(29-04-2020, 10:27 AM)hillar2 Kirjutas: Kui suured kännud siis tuleb kopaga odavam välja juurida ja künda. Päris raielangi põlluks freesimine oli olnud 1000 eur hektar.
Kusjuures väljajuuritud kände alahinnatakse
See on vägagi küte, sealt veel ka teadustöö link. Kui kunagi põllumaale rajatud kuusepõld peale lageraiet ka tühjaks juuritakse ning uuesti põld tehakse, on ju hea. Ehk täielik raadamine ja kännud hakkeks pole üldse kasutu tegevus. Hea boniteediga ja kivivaba suurt siledat ala tasubki pigem põlluna pidada. Karm aga nii on. Seda muidugi siis, kui ise omaenda põllumaad tarbid, välja rentimiseks ei ole ikkagi raadamisel mõtet. Kuna Järvamaal on sigahea boniteediga aga suhteliselt "mõttetu" mets olemas, siis tegin ka kunagi sellekohase arvutuse. Nii kirvega ja jämedalt! On selline 2 ha võserikku, kuskohast tromb tummise kuusiku maha võttis. Mullastik ja boniteet aga selline, KKT "sinilille":
Tsitaat:Mulla nimetus(Siffer): KI
Komponent 1: KI
Osalusprotsent 1: 100
Lõimis 1: v⁰₁ls₁60-90/r₂ls₁
Lihtlõimis: v1ls/r2ls
Huumushorisondi tüsedus: 22-25 23-28
Kivisus: II IV
Perspektiivne boniteet: 64
Jah, küttepuud saab terve elu. Aga põllumaaks raadamine ei ole kuidagi tulus kui seda lihtsalt maamaksu summa eest kellegile rentida. Üks jupp boniteediga 53 on rendil - aitab küll. Aga kui peaks ise põldu pidama hakkama, oleks selle juba lagedaks alaks teinud. Ja kõige mõistlikum oleks see naabrite võserikega koos suureks 20-hektariliseks põllumassiiviks teha, sealt pealt teeniks kambakesti nagu pärisraha
Iga aasta.
Jällegi: loodusliku mitmekesisuse kohalt eriti halb plaan aga majanduslikult mõtekas! Samas see 20Ha toodaks rohkem, kui Noarootsi 200Ha põld - nii enam-vähem! Rääkimata maastaabi efektist masinate efektiivsuses. Samas tasub Läänemaal üldisemalt pigem metsa kasvatada. Ei saaks ka Eesti keskpaika Hollandi ja Belgia kombel lagedaks lõigata aga teatud mahus ma täitsa mõistan soovi ja reaalsust võserike raadamistel.
Ehk pisem on meie võserik ja suur kokku suurfarmi/kartulihoidla tagune suhteliselt mõttetu metsmassiiv, kuskohast on enamus tänaseks juba lõigatud. Mingid puude/põõsaste triibud peaks vahele jätma et tuisku ja tuult pidurdada. Ja et oleks linnukestel ka eluruumi.
Teoorias kändude juurimise/täisraadamise kulu + saadav puit + kivikorjega saadava materjali müük võiks nii suure pinna pealt omadega nulli tulla või suisa esiemse sissetuleku seemne ostuks tuua. Aga mürkrohelistele see tegu kohe kuidagi ei meeldiks
Ja "õnneks" ei ole lootust ka eestlastel omavahel kokkulepeple jõuda ja keegi oma juppi niisama maha ka ei müü.