Kettsaeraam?
#1

Mõtlesin jagada pilte ja infot isetehtud kettsaeraami kohta,äkki keegi tahab ideid võtta või jagada.
asi sai tehtud oma tarbeks materjali lõikamiseks, peamootoriks on 2850p 8.5 kw elektrimootor, 
Ülekanne on kiirendatud ca 2.8 korda,ehk tähikuratas peaks tegema 8000rpm,vedav tähik on 3/8samm 8 hambaga,saeketi joonkiirus siis 20.5m/s,
peamootor on juhitav sagedusmuunduriga ja saab kiirust muuta kui vaja peaks olema.
Ettevedu on samuti väiksema sagedusmuunduriga elektrimootor reduktoriga mis veab nööriga saeraami, edasi ja tagasi, vedu toimub nöörile hõõrdejõul.
saemootori ja etteveo käivitamine on toodud välja puldiga,kiirus on muudetav potentsiomeetriga.
Saeraami pikkus on 8m  tehtud 50x50x4 materjalist, alla on valatud betoonist plaat,raam on ankurdatud ja on poltide peal reguleeritav,raam liigub 8x30 püstise lattraua peal laagritega.
Saelatiks 20tolline oregoni latt ja ketiks stihli 1.3 3/8lp pikkipuu kett,Õlitus toimub läbi pumba mida käitab kojamehe mootor mille kiirust saab muuta.
Siinkohal vajaks ise mõningat nõu,kes kasutavad sarnaseid kettsaeraame,probleem selles et saeketid ei kesta üle 2tm palgi lõikust,purunevad lõpuks lõpuks lõikehambast, kett mis ei ole veel puruks lennanud on näha et keti needivastustel on otsad puruks tõmmanud, viimasel ketil lugesin kokku 7 lüli millel otsad läinud, sellist ketti pole mõtet enam lappida ka,kett ise lõiganud ca 4 tundi, olen proovinud väiksema etteandega ja kiirusega,proovinud ka oregoni kette, paremat tulemust pole saanud, tellisin nüüd 1.5 3/8 standart suuruses keti ja lati, saab proovida kudjas need kestavad.
Jagage kogemusi, kettsaekaatrite kohta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                       
Vasta
#2

kas kiilusid kasutad?
Vasta
#3

kiilusi pole proovinud,samas ei tundu et pooks ketti kinni, lõige toimub kergelt.
Vasta
#4

8.5 kw peabki kergelt käima.
tasuks ikka proovida.
Vasta
#5

(15-04-2020, 13:01 PM)nomad3334 Kirjutas:  kiilusi pole proovinud,samas ei tundu et pooks ketti kinni, lõige toimub kergelt.

Nagu öeldi, sellise võimsusega polegi enne tunda, kui pilpaid lendab. Kas kett ja latt on töötamisel käega katsudes kuumad ka?

3/8 on kaunikesti õhukese lüliga kett ka. .325 ilmselt ei poolduks nii hõlpsalt. Aga puru tuleb jälle rohkem...
Vasta
#6

Mitme kraadine on keti teritus nurk? Kiiresti on hea saagida küll, aga proovi väikese etteandega, tõenäoliselt mõjub keti elueale hästi.
Vasta
#7

Ise tõstaks keti kiirust 2x kuigi see hakkaks rohkem lati nina kulutama, samas parem kui katkised ketid.
Kahju, et suuremaid ketirattaid ei müüda. Kett ei peaks nii kiiresti 180° tegema.
Kuidas keti temperatuuriga on? Ma kardan, et ketil lihtsalt liiga suur pinge madala kiiruse pärast.
Vasta
#8

Kuhu seal enam keti kiirust tõsta, kui joonkiirus praegu juba olla 20,5 m/s.

Pigem tuleb etteannet vähendada või õlitust suurendada.
Vasta
#9

Karmimal sael käib ka 30m/s ja veel karmimatel 40m/s, see 20m/s on tavalise elektrisae keti kiirus.
Vasta
#10

peamootor on hoopis 9.5 kw mitte 8.5 Wink kirjaviga.õlitust on ka ohtralt peale keritud juba saab varsti immutatud lauda teha Big Grin  sagedusmuunduriga saan keti kiirust tõsta veel pole probleemi kui viia mootor 70hz peale, iseenesest kui vene mootor selle peale laiali ei lenda, pole julenud veel proovida,sealjuures suurema kiiruse juures ei pea vastu enam laagripuki laagrid mis ise tehtud, kuna seal suht suured laagrid pandud, see juba läbi proovitud hiina laagritega mis kestsid täpselt 5 minutit siis jooksid kokku, praegu skf laagrid sees töötavad ilusti. keti osas proovin katsetada suurema profiiliga 3/8 ketti aga siis saetee veelgi suurem, ketid ise 10 kraadised.
etteande kiirus keskmiselt 8m/minutis üle selle ei lase kuna siis hakkab latile, praegu proovin 6m/min, lati temperatuur on käega katsutav ei oska öelda rohkem


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#11

samas vaadates logosoli e8 speed saw, 8kw mootor ketikiirus 22.5m/s kasutavad täpselt sama stihli pikkipuu ketti, neil ainult lati kuju sujuvam, etteande kiirusest lugenud ainult seda et mitte soovitav üle 8m minutis
Vasta
#12

(15-04-2020, 15:24 PM)Mihkus Kirjutas:  Karmimal sael käib ka 30m/s ja veel karmimatel 40m/s, see 20m/s on tavalise elektrisae keti kiirus.

Karmimad saed on siiski 30+, mitte 40. Ja karmimad saed ei käi 3/8 ketiga, vaid .0325 ketiga. 

Vahelülide säärane purunemine viitab termilisele ülekoormusele. Kas selle põhjuseks on liiga suur etteanne, liiga suur pöörlemiskiirus või labaselt nüri kett, ma ei julge pakkuda. Kuigi natuke peenevõitu tundub puru olema. Samas - ma pole ka suurem asi saeveskimeesWink

Alati jääb võimalus, et on tegu wandenõuga ja kuri kade inime lihtsalt käib kette lõhkumas.
Vasta
#13

kui kõik muud modifikatsioonid saad järgi proovitud. siis proovi ikka kiilu teema ka ära.
Vasta
#14

pigem tundub jh vandenõu moodi Big Grin. eks peab proovima kiilu kuigi ei viitsiks seda toppida sinna koguaeg, etteannet vähemaks, pean 2tm palki läbi laskma jälle siis on näha kudjas muutused mõjuvad, viskasin täna just karbist uue keti peale eks ole näha, ausalt öeldes pole jõudnud kette ennem teritada kui puruks hakkavad minema, hammas tundub terav olevat veelgi, iga uus kett 16raha jällegi, saeraam alles testimisel ja endal pole varasemaid erilisi kogemusi ka saekettide osas, praeguseks ca 7tm palki läbi lastud alles aga häirib see et 3 ketti puruks selle kogusega, kõik ülejäänud töötab hästi
Vasta
#15

küsiksin et kellel kasutusel vene kettsaekaatrid, kaua neil kett vastu peab. neid tundub olema eestis päris palju.
Vasta
#16

Saekaatri tähikud ja halumasina tähikud peaksid olema suuremad rohkemate hammastega. 20.5m/s pole tõesti teab mis suur. Väike dolmar jookseb ca 22m/s ja echo 28m/s ja pole suutnud ühtegi ketti veel lõhkuda kui üks naela peaga kohtumine välja arvata. 
See keti kulumine on veider ja ma küsiks, et kuidas sa lõikad kas keti vedava poolega või veetava poolega. Mootorsaega võrreldes siis kas plaadi ülenise või alumise poolega. Ühel juhul veetakse kett lõigates pingesse, teisel juhul surub tähik lülisid selga esimestele lõikavatele lülidele. Kui lõikad nii, et puru lendab mootorist eemale, võib see olla seotud. Kui aga puru eemaldumine toimub mootori pool siis on justkui kõik õige. Vale poolega lõikamine kulutab ka plaadi otsatähikut.
Vasta
#17

lõige toimub ikka õieti kui võtta mootorsaega võrreldes siis alumise poolega ikka.3/8 madala profiiliga kett on ainuke mis eestis pikkilõikuseks saada on, teinevõimalus on siis ise ümber käiata, ameerika foorume uurides kasutavad seal nn big mill süsteemides ka .404 kette aga see tundub juba nagu hakkepuidu tootmisena.
Vasta
#18

(15-04-2020, 17:33 PM)nomad3334 Kirjutas:  küsiksin et kellel kasutusel vene kettsaekaatrid, kaua neil kett vastu peab. neid tundub olema eestis päris palju.
Minul Valga mehe toodangu kaater. Paar ketti vast olen pooleks saanud, pigem see keti purunemine erand olnud. sthili pikipuu kett kasutusel ja oregoni leht.
Vasta
#19

(15-04-2020, 17:33 PM)maisalup Kirjutas:  Saekaatri tähikud ja halumasina tähikud peaksid olema suuremad rohkemate hammastega. 20.5m/s pole tõesti teab mis suur. Väike dolmar jookseb ca 22m/s ja echo 28m/s ja pole suutnud ühtegi ketti veel lõhkuda kui üks naela peaga kohtumine välja arvata. 
See keti kulumine on veider ja ma küsiks, et kuidas sa lõikad kas keti vedava poolega või veetava poolega. Mootorsaega võrreldes siis kas plaadi ülenise või alumise poolega. Ühel juhul veetakse kett lõigates pingesse, teisel juhul surub tähik lülisid selga esimestele lõikavatele lülidele. Kui lõikad nii, et puru lendab mootorist eemale, võib see olla seotud. Kui aga puru eemaldumine toimub mootori pool siis on justkui kõik õige. Vale poolega lõikamine kulutab ka plaadi otsatähikut.

See jutt peab paika, mul pilkemaster ja veotähik päris suur. Eestis esindab Kiretec ja hinda küsivad 50+ tugrikut..
Suurema tähiku puhul tuleb ka latti modifitseerida, et kett õhus ei käiks.
Vasta
#20

Mõningad tähelepanekud Alaska kasutamisest. Tegin kahest latist umbes mingi pika lati, suvalisest rullist koostatud kett peale. Siiani olen lõiganud umbes nii palju, et esimene kett hakkab otsa saama. Ostsin pikipuuketi, st 5-10 kraadise, iga teritamisega nihkusin 30 kraadi suunas....
Kogu aeg läks lõikamine lihtsamaks. Käsitsi raami lükates on need vahed eriti hästi tunda. 
Kusjuures kõige lihtsam on raami lükata kui kett keerata 3-40 kraadi vastukarva. st vedav ketas peab liikuma eespool. Ehk on abiks.
Kiilud on alati omal kohal olnud.

EDIT: kusjuures mind on pärast selle kogemuse saamist alati hämmastanud, et miks kõik saekaatrid püüavad 90kraadist nurka hoida. Ketaskaatri lõikenurk toetab mu teooriat, mis praktilise kogemusega kinnitatud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne