Lääne noorklassikud Eestis.
#1

Lihtsalt huvi pärast uurin kas ja kui palju siinse foorumi rahva hulgas on selliseid entusiaste kes fännavad/omavad lääne nn noorklassikuid. Selle all mõtlen ca 1960-1984 väljalskeaastaga originaalis või ajastutruude lisadega tsikleid. Ise oman 76, 77 a Honda GL1000 ja 81a GL1100. Nn unistuste ratas on Honda CB 750 k1-k3 millede hinnad on ulmelised.
Vasta
#2

Kas unistuste ratas?  https://www.nettimoto.com/en/honda/cb/2524402
Vasta
#3

No ikka siin selliseid isikuid leidub. Ma just sõin kere täis ja lähen maale oma klassikut üle paari aasta äratama - https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=50428
Vasta
#4

Bemari airhead on harrastamist väärt, nende hinnad on kümne aastaga vähemalt 3 või 5 korda tõusnud. Igatahes respekt. Ükspäev just mõtlesin kas peaks ühe oilheadi igaksjuhuks seisma ostma, need saavad ju ka kunagi otsa.
Vasta
#5

Teema algus on muidugi tõsine offtopic, rohkem idast kui need riisipüssid ei saa vist ükski mootorratas pärit olla.
Vasta
#6

Kui uskuda kerakujulise maa teooriat ja minna muudkui lääne poole, siis ükskord tuleb riisipüsside maa vastu ... Ma ka seda meelt et geograafiaga lääne vs ida masinat  ei määra. Poola on ida ja Jaapan on lääne riista tootja
Vasta
#7

(25-04-2020, 16:13 PM)Valmet Kirjutas:  Bemari airhead on harrastamist väärt, nende hinnad on kümne aastaga vähemalt 3 või 5 korda tõusnud. Igatahes respekt. Ükspäev just mõtlesin kas peaks ühe oilheadi igaksjuhuks seisma ostma, need saavad ju ka kunagi otsa.

Ei ole neid õhupäid just liiga palju liikvel ja pole ka õlipäid. Ma olen alati arvanud, et pigem on mõistlik oma vaba raha sellise tehnika algupäraseks ja originaalseisukorda viimisel, kui seda vaba raha pankadele pensionifondi haldamiseks annetada. Vana ja klassikalise tehnika hind läheb raudselt vaid üles, pensionifondi rahadega seda küll väita ei saa.
Vasta
#8

(25-04-2020, 09:54 AM)Brrr Kirjutas:  Kas unistuste ratas?  https://www.nettimoto.com/en/honda/cb/2524402

Pigem ma otsin sinna 70-73 a e esimese põlvkonna ratast. 


Bmw on ka äge aga ise olen jah jäänud kuidagi riisirakkettide peale. Ma ei saa sellest nn margipõhisest rivaalitsemisest aru... mul kõrvad hakkavad liikuma iga mootori mürina peale Smile  Mõnega vähem, mõnega rohkem.
Enim erutavad sellised omaaegsed suuna näitajad või erinevate ajastute pärlid. Honda CB, Kawasaki Z1, Ducati Desmo, Norton, Triumph Bonneville.... neid on palju. Eestis pole see vanade või õigemini siis noorklassik mootorrataste scene vist väga popp kuna tänavapildis oluliselt neid liikumas pole... R35-te on vist isegi rohkem kui 1970 Honda CB70 Four-e .
Vasta
#9

See on ju loogiline tegelikult. Kultuur ja teadlik tarbimine puudub. IŽ-ide, Jawadega, Pannoniate jne jne on enamus üleskasvanud või kokkupuutunud. R35-ga sõitis taat kas peale sõda või siis sõja ajal  Big Grin aga see 70ndate CB... Heal juhul nägi keegi pilti kuidagi aga ratast mitte enne 90ndaid ja tänane 30aastane tegelane tahaks värsket R1 või siis vähemasti midagi muud uut. Kuigi Cafe raceri stiilis.

Meie vanatehnikakultuur on seda nägu nagu meie võimalused siis olid. Kindlasti tekib ajas juurde neid, keda idabloki ilmkärakad (enam) ei paelu aga senini on need praegused fännid.. vanatehnika pioneerid  Smile
Vasta
#10

Sorry OT, aga kas keegi suudab Cafe raceri maakeelde panna? Googlet oskan kasutada, head vastust ei saanud. Minu jaoks on see Jawa 638.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#11

Kohvi kihutaja Big Grin

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#12

(25-04-2020, 23:26 PM)Marko Kirjutas:  Sorry OT, aga kas keegi suudab Cafe raceri maakeelde panna? Googlet oskan kasutada, head vastust ei saanud. Minu jaoks on see Jawa 638.
Seda on vist võimatu otse tõlkida... sama nagu rock 'n roll gi. Ja eks see idablokis omaaegne jaffide tuunimine liigitub ka vabalt selle sama mõiste alla natuke. Just alles ükpäev sattusin lehele kus oli kokku kogutud retro pilte 70-80te aastate "tuunitud" jaffidest. Sadulad üles painutatud ja teab mis veel ... päris lahe. Aga siis vist kiiruse suurendamisele väga ei mõeldud?
Vasta
#13

https://huutokaupat.com/1869353

Veel jõuate!

