Rehvipingid
#1

Otsinguga ei leidnud siit foorumist, teen siis teema.
Otsin garaazi rehvivahetuseks tarvilisi pinke. Kasutatud komplektide hinnad algavad umbes 1000 euro ümber. Kõige odavama uue leidsin sellise: https://www.antehnika.ee/toode/2021/rehv...-111-w-110. Kui palju need kasutatud pingid üldse kuluvad, on seal mingid kuluosad või saab pink lihtsalt otsa lõpuks. Uue pingi puhul millised oleks need esimesed variandid mida oleks mõtet osta. Kas Lätist saab odavamalt?
Seadmed hakkavad tööd tegema sellises ühisgaraazis mitte rehvitöökojas, seega päris profikad jätaks hetkel kõrvale, kuigi üldise harimise mõttes võib ka neid näiteks tuua.
Vasta
#2

Soovitaksin osta kasutatud profipingid, Hiina kräpp ei tee inimest kasutamise käigus õnnelikuks.
Vasta
#3

Einar, äkki oskad mõned argumendid tuua, miks 10 jooksu jaoks aastas  on uus hiina pink on kehvem ja elu temaga raskem, kui 10a vana nimega pingiga, mis on iga jumala päev 6 tundi tööd teinud?
Vasta
#4

Ma tegin PULI hiinakatega 6 aastat tööd,siis vahetasin montaazika välja,poom paindus niipalju juba läbi,et fekaal oli tööd teha,tasakaalukas endiselt hiinlane.Hooajal on kiirematel päevadel 25-30 autot olnud päevas selline kesimine 10-15 autot.Seda muidugi kuskil pea paari nädala jagu,siis tilguvad,aga töö on tehtud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#5

Montaazikatel ongi häda selles et poom pole tehtud metallist vaid riisist.

Kui natuke rohkem jõudu rakendada (loe: vahetad madala profiiliga rehvi) jookseb poomi pea vastu velje serva ja rikub velje.


Hiina balansipingid on aeglased ja ei saa "ühe" korraga raskusi paika vaid küsib veel ja veel ja veel.
Vasta
#6

Eelkõnelejaga nõus,aga teema algataja ei otsigi pinke mass töö jaoks,poomiga saad ka nii mängida,et ei kahjusta velge.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#7

Et siis hiina sitta ei tasu osta, aga kui on Poolas tehtud? Mida arvata nendest: https://www.osta.ee/rehvide-paigaldamise...21538.html
Vasta
#8

Montaazikas on täpselt selline nagu see hiina"fekaal"

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#9

mina olen vahel leedukate käest asju ostnud.
teinekord täitsa jumekad hinnad.
enne viiruseid sai enam-vähem netilehel olevate hindadega siin kätte asjad.
kuis nüüd sisteem käib, seda ma öelda ei mõista.
https://www.liudoirankiai.com/en/catalog...s-changers
Vasta
#10

Niiöelda raha juurde pannes ja kasutatud või uut tehnikat vaadates on põhiline võit mugavuses. Makaronist tehtud hiina pingiga on hobikorras võimalik iseendale vajalik kogus rehve ära vahetada küll, aga mõned asjad on ikkagi mõeldud töötegemiseks. Olen ise ka aegajalt vaadanud mis kasutatud tehnikat pakutakse, võiks enda hobipingi välja vahetada - vaatasin just rohkem kallutava mastiga pinke, minumeelest tuleb sellest põhiline vahe mugavuses. Tasakaalupinkidega on lugu suhteliselt sarnane, odavamatel pead ise käsitsi ringi ajama jne (mis ei võta kindlasti tükki küljest kui paar korda aastas teha). Raske öelda kui täpsed need kõige odavamad hiina pingid on, olen pidanud Tallinnas suvalises rehvipunktis tasakaalustatud rattaid pärast üle käima, kõik 4 olid vähemalt 30 grammi mööda (mis annab juba täitsa tublisti tunda).
Vasta
#11

Rehvipinkide komplektis on tavaliselt montaažipink ja balansipink.
Montaažipinke on terve Kuldne Börs ja Auto 24 täis, põhiliselt neid odavamaid hiinakaid.
Olgu ta siis Wolf Germany või muu, mis alla 1800-2000 euro jääb, on ikka pesueht hiinakas.
Hiina ja euroopa montaaažpinkide vahe on materjalis, aga on ka korralikumaid hiinakaid. Nagu veneajal olid hiina termosed näiteks võrrelduna kohalikega.
Osade hiinakatega ei saa kaua tööd tega, selg väsib ära. Töölaud ja mast pole omvahel kooskõlas, aga hiinlased on tavaliselt meist ka lühemad.
Osta võib montaažipinki kasvõi leedust, aga kui plastkatted ära kuluvad, siis peab sealt ka neid otsima.

Kui montaažipink on lihtne nagu jalgratas, siis balansipink on teine maailm. Balansipingist sõltub ka töö lõpptulemus, kas on vibra või mitte.
Seega, pead oskama balansipinki kalibreerida ja balansipinki peab saama kalibreerida.
Korralikul tasakaalustusel on üks tasakaaluviht paremas veljeservas ja teine vasakus.
Ka valuveljele ainult 2 kleebitavat riba. Kui on rohkem tasakaaluvihte, siis on pink oma nullasendist väljas ja vaja on see üle kalibreerida.
14-16" velje tasakaalustamine õnnestub pea iga balansipingiga, aga 18" ja ülespoole on vähe teine maailm.
Vasta
#12

Wink Mul on ka kodus enda jaoks mõlemad olemas aga tasakaalu pingil oleks vaja kalibreerida joonlaud ,ma tean kuidas aga ei kalibreeri lihtsalt.Häda on selles,et pingi nimi on BALANCER ja muud marki polegi.Ja pole kust juppe leida kui oleks vaja Õpetus seletab jah,et hoiad kaugusemõõtjat nullis siis 17,5 cm peal ja ongi aga ei tule seda END CAL.Oleks tore kui keegi teaks mis viga.Pinkidel kahjuks erinevad õpetused kuigi nupud on samad.Olen vaadanud videost kuidas teevad aga selle pingiga nii ei lähe.Tänud.
Vasta
#13

Tere
Kas oskab keegi soovitada kodukasutusse rehvi tasakaalustuspinki.Vaatasin kolme(mis leidsin) pinki aga mis head ja vead seda ei oska arvata.Hind võiks olla nii tuhande ligi.Kasutatud ei julge osta,kalibreerimise pärast.Kui midagi viga siis remont maksab umbes uue odavama pingi hinda ja garantiid ka ei anta.
https://www.antehnika.ee/toode/1810/tasa...-1152-puli
https://varuosamarket.ee/et/tasakaalupin...pment.html
https://www.rparts.ee/toode/rehvi-tasaka...automaatne
Vasta
#14

Heal pingil on ka võlli pidur olemas, pedaali vajutad alla ja siis püsib ratas paigal seni kui raskuse paika saad.Kes on piduriga pingil tööd teinud siis enam tavalist ei taha.Ma ei tea konkreetset redatsi,aga osadel on see häda,et reeglina ühe korraga ratast tasakaalustada ei suuda.Paned ratta pinki ja pöörlema ja fikseerib mingid raskused ja näitab neid,saad need paika ja kontrolliks uuesti pöörlema ja siis leiab ,et veel vaja 5-10 gr raskusi lisada kuhugi.Profipingid niipalju kui näinud olen suudavad ühe korraga teha.Olen ka kuulnud,et eestis kirjutamata reegel,et 5gr mõtetu panna kuna meie kiirustel seda tunda pole,pidavat olema kirjutamata seadus,läänes kiirteedel pidi alles tunda olema.
Vasta
#15

Mina olen teinud testi seoses nende raskustega. Panna tasakaalud nulli ja siis paar päeva sõita näitab tasakaalu natukene jälle paigast. See 5 grammi siia-sinna on paratamatus meie teedel sodi ja lägaga. Pingiks on Hoffmanni prfikas ja saab iga aasta kalibreerimist.
Vasta
#16

See 5 gr. oleneb paljudest teguritest. Audi 16 tolline ratas hakkas 5gr pärast juba 85 pealt tunda andma. 
Volvo 18 rehv oma massiivse veljega -15 grammi juures hakkas alles 110 pealt vibrama. Lõin ise harjaga jäätüki asemel raskuse maha.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#17

Seda 5 gr juttu rääkis poiss,ta on värskelt kooli lõpetanud,oksendamiseni rehve vahetanud,kas koolis õppejõud rääkinud või rehvipaigaldajad seda täpselt ei tea.Enda masinatel mõnel olen pannud see 5 gr ja mõnel mitte ja vahet pole,aga üle 100 ei kima ka.

Kui küsija nüüd puli ja redazi ühe teise mudeli pilte(nuppude paneel) detailselt vaatab siis mina küll vahet ei suuda teha,ühelsinine ja teisel punane kest...
Vasta
#18

Kusjuures kui jaurata edasi just selle 5 grammi ümber siis see annab ennast tunda kui sattud uue sileda euroasfaldi peale. Alguses on kõik vait ja siis hakkab vaikselt tulema nagu hambavalu kui ratas resonantsi läheb.
Kui teed rooliga ühe nõksu on natuke aega vait kuni ennast uuesti kogub.
Meoe krobeliste teede peal tõesti ei ole vahet kas viis puudu või üle.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne