Toitlustamisest põldudel vene ajal.
#1

See teema vist väga ei sobi siia tehnika foorumisse aga  tööliste toitlustamine põldudel oli ikkagi olulise tähtsusega nõukogude ajal  kolhoosides põllutööde teostamisel . Huvitav teada mida süüa pakuti ja kas see kraam oli tasuta või pidi ikka maksma ka . Mulle tundub et see põldudel toitlustamine oli ikka rohkem venemaa teema kus vahemaad olid pikad.  Mäletan lapsepõlvest et 80- lõpus  - traktoritega kihutati lõuna ajal kolhoosi sööklasse ja poodi ja põldude peal sellist toitlustamist  väliköökide ja kokatädidega nagu eriti ei toimunud. Seega keegi võiks valgustada seda toitlustamise teemat.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Pilt (pildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#2

No toodi ikka siinmaal ka, vähemalt nendes majandites kus mul õnnestus töötada. Toimus see muidugi hoogtööperioodil ainult, söögid samad mis sööklas ja raha ei küsitud küll kusagil.
Vasta
#3

Hea küsimus. Ja vastust tõepoolest ei mäleta. Aga tuletame sellest et majandite sööklad hakkasid tekkima alles 80-datel. Enne seda ja neis majandites kus oma sööklat ei olnud toitlustati läbi ÜTE. Igal juhul meil kui sai söökla valmis siis esimestel aastatel, so 1986-87 ei saanud kolhoos liha ega kartulit ega piima otse sööklasse anda, pidi müüma alguses ÜTE-le ja siis see müüs kolhoosile tagasi. Sel ajal pidi kindlalt söögi maksumuse kinni pidama töötasust muidu oleks mõni mees juhtkonnast istuma läinud sotsialistliku omandi riisumise eest(muidugi need lõunasöögi hinnad olid ikka kopikates küll arvestades traktoristide palka hooajatöödel)
Vasta
#4

60-ndate kerkpaiku olin T-16 järelveetava niiduki peal vikatitõstjaks. Lõuna, traktorist võttis välja leivakoti, kus muu hulgas oli hapupiima pudel, mis eriti meeles, sõi ära ja viskas põõsa vilusse leiba luusse laskma, Veerand või poole tunni pärast jätkus töö. Viinamees ei olnud. Eks mina kohendasin end tema järgi.
Teine kord meeles kui EPT söökla sulgemise eel tuli keegi hilinenu ja tellis: menüü ülevalt alla ja alt üles. Toidud olid otsakorral, oli vist praadi ainult.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

Ma ei ole ka kõige pädevam inimene sellele vastama, sest 80-ndate keskel olin ma veel koolipoiss ja suviti sai TPL-is käia, siis toodi ka kolhoosi bussiga morssi ja vist äkki oli vorstisaiu või midagi sellist. Arvata võib, et laste puhul olid ka siis asjad veidi teisiti kui täiskasvanuil.

Kusjuures mis puutub sööki praegusel ajal, siis meie tänavas hakati ükspäev sadevesüsteemi äravoolu uuendama ja tööd teostava firma töödejuhataja ütles, et tõi ükspäev ka meestele paar korda päevas sööki, sest tööde algus oli üldkasutataval tänaval ning seal ei saanud tööd seisma panna söögipausi ajaks. Loomulikult ei küsinud ma, kas see läks meeste palgast maha või mitte, aga žestina oleks see ka praegusel ajal töömehele suur asi.
Vasta
#6

Viljakoristuse aegsed tööpäevad olid pikad. Ja see kolhoosisöökla õhtuoote võileib, mis kombaineritele ja vedajatele jagati, oli tummine, mitmekihiline ja väga hea Smile
Jook võis siis vist olla kolmnurkne piimapakk.
Vasta
#7

Iisaku Näidissovhoosis tõi agronoom oma UAZ-iga termostega söögi põllule. Kevadkülvi ja sügisese saagikoristuse ajal. Tavaliselt kas supp või praad, harva ka mõlemad korraga. Joogiks oli pakk piima. Kui tellisid eelnevalt , siis sai piima asemel ka keefiri. Supp oli minu mäletamist mööda kas hernesupp rohke lihaga või seljanka moodi rohke lihaga supp. Praad  oli enamasti plov, mõnikord макароны по флотски ja väga harva keedukartul sardelli ja hautatud kapsaga. Mõnikord sai morssi ka. Hilisemal ajal oli meil TA-6 bussist tehtud välisöökla. Istmed olid välja võetud ja sees olid lauad, pingid. Kuidagi seinast läbi oli mingi veevoolik ja siis sai ka käsi pesta enne sööma hakkamist. See TA-6 oli vist päris lõpus paar aastat kasutusel.
Vasta
#8

(30-05-2020, 13:24 PM)Meelis2 Kirjutas:  .... Aga tuletame sellest et majandite sööklad hakkasid tekkima alles 80-datel. ...
Hmm, kui ma kooliajal traktoripraktikal käisin suviti 70-ndate teisel poolel, siis meil oli küll sovhoosisöökla, kohaliku poe kõrval. Hinnad olid sümboolsed ja mingid talongid olid ka veel, enam ei mäleta. Olin T-74 peal ja suht keskuse lähedal objektil, km või poolteist sai kohale põristatud. Ainult seda ei mäleta, kuidas üle Riia-Pihkva kivitee, tol ajal muidugi juba asfalt, sai söökla juurde, töökoda oli ka teisel pool teed, hommikul tuli ju objektile saada ... ei mäleta, ju vist ei olnud roomikutega üle asfaldi sõit probleemiks.
Vasta
#9

Jällegi huvitav ja vajalik teema! Olles ise ka hrutšovi aegne mees ning põldudel töötanud, ma paraku ei mäleta toitlustamisest mitte kui midagi. Küll aga ei mäleta, et oleksin olnud näljas ja söömata, samuti ei olnud kokkupuudet repressiivorganite esindajatega. (va Paide rajooni NKVD töötajatega, kes tahtsid mind tungivalt saata Minski kooli nende eriala omandama). Põldudel hakkasin töötama vist kusagil 70-ndate teises pooles kuni 80-ndate teise pooleni. Töötasin kvalifikatsiooni mitte nõudvatel erialadel, õpilasena kartulipõllul, üliõpilasena Vastseliina sovhoosis samuti kartulipõllul, linakoristusel, Kaliningradi oblastis heinateol, Paide EPT ajal ka kartulinoppimisel. Ei mäleta midagi toitlustamisest, selge on see, et mingit ühtset reeglit ja eeskirja ei olnud, vastavalt võimalustele asi toimis, nälga keegi ei surnud minu teada. Kaliningradis saime "laudapiima" piiramatus koguses, mille tarbimise korral hoiatati kõhulahtisuse võimaluse tekkimise eest, eesti mees aga ainult peeretas selle jutu peale. Kindlasti toodi ka Eestis põllule suppi, eriti kindlasti 1981 aastal Vastseliinas oli toitlustamine lõuna ajal sööklas ja hommikuks - õhtuks toiduained elamispaigas, tarvitasime ka karastusjooke ja olid ka mõned eredamad seiklused nende tarbimise baasil. Ka nn TPL-is olen käinud, Töö- ja Puhkelaager, tollal küll EÕM (Eesti Õpilasmalev) ühtsetes ridades, jällegi ei meenu, et oleks näljas ja külmas olnud, küll aga tuli lõuna lõppedes kooris mingi kiidusõnum toitlustajatele möirata, mille peale ma rivis vaikselt kobisesin, et "üle ei maksaks ka pingutada", mille peale jällegi õpetaja Laurimaa reageeris küsimusega, et kes seda ütles? Ja mina, lähtudes põhimõttest, et julged teha, julge ka tunnistada, esitlesin ennast...  Kokkuvõtteks - noorus, ilus aeg, ei tule tagasi, viimasel ajal küll on vööümbermõõt hakanud halastamatult kasvama...  Sad
Vasta
#10

(31-05-2020, 02:21 AM)kass Kirjutas:  ... kindlasti 1981 aastal Vastseliinas oli toitlustamine lõuna ajal sööklas ...
Vastseliinas koolis käinuna ei meenu mulle seal sovhoosi sööklat, oli küll avalik söökla koos kondiitriga, kuhu lippasime vaheajal saiakeste jms järele. Kaheksakümnendate seisu ei tea, olin siis juba Moskva mees ja alevisse sattusin harva. Aga ega ma kõiki nurgataguseid seal ei teadnud ka, kooliajal kartulipõllul toitlustamist Vastseliinas ei mäleta, kas ja kuidas toimus.
Vasta
#11