Mulle Endale meeldib see: https://huutokaupat.com/1839750

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#14

Ise hakkasin japsi uusklassikutega tegelema 2000-ndate alguses, kui tõin Soomest kolm 73a Suzuki T500.
Kusjuures, mu Soome sõbra sugulased, 2 venda, olid noorukitena ostnud neist kaks korraga samast Suzuki esindusest nii, et tsiklite raaminumbrite vahe oli ainult 8 ühikut. Sinnani olin paadunud vana Jawa fänn (2-silindrit/2 takti) (olid vanaisal ja isal), aga ajapikku tekkis soov leida midagi sarnast, ent võimsamat. T500 tundus sobiv. Kuna küll küllale liiga ei tee, siis tõin 2006 Soomest veel kaks T500 (72a ja 73a mudelid).

Salamisi meeldis siiski Kawasaki H1 500. Varateismelisena tuhnisin vanades Tehnika & tootmise ajakirjades ja 70-ndate alguses ilmus seal H1 kohta napisõnaline teade koos tsikli visandiga (polnud isegi fotot). Aga tehnilised andmed olid imetlusväärsed, 500 cm3, 3 silindrit, 60 hj ja 200 km/h. Vanaisa kolmepoolene vana Jawa, mis oli põhimõtteliselt mulle lubatud - kui suuremaks saan - tundus oma 18 hj-ga Kawasaki kõrval lihtsalt armetu. Hilisemas elus tekkisid kontaktid USAs, kelle kaudu sai algul eelkõige T500 juppe hangitud - USA oli japside põhiturg. Sest nagu sommidele kombeks, olid tsiklid suure läbisõiduga ja kehvasti remonditud. USAs leidus seevastu hea säilivusega, olematu läbisõiduga jms täielikke pärleid. 2008 sebisin siis mainitud 69a H1, edasi Yamaha TX750, lõpuks 68a T500.

Tollal tundus, et peaks olema ka midagi 4-taktilist, kasvõi pikemateks sõitudeks. T500 on küll töökindel kilomeetriõgija, aga lõpeks tossav ja vibreeriv 2-taktiline.
750 cm3 pidasin sõiduomaduse poolest minimaalseks kubatuuriks. Et UK, Itaalia ja Saksa tsiklid ei paelunud, jäid lõpuks valikusse CB750 ja TX750. Tõsi, viimase töökindluse kohta räägiti netis õudukaid. Esimese karakteristikat kahtlustasin olema aga liiga tänapäevase. Lähema selguse andsid Soome tuttavate juures tehtud proovisõidud - CB750-l puudus minu jaoks iseloom. Ilus, aga igav. Et TX750 müüdi kommiraha eest, võtsin korraga 2 tükki, mõlemal läbisõit 5000 miili kanti. Ju mootorid ikka töökindlaks saab, Yamaha oli selleks isegi vastavad järelpaigalduskomplektid leiutanud. Tõsi, hangitud komplektid müüsin hiljem jälle maha kui enda arust kasutud. Nagu meditsiinis, tegeleda tuleb haiguse põhjuste, mitte tagajärgedega.
Vasta
#15

Kas H1 siiamaani alles? See ju ka üks tõsine pärl. On vist 3 silkuga?
Vasta
#16

76a.

[Pilt: RD250.jpg]
Vasta
#17

(26-04-2020, 15:43 PM)Peeter80 Kirjutas:  Kas H1 siiamaani alles? See ju ka üks tõsine pärl. On vist 3 silkuga?
Ikka alles. Lisaks teine tsikkel juppidena, paberitega raam Saksast, plekiring, elektroonika ja juhtmed USAst, mootor ja rattad Soomest, sumpsid Šveitsist jne.
Tglt kogu see vanade japside jupimajandus on üks ajuvaba tagaajamine mööda planeeti. Kunagi oli tarvis 68a T500 esiporikat, olemasolev oli küll taastatav, aga mul on kiiks juba alustada korralikust toorikust. Samas seisis mul USAs sama mudeli iste, mille olin ostnud nö igaks juhuks kuulutuselehe craigslist.org kaudu. Lõpuks leidsin ühe tüübi Austraaliast, kes nõustus vahetuskaupa tegema - iste läks siis postiga USAst Austraaliasse ja porikas tuli maa kuklapoolelt siia.
Replika-tööstus areneb küll kiiresti (nõudlust on), aga piirdub enamjaolt pisividinatega (poldid-mutrid jms, kummidetailid, mootori liikuvad osad jne). Korraliku tooriktsikli puhul saab kriitilised osad nendega kergesti asendatud, aga mittekomplektset pre-75 japsi ei soovitaks soetada. Kui juba targutamiseks läks, siis teine no-go oleks väike kubatuur.
Vasta
#18

(26-04-2020, 19:04 PM)argo1974 Kirjutas:  
(26-04-2020, 15:43 PM)Peeter80 Kirjutas:  Kas H1 siiamaani alles? See ju ka üks tõsine pärl. On vist 3 silkuga?
Ikka alles. Lisaks teine tsikkel juppidena, paberitega raam Saksast, plekiring, elektroonika ja juhtmed USAst, mootor ja rattad Soomest, sumpsid Šveitsist jne.
Tglt kogu see vanade japside jupimajandus on üks ajuvaba tagaajamine mööda planeeti. Kunagi oli tarvis 68a T500 esiporikat, olemasolev oli küll taastatav, aga mul on kiiks juba alustada korralikust toorikust. Samas seisis mul USAs sama mudeli iste, mille olin ostnud nö igaks juhuks kuulutuselehe craigslist.org kaudu. Lõpuks leidsin ühe tüübi Austraaliast, kes nõustus vahetuskaupa tegema - iste läks siis postiga USAst Austraaliasse ja porikas tuli maa kuklapoolelt siia.
Replika-tööstus areneb küll kiiresti (nõudlust on), aga piirdub enamjaolt pisividinatega (poldid-mutrid jms, kummidetailid, mootori liikuvad osad jne). Korraliku tooriktsikli puhul saab kriitilised osad nendega kergesti asendatud, aga mittekomplektset pre-75 japsi ei soovitaks soetada. Kui juba targutamiseks läks, siis teine no-go oleks väike kubatuur.
Vähemalt selliste originaalide hinnad liiguvad tõusvas trendis. Mul hetkel GL1000 76a juppideks ja läheb originaaliks tagasi loodetavasti siis järgmiseks suveks. Olen hetkel Hondadele pidama jäänud kuna on väljakujunenud juba kindlad kohad ja inimesed kust kaudu infot ja juppe saab. 
Kui CB 750 kunagi mõistliku hinnaga leian toorikuks siis hakkan muid marke vaatama. Cbx 1000 jääb ilmselt kättesaamatuks kuna nende hinnad juba 10k ja enam...
Vasta
#19

(26-04-2020, 22:27 PM)Peeter80 Kirjutas:  Vähemalt selliste originaalide hinnad liiguvad tõusvas trendis. Mul hetkel GL1000 76a juppideks ja läheb originaaliks tagasi loodetavasti siis järgmiseks suveks. Olen hetkel Hondadele pidama jäänud kuna on väljakujunenud juba kindlad kohad ja inimesed kust kaudu infot ja juppe saab. 
Kui CB 750 kunagi mõistliku hinnaga leian toorikuks siis hakkan muid marke vaatama. Cbx 1000 jääb ilmselt kättesaamatuks kuna nende hinnad juba 10k ja enam...

Kui CB750 K3 rahuldab, siis 5-5,5k eest peaks põhjanaabrite juurest midagi kõlblikku saama. Neil peaks leiduma ka USAst tooduid, mis väiksema läbisõiduga.
Sommide teemal veel, kõige esimese CB750 ostis Benkt "Hiko" Haikola. Oli au seda meest tunda, elav legend ja entsüklopeedia. Käis 70-ndate alguses selle tsikliga ümbermaailmareisil. Eestis on ka paar varajast CB750 registris, aga omanikud hoiavad peidus.
Vasta
#20

Pean ka ausalt ülesse tunnistama, et mind tabas ka mõne aasta eest sarnane haigus. Sai torgitud nii H1-te kui ka CB750 Four-i, aga lõpuks jäi sõelale hoopis CB500 Four. Minu jaoks vaieldamatult parim võimsuse-kaalu-välimuse-sõiduomaduste kombinatsioon. Võib-olla unistustes oleks üks Z1, aga ma lubasin endale, et lõpetan enne muud projektid ära... Rolleyes

[Pilt: 20190421-185233.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne