Probleem koduse konserviteoga
#1

Kuna see selline ise oma kätega asjade tegijate foorum on, siis äkki keegi oskab hüva nõu anda. Probleem järgmine. Sai ostetud roostevabast elektriküttega autoklaav konserveerimiseks. Kõik ilus kena, aga konservidel on kaane ja karbi ühenduskohtades mingid imelikud mustad plekid. Gaasipliidil samade konservikarpidega potis konserve keetes sellist asja ei esine. Kas keegi teab milles võib probleem olla. Elektripool on korrektne, maandatud jne.
   
Vasta
#2

(16-05-2020, 08:51 AM)ifffff Kirjutas:  Kuna see selline ise oma kätega asjade tegijate foorum on, siis äkki keegi oskab hüva nõu anda. Probleem järgmine. Sai ostetud roostevabast elektriküttega autoklaav konserveerimiseks. Kõik ilus kena, aga konservidel on kaane ja karbi ühenduskohtades mingid imelikud mustad plekid. Gaasipliidil samade konservikarpidega potis konserve keetes sellist asja ei esine. Kas keegi teab milles võib probleem olla. Elektripool on korrektne, maandatud jne.

Klaaspurkidega tuleb sisse lüüa,lasta eelrõhk.Võibolla surub valtsi vahelt välja.

[Pilt: p.jpeg?fv_content=true&size_mode=5]
Vasta
#3

(16-05-2020, 12:50 PM)_rein_ Kirjutas:  Klaaspurkidega tuleb sisse lüüa,lasta eelrõhk.Võibolla surub valtsi vahelt välja.

Külmast peast sai ca 1,2 atm eelrõhku sisse löödud. 112 kraadi juures oli rõhk ca 4 atm. Peaks olema nii nagu peab.
Vasta
#4

(16-05-2020, 15:26 PM)ifffff Kirjutas:  
(16-05-2020, 12:50 PM)_rein_ Kirjutas:  Klaaspurkidega tuleb sisse lüüa,lasta eelrõhk.Võibolla surub valtsi vahelt välja.

Külmast peast sai ca 1,2 atm eelrõhku sisse löödud. 112 kraadi juures oli rõhk ca 4 atm. Peaks olema nii nagu peab.
mul on ilma elektrita autoklaav, eelrõhk 2 atti ja hoian kuumalt 4,2 ligi. Kraadiklaasi pole kasutanud, see ava seisab mul tühjana.
Vasta
#5

Pilti pole Sad

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta
#6

Ma arvan, et paaniksks pole põhjust. See lihtsalt rasva jäägid. Lahtises anumas vesi ringleb ja peseb rasva maha aga autoklaavis surve all vesi ei mölla ja aktiivselt ja pesu ei toimu.
Olles ise ka konserve teinud ühel ja teisel moel siis muud varianti ei näe. 
Kui just elektriküte seal koos rasvaga mingit reaktsiooni esile ei kutsu.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#7

Tsitaat:Kui just elektriküte seal koos rasvaga mingit reaktsiooni esile ei kutsu.
No pole usku, et vee soojendamiseks kasutatakse kaht žiletitera, millest vool otse vette lastakse nagu kunagi ammu tehti. Ikka tenniga tänapäeval ja siis ju vahet pole kas puude või tenniga.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

(17-05-2020, 09:43 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Kui just elektriküte seal koos rasvaga mingit reaktsiooni esile ei kutsu.
No pole usku, et vee soojendamiseks kasutatakse kaht žiletitera, millest vool otse vette lastakse nagu kunagi ammu tehti. Ikka tenniga tänapäeval ja siis ju vahet pole kas puude või tenniga.
Aga maandus. Klaav võib küll juhtmeotsas olla  ja visuaalselt maandatud aga kuidas maaga ühendus on teises juhtme otsas??? Võimalikud variandid.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#9

Tsitaat:Võimalikud variandid.
Jah, on mul üks el-radikas, mida saab vaid ühtpidi võrku panna, teistpidi on radika keres kergi vool.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#10

(17-05-2020, 10:50 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Võimalikud variandid.
Jah, on mul üks el-radikas, mida saab vaid ühtpidi võrku panna, teistpidi on radika keres kergi vool.

Ja kui nulljuht katkeb, on otsetee manalasse, olenemata kumba pidi ühendatud. Sellise radika koht ei ole vooluvõrgus.
Vasta
#11

Tundub, et mingi elektrokeemilise korrosiooni teema seal üleval on. Vahepeal on maad kuulatud siin seal. Ilmnenud on, et ühel tuttaval kellel on taoline elektriline autoklaav on samasugused probleemid, kuid gaasiga kuumutataval autoklaavil neid musti plekke pole. 

