31-05-2020, 12:45 PM
Vaatasin 1988 aasta uut NL kolhooside näidispõhikirja. See oli siis kooperatiivide ajastu vaimus muudetud. Seal on juba lisatud punktid sotsiaalteenuste, toitlustamise, taludega koostöö tegemise jne kohta mille eest oleks varem paragrahv väänatud.
Varasem toitlustamine käis kas ametlikult või mustalt. Mustalt siis nii et pea igas majandis oli keegi kuldsete kätega kodukokk kes omas kodus välitoitlustamiseks poolsalaja kolhoosist toodud materjalist lõunasööki vaaritas. Siis loomulikult oli söök tasuta. Kui ametlikult siis telliti ÜTE sööklatest, tasumine käis läbi majandi ja vähemalt paberil pidi kinni pidama sööjate palgast. Ja need 70-datel ehitatud paaris pood-sööklad olid kõik ÜTE alluvuses ja sealt ei saanud tasuta keegi midagi. Ka 80-date keskel ehitatud kolhooside sööklad-baarid olid kõik ÜTE(ehk ETKVL) käes rendil, töötajad said palka ÜTEst ja ka kaup liikus läbi nende. Võib-olla mõni eriline majand, nagu Estonia või 9 Mai Järvamaal või Kirov said mõne erisuse.
Varasem toitlustamine käis kas ametlikult või mustalt. Mustalt siis nii et pea igas majandis oli keegi kuldsete kätega kodukokk kes omas kodus välitoitlustamiseks poolsalaja kolhoosist toodud materjalist lõunasööki vaaritas. Siis loomulikult oli söök tasuta. Kui ametlikult siis telliti ÜTE sööklatest, tasumine käis läbi majandi ja vähemalt paberil pidi kinni pidama sööjate palgast. Ja need 70-datel ehitatud paaris pood-sööklad olid kõik ÜTE alluvuses ja sealt ei saanud tasuta keegi midagi. Ka 80-date keskel ehitatud kolhooside sööklad-baarid olid kõik ÜTE(ehk ETKVL) käes rendil, töötajad said palka ÜTEst ja ka kaup liikus läbi nende. Võib-olla mõni eriline majand, nagu Estonia või 9 Mai Järvamaal või Kirov said mõne erisuse.