[ak75]

Selline seade https://www.youtube.com/watch?v=PGb6hKP2DWQ&t=10s
Kasutajaid? Kogemusi?
Rentijaid lõunapoolses Eestis? Hind?

Minu küsimused - kuidas suhestub juhusliku põllukivi või metallesemega (näiteks kunagi unustatud lehmakinnitusora koos ketiga vms)?

[v6sa]

Sõltub trumlile kinnitatud haamrite materjalist ja juhi oskusest kerget survet peal hoida. Keskmine maakivi annab mõne minutitga järele. Liinihooldajatel on mõned. Minu maa peal toimetanud isendil olid kive mittelõhkuvad odavad haamrid, millega puit kenasti pilbasteks lasti. Mõned kivipuuted olulist kahju ei tundunud tekitavat.

Aga alguses olid olnud küljes mingid raskemad "sinised" hambad, millega pani ka kive raginal. Olla maksnud korades rohkem ja vahetati odavamate vastu.

Lehmaketi kerib ümber, lehmavaia viskab eemale. Lehma segab mullaga. Tüütu naabri ka, kui see enne uimaseks lüüa.

Itaallastel on sääraseid asju palju traktori järgi, parematest tegijatest vast Meri-Crusher võiks olla siinkandis levinud.

[hillar2]

Kui suured kännud siis tuleb kopaga odavam välja juurida ja künda. Päris raielangi põlluks freesimine oli olnud 1000 eur hektar.

[PlyVal64]

Kui suured kännud siis tuleb kopaga odavam välja juurida ja künda. Päris raielangi põlluks freesimine oli olnud 1000 eur hektar.

Kusjuures väljajuuritud kände alahinnatakse   See on vägagi küte, sealt veel ka teadustöö link. Kui kunagi põllumaale rajatud kuusepõld peale lageraiet ka tühjaks juuritakse ning uuesti põld tehakse, on ju hea. Ehk täielik raadamine ja kännud hakkeks pole üldse kasutu tegevus. Hea boniteediga ja kivivaba suurt siledat ala tasubki pigem põlluna pidada. Karm aga nii on. Seda muidugi siis, kui ise omaenda põllumaad tarbid, välja rentimiseks ei ole ikkagi raadamisel mõtet. Kuna Järvamaal on sigahea boniteediga aga suhteliselt "mõttetu" mets olemas, siis tegin ka kunagi sellekohase arvutuse. Nii kirvega ja jämedalt! On selline 2 ha võserikku, kuskohast tromb tummise kuusiku maha võttis. Mullastik ja boniteet aga selline, KKT "sinilille":

Mulla nimetus(Siffer): KI
Komponent 1: KI
Osalusprotsent 1: 100
Lõimis 1: v⁰₁ls₁60-90/r₂ls₁
Lihtlõimis: v1ls/r2ls
Huumushorisondi tüsedus: 22-25 23-28
Kivisus: II IV
Perspektiivne boniteet: 64

 Jah, küttepuud saab terve elu. Aga põllumaaks raadamine ei ole kuidagi tulus kui seda lihtsalt maamaksu summa eest kellegile rentida. Üks jupp boniteediga 53 on rendil - aitab küll. Aga kui peaks ise põldu pidama hakkama, oleks selle juba lagedaks alaks teinud. Ja kõige mõistlikum oleks see naabrite võserikega koos suureks 20-hektariliseks põllumassiiviks teha, sealt pealt teeniks kambakesti nagu pärisraha  Iga aasta.
Jällegi: loodusliku mitmekesisuse kohalt eriti halb plaan aga majanduslikult mõtekas! Samas see 20Ha toodaks rohkem, kui Noarootsi 200Ha põld - nii enam-vähem! Rääkimata maastaabi efektist masinate efektiivsuses. Samas tasub Läänemaal üldisemalt pigem metsa kasvatada. Ei saaks ka Eesti keskpaika Hollandi ja Belgia kombel lagedaks lõigata aga teatud mahus ma täitsa mõistan soovi ja reaalsust võserike raadamistel. 
Ehk pisem on meie võserik ja suur kokku suurfarmi/kartulihoidla tagune suhteliselt mõttetu metsmassiiv, kuskohast on enamus tänaseks juba lõigatud. Mingid puude/põõsaste triibud peaks vahele jätma  et tuisku ja tuult pidurdada. Ja et oleks linnukestel ka eluruumi. 

Teoorias kändude juurimise/täisraadamise kulu + saadav puit + kivikorjega saadava materjali müük võiks nii suure pinna pealt omadega nulli tulla või suisa esiemse sissetuleku seemne ostuks tuua. Aga mürkrohelistele see tegu kohe kuidagi ei meeldiks  Ja "õnneks" ei ole lootust ka eestlastel omavahel kokkulepeple jõuda ja keegi oma juppi niisama maha ka ei müü. 

[muska71]

see paugutab jah korralikult,tükid lendavad päris kaugele ja võsa hakkab tükk maad hiljem uuesti kasvama kui võsalõikusega.

kändude hakkimine,et kas see tera ei riku?mulda kive täis ju?