Tegin uue katsetuse. Seekord võtsin autoklaavi küljest maanduse ära. Esimesel pildil olevad konservikarpidel on näha tulemus. Ülemine on maanduseta, alumine maandatud tünniga tehtud. Maandamata autoklaaviga on tulemus veel hullem.

Alumisel pildil on näha, et need mustad plekid pole ainult kaane ja karbi liitekohal. Plekke on ka karbi põhjal, st siis seal kus ta on toetunud vastu autoklaavi põhjas asuvat plaati mis on tenni kohal. 

Kordusmaandus on mul hiljuti ehitatud ja ka asjameeste poolt üle kontrollitud ja mõõdetud. Kiideti heaks. 

On kellegil ideid probleemi raviks? Äkki peaks roostevaba tenniga proovima?

   
   
Vasta
#12

Tead kui viitsid mine laena järgmiseks katsetuseks nö naabrilt vett või siis osta poest pudeliga. Äkki su vee keemiline koostis ja elekter teevad koos mingi erilise triki. Tegemist on jah elektrokeemilise naljaga aga mis täpselt ei tea.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta
#13

(17-05-2020, 15:12 PM)Naabrivana Kirjutas:  Tead kui viitsid mine laena järgmiseks katsetuseks nö naabrilt vett või siis osta poest pudeliga. Äkki su vee keemiline koostis ja elekter teevad koos mingi erilise triki. Tegemist on jah elektrokeemilise naljaga aga mis täpselt ei tea.
Tuttav kes samasuguse jamaga maadleb olevat destileeritud veega katsetanud. Tulemus sama, plekiline karp.
Vasta
#14

Mõõda multimeetriga vooluvõrgust lahti ühendatud autoklaavil anuma põhja ja tenni klemmide vahelist takistust. Kui saad lõpmatusest erineva numbri siis on kala käes.
Vasta
#15

(17-05-2020, 16:33 PM)Telc Kirjutas:  Mõõda multimeetriga vooluvõrgust lahti ühendatud autoklaavil anuma põhja ja tenni klemmide vahelist takistust. Kui saad lõpmatusest erineva numbri siis on kala käes.
Takistuse number on lõpmatus ...... 

Isegi konkreetse tootja karpides ei saa põhjus olla, sest ka teistsugused karbid annavad sama tulemuse. 

Müstika. Homme lähen ostan testiks uue tenni koos mangaananoodiga (tol autoklaavil on küljes samasugune tenn kui soojaveeboileril)
Vasta
#16

Pingevabas olekus takistuse mõõtmine sellise probleemi tuvastamiseks ei pruugi alati tulemust anda. Läbilöök võib tekkida alles teatava pinge juures. Teine tegur on temperatuur. Vooluleke võib esile tulla alles mingi temperatuuri juures.
Vasta
#17

(18-05-2020, 16:53 PM)tcumen Kirjutas:  Pingevabas olekus takistuse mõõtmine sellise probleemi tuvastamiseks ei pruugi alati tulemust anda. Läbilöök võib tekkida alles teatava pinge juures. Teine tegur on temperatuur. Vooluleke võib esile tulla alles mingi temperatuuri juures.
Ma mõõtsin tulise pütiga surve all. Praegu uue tenniga katsetus jahtub, mõne tunni pärast saab teada kas oli uuest tennist koos magneesiumanoodiga tolku või mitte.

Edit: ka uus tenn ja magneesiumanood ei aita. Kuigipalju olid ääred vähem mustad , kuid ikkagi ei ole nad sellised nagu peaks. 

Kellel on veel ideid?
Vasta
#18

Kas karbid on korpusega kontaktis või ainult veega (ntks keraamilisel alusel) ? 
Kas täiesti uus tühi karp jätab roostetamata? Tundub, et just vigastuste/muljumiste kohalt läheb elektrolüüs käima. Nagu laevakerel, piisab katmata koha roostetamiseks muidugi ainult vees olemisest, elektrivoolu pole vajagi.
Vasta
#19

(18-05-2020, 20:50 PM)TeeTL Kirjutas:  Kas karbid on korpusega kontaktis või ainult veega (ntks keraamilisel alusel) ? 
Kas täiesti uus tühi karp jätab roostetamata? Tundub, et just vigastuste/muljumiste kohalt läheb elektrolüüs käima. Nagu laevakerel, piisab katmata koha roostetamiseks muidugi ainult vees olemisest, elektrivoolu pole vajagi.

Elektriliselt on karbid jah korpusega kontaktis, st vastu autoklaavi põhja või külge. Karp näikse mustaks minevat ainult sealt kus see pinnakiht on muljutud, st valtsi juurest.
Vasta
#20

Äkki aluseline vesi pistab tsingi nahka? Lusikatäis sidrunhapet vette?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne