, kui rahakott puuga seljas. Küll siis teised ka maksma hakkavad!

[mossepower]

...Just mõni aeg tagasi võisin kogeda, kuidas pakkudes oksjonil ebayga võrdset hinda ühe aksessuaari eest, pakkus muuseumiomanik ikka üle. Ei ole midagi, et Eestis hinnad odavamad kui ebays! Makskem rohkem, kui rahakott puuga seljas. Küll siis teised ka maksma hakkavad!

Muidugi, siinsed asjad on eestlase jaoks ikka Eesti ajaloo ja emotsionaalse väärtsusega võrreldes "hingetu" ja "ajalootu" välismaalt pärit vanavaraga. Kuidas muidu seletada asjaolu, et kui mujalt endistest liidumaadest võib leida NIA (nõukogude inimese auto, vene tehnika ja mitmekordsete remontidega originaalist lootusetult kaugele viidud ennesõjaaegne auto) müügikuulutusi vanaraua lähedasega hinnaga, siis meil on samaväärsed 2-3000 eurot miinimum.

Auto 10x kõrgem hind välismaa omast kujuneb umbes nii: Kõigepealt sõitis sellega kohalik kuulus EW kaupmees või sattus auto siia sõja ajal kõrgema Saksa ohvitseri kasutuses. Seejärel kuulus auto müüja vanaisale, kes seda koos vanaonu, naabrimees Antsu ja külasepp Endliga remontis ja mitu korda täitsa uueks auto tegi. Kõik need mehed on kohalikud teada tuntud metsavendade aitajad ja Eesti asja eest võitlejad. Seetõttu oleks auto õige koht ERM-is, aga neil pole vist piisavalt raha, et seda restaureerida kuna nad ütlesid müüja pakkumisele ära. Soomlased pakuvad kinnisilmi sama auto eest 2x rohkem kui müüja hetkel soovib, aga müüja tahaks, et vanaisa auto ikka Eestisse jääks ja seetõttu annakski sellise harulduse poolmuidu siinsele asjaarmastajale ära.

Käesolev naisteraamiga Wanderer võis olla EW ajal kohaliku kuulsa Naiskodukaitse liikme sõiduvahend, kes sellega sõjaajal meestele rindele suppi ja käpikuid vedas.  Nõukogude ajal aga sõitsid juba uued naised sama jalgrattaga punamonumenti õhku laskma. Seda kõike "Eesti ajalugu" arvestades muutubki 10 eurone märk 100 euroseks märgiks ja viimane tundub, et on märgi ajalugu arvestades ostja jaoks odavalt saadud.

[honkomees]

... Mul on üks tip-top märgiga W raam täiesti olemas. ...

nojah, eks ma nii aru saingi, et vaja pole, kuna foorumist saadetud e-kirjale vastust ei tulnud.

[diesel]

Tänan kõiki teema-arendajaid...

kõrvaltvaatajale tundub tegu olema põhjendamatu kibestumisega.
sa ju ise tegid teema ja soovisid märki saada.
kui rehaga kure püüdmine tulemust ei andnud, siis pakkusid 10 raha
ja kui see kohe tehinguni ei viinud, siis pole ju mõtet solvuda.

mina ka ei viitsiks kümne raha eest risuhunnikus kaevata ja silti viisakalt maha võtta
ja lõpuks veel pakkida ja saatmisega tegeleda isegi kui saatmiskulud eraldi makstakse.
aga kui privas viisakas kiri tuleb ja soov hästi põhjendatud, siis annaks kasvõi niisama ära.
seega solvumise asemel võta vaevaks suhelda.

[vant]

Suht ninakas jutt jah. Eespool lugupeetavate poolt viidatud missioonitunde põhjal teele lähetatud asja mina sellise suhtumise puhul välistaks.
 Olen ise kord ka sattunud situatsiooni , kus ka ühel asjapulgal oli hirmsasti vaja teatud sorti kolbe.
 Nägin natuke vaeva, korjasin kokku, leppisin kohtumise, viisin koju kätte. Härrasmees oli unustanud, et ma tulema pidin. Helistades öeldi sellises käskivas kõneviisis "kle pane sinna trepi peale, eks ma pärast vaatan"
 Minu poolest oli see päramine kord kellegile midagi viia teemal a la "mõnus ksf" või "finantsiliselt vähevõimekas noor taastaja" vms. missioonitundeline tegevus. Hind pole antud juhul üldse peamine. Kui suhelda ei oska, tuleb endal osta, nii lihtne see ongi.