50-ndatel aastatel kolhoosis "Ühisjõud" oma töötajad süüa ei saanud kolhoosi poolt. Kõik pidi endal kaasas olema. Kui aga tulid väljastpoolt siis said. Traktorid ja traktoristid olid traktorijaama poolt ja neile tegi Pirmastus Murd Vello naine süüa. Külalistraktoristidele oli Vello juures eraldi tuba kus võisid ka ööbida ja perenaine tegi söögi. Produktid toodi kolhoosist. Ja palka sai ka selle söögitegemise eest.
Nii et siis kõik käis tol ajal ikka oma toidul. Piimapudel oli kaasas, praeliha, omaküpsetatud leib, muna jne. Kõik mida talus kasvatati, seda ka söödi ja sellest tehti süüa.
Mis puutus söömisesse siis isa oli käigu pealt võileibasid söönud, linttraktorit seisma ei jätnud, sest palk tuli hektari pealt, 12 tundi oli vahetus, hommikul kell 8.00 hakkas ja õhtul 20.00 lõppes. Kevadkülvi aeg oli kiire ja vili oli vaja maha panna. Kevadel oli kaks vahetust,hiljem üks. Mingit mökutamist polnud, et magad lõuna ajal või traktor seisab. Sellist asja polnud tol ajal.  Teisest toast kuulsin. Toungue
Vasta
#12

Vastseliina majandis sai suvel heinaküünis töötades lõuna ajal tavaliselt suppi (hernes, kapsas) ja leiba. Sageli oli joogiks Värska vesi, mis minule noorukina eriti ei meeldinud.
Vasta
#13

(31-05-2020, 08:54 AM)honkomees Kirjutas:  
(31-05-2020, 02:21 AM)kass Kirjutas:  ... kindlasti 1981 aastal Vastseliinas oli toitlustamine lõuna ajal sööklas ...
Vastseliinas koolis käinuna ei meenu mulle seal sovhoosi sööklat, oli küll avalik söökla koos kondiitriga, kuhu lippasime vaheajal saiakeste jms järele. Kaheksakümnendate seisu ei tea, olin siis juba Moskva mees ja alevisse sattusin harva. Aga ega ma kõiki nurgataguseid seal ei teadnud ka, kooliajal kartulipõllul toitlustamist Vastseliinas ei mäleta, kas ja kuidas toimus.

Seep-see-on, et me midagi ei mäleta, aga tore on ikkagi mälestusi heietada.  Toungue  Sovhoosis sügistöödel olles Vastseliina koolipidu möödaminnes külastades oleks minu kõrgkoolitee peaaegu ära lõppenud veel enne selle algamist...karm ja ohtlik kant oli see Vastseliina tollal. Mõni aasta tagasi laste muinasjutulaagris olles ja ordulinnust külastades paistis asi leebem olema, ikkagi Euroopa! Üldse võiks teema ümber nimetada, midagi stiilis "Söömine ja joomine nõukogude korra aegses Vastseliinas".
Vasta
#14

Isa oli mehhaanik ja tema kohustuseks oli ka viljakoristuse ajal kombaineritele põllule süüa viia, mina töllerdasin muidugi
tatise ninaga kaasas. Aasta võis olla mingi 1977 kuni 1980 pakun ja Haiba sohvoos. Lahe oli, mulle väga meeldis villisega
mööda põlde kärutada, termosed taga kolisemas, meestega koos viljapöllul süüa ja tarka juttu teha.
Kuniks nemad veel pausi pidasid võisin villisega mööda põldu ka kärutada, seda ootasin muidugi kõige rohkem.
Seda mäletan ka, et termosed olid sõjaväe päritolu, Haiba sovhoosi direktoril oli hea läbisaamine Klooga tankipolgu natsalnikuga
ja sealt vist pärit olidki.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#15

Vaatasin 1988 aasta uut NL kolhooside näidispõhikirja. See oli siis kooperatiivide ajastu vaimus muudetud. Seal on juba lisatud punktid sotsiaalteenuste, toitlustamise, taludega koostöö tegemise jne kohta mille eest oleks varem paragrahv väänatud.
Varasem toitlustamine käis kas ametlikult või mustalt. Mustalt siis nii et pea igas majandis oli keegi kuldsete kätega kodukokk kes omas kodus välitoitlustamiseks poolsalaja kolhoosist toodud materjalist lõunasööki vaaritas. Siis loomulikult oli söök tasuta. Kui ametlikult siis telliti ÜTE sööklatest, tasumine käis läbi majandi ja vähemalt paberil pidi kinni pidama sööjate palgast. Ja need 70-datel ehitatud paaris pood-sööklad olid kõik ÜTE alluvuses ja sealt ei saanud tasuta keegi midagi. Ka 80-date keskel ehitatud kolhooside sööklad-baarid olid kõik ÜTE(ehk ETKVL) käes rendil, töötajad said palka ÜTEst ja ka kaup liikus läbi nende. Võib-olla mõni eriline majand, nagu Estonia või 9 Mai Järvamaal või Kirov said mõne erisuse.
Vasta
#16

Siia sobib meenutada oma TPLi  (ametlikult EÕM) aega astast 88. Kuna suved veetsin Otepääl, siis sain sõpradega koos sel suvel Nõuni sovhoosi kõplama TPLi raames (Otepää koolis pole ma käinud tegelikult). Hommikul ilmselt sõin kodus, jalutasin keska (koolimaja) juurde ning istusime bussi - miski puukarkassil aretis, ei mäleta mis toodang, Aksli lennukiks kutsuti, Aksel oli bussijuht, kiirus oma 40 ikka maanteel :-) Põllul mäletamist mööda süüa ei saanud, juua toodi vett suurte termostega ilmselt lähedalt kraavist, oleks nagu meeles, et ise vinnasime neid termosed. Töö käis lõunani ja pärast koolimajas oli söök, ei olnud maitsev. Kogu asja point oli vist nii, et kui TPL sovhoosis möllas, siis tasuks andis sovhoos koolile toidukraami, nii meie söök kui järgnev kooliaasta. Lisaks saime mingi palga ja suure lõpupeo Nõuni rahvamajas. Riia ekskursioon Pühajärje puhkekodu Ikarusega kah. Rulli jahilasketiirus oli rajooni EÕM kokkutulek, meie rühm jäi vist teiseks, võitja läks vabariiklikule kokkutulekule, sellele mille ainetel Sigade revolutsiooni film. Meil oli väike sinimustvalge vildikatega joonistatud lipp telgile tõmmatud, võeti maha ja suur pahandus oli... 
Vastseliina on siin nagu kohustuslik teema, 2004-2008 käisin tööpärast pea iga päev sealkandis ja siis oli poe pealne söökla ikka täiesti samal tasemel nagu nõukogude ajal, ehk söök hea, portsud suured, hind üliodav. 2008 vist rekonstrueeriti ja likvideeriti, siis sai pidu läbi. Minu tavaports oli pool suppi ja pool praadi, hind vist 2.50 EEK kõik kokku. Tallinnas oleks selline ports täis praad ja hind ka suurem.

JAN
Suzuki GV & VW Caravelle
Vasta
#17

Kui kutsikapõlves isaga tööl kaasas sai kõõlutud, siis mäletan põllu lõunatest neid kolmnurkseid piima ja keefiri pakke (kui jalaga peale lüüa, siis tegid pauku) :-) aga kas nad olid koos supi või võileivaga - seda ei mäleta. Kaasas sai kõõluda ainult koolivaheajal, seega oli tegu ilmselt heinateo või viljalõikusega. Aga lõunasöök polnud tookord teema - põllul lubati autoga iseseisvalt sõita :-) :-)
Vasta
#18

(23-06-2020, 08:37 AM)JAN007 Kirjutas:  .............
Vastseliina on siin nagu kohustuslik teema, 2004-2008 käisin tööpärast pea iga päev sealkandis ja siis oli poe pealne söökla ikka täiesti samal tasemel nagu nõukogude ajal, ehk söök hea, portsud suured, hind üliodav. 2008 vist rekonstrueeriti ja likvideeriti, siis sai pidu läbi. Minu tavaports oli pool suppi ja pool praadi, hind vist 2.50 EEK kõik kokku. Tallinnas oleks selline ports täis praad ja hind ka suurem.


Väike OT aga lõuna eesti hinnad olid juba kord taskukohasemad.
Olin ühes väikeses söögikohas letiääres oma järge  ootamas kui minu ees mingid Tallinna sägad täis laua tellisid ja kui maksmiseks läks siis olid " siiralt üllatunud" hindade üle. Üks veel kommenteeris, et "kas me oleme hulgilattu sattunud".

Aquila captas non muscas.
Vasta
#19

Pole küll päris teemasse, aga jutu vahele põllult pilti ka Smile

[Pilt: 1_9_63876929.jpg?_ga=2.190908013.6520064...1580411731]

Taies osta oksjonil tundmatult autorilt (mina ei ole kuidagi müügiga seotud)
Vasta
#20

Toitlustamisest, küll mitte põldudel, aga siiski. 
Kolhoosi sööklas, kus ema töötas ja kus ise poisikesena palju aega veetsin, oli söögi eest maksmine korraldatud niiviisi, et letil oli suur karp kopikatega kuhu iga inimene oma raha jättis ja vajadusel vahetusraha tagasi võttis. Mäletan, et mulle oli see suureks mõistatuseks, kuidas keegi ei peta ega rohkem tagasi ei võta kui vaja. Aga ajad olid teised ja ilmselt selliseid mõtteid inimestel polnud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne