Teeme muruniiduki iseehitatud väiketraktorile
#21

Pingutusrull rihma välispinnal.... ei ole hea. Rihma eluiga võib õite lühikeseks jääda.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#22

(19-07-2020, 12:45 PM)M.R. Kirjutas:  Pingutusrull rihma välispinnal.... ei ole hea. Rihma eluiga võib õite lühikeseks jääda.

Husqvarna raideril on nii niidurihm kui käigukasti(hüdrostaatilisse) minev väljast pingutatud.. mõlemad on originaalrihmad aastast 2006
Vasta
#23

(19-07-2020, 13:22 PM)MellMellMell Kirjutas:  
(19-07-2020, 12:45 PM)M.R. Kirjutas:  Pingutusrull rihma välispinnal.... ei ole hea. Rihma eluiga võib õite lühikeseks jääda.

Husqvarna raideril on nii niidurihm kui käigukasti(hüdrostaatilisse) minev väljast pingutatud.. mõlemad on originaalrihmad aastast 2006


See oleneb konkreetselt rihmast ehk tema ehitusest kas kannatab väljast pingutada või ei.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#24

Enamus autodel pingutusrull väljapool.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#25

Ma loodan nende rihmade vastupidavusele mõeldes, et töötunnid saavad olema suht väiksed- võrreldes sellega, kaua nad autol vastu peavad pidama. 
[Pilt: XeBeGNc.jpg]
Sain pika teraderihma ka. Võtsin nööriga enam-vähem mõõdu ning selle järgi sain saepoest päris rihma- neil oli selline mõõduseade seinapeal spetsiaalselt selleks.  
Seejärel sai üks vana raudkapi uks tükkideks lõigatud. Sellest jätkus täpselt terade kaitsepleki detailideks. Ma ei tea, mis õudukaga seda kappi veneajal tehases värvitud oli,
igatahes serva keevituseks puhastamine oli ikka tõsiselt haisev ning rellakakettaid täismätsiv ettevõtmine. Aga puhtaks see serv sai. Ja rihm sai ka enamvähem peale.
Pingutamine tuleb veel mõelda- kas fikseeritud, või vedruga järgi andev. 
[Pilt: HtqNmsz.jpg]
.
[Pilt: 05w00IE.jpg]
Nendele muruniiduki plastratastele ma pikka iga ei anna, kuid mul oli midagi kokkupanekuks vaja ning selle kohapeal saab ruumi suht napilt olema. Vast kestavad, kuni paremad leian. Nüüd tuleb veel plekk värvida ning siis võib katsetamise peale mõtlema hakata.
Vasta
#26

Hundu615, enamus autodel on ka multikiilrihm kasutusel.
Seda võib väljast pingutada, rihma kõrgus ei ole märkimisväärne.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#27

Mul on vana John Deere väiketrakats kõhualuse niidukiga ja see kasutab ka kiilrihmasid (13mm kõrgeid) ja neid pingutatakse väljast.
Võin kinnitada ,et rihmal ja rihmal on vahe.

Näiteks originaal kestis aastaid ja mõõdu järgi ostetud suvakas kestis ainult tunni

Mõõdu järgi hangitud Continental niidab juba teist kuud.
Vasta
#28

"Tavaline" kiilrihm ei kannata selja pealt pingutamist.
kui vaja pingutada siis tehakse seda ikka tööpinna poolt surudes välja poole.
seljapealt pingutamine tekitab kiirelt läbivaid pragusid eriti veel sileda rihma puhul mis koosneb kokku "rullitud/pressitud kummiriidest"
hammastatud kiilrihm mille armeering on selja poole peal olevad "niidid" on natuke vastupidavam selles osas aga siiski ka see pole selleks mõeldud ja ei kesta.

surm on seda kiirem mida pingumal on rihm

jah on rihmad mis seda kannatavad ja kannatavad ka libistamist jne. kasutatakse ka nt. murutraktoritel vedamisel ja tööorganites aga need on ikka "gramm teistsugused" rihmad.

autodel millel on tavaline ühe sooneline kiilrihm pingutatakse ju ka nt. generaatori liigutamisega ja seega tööpinna poolt "ringi" suuremaks venitades
selja pealt pingutatavad on lamedad mitmik-kiilrihmad ja see on hoopis teine maailm.
Vasta
#29

(20-07-2020, 08:22 AM)M.R. Kirjutas:  Hundu615, enamus autodel on ka multikiilrihm kasutusel.
Seda võib väljast pingutada, rihma kõrgus ei ole märkimisväärne.
Minu viga jah,ei uurinud fotot põhjalikult,kiilrihmasid pingutatakse jah sinu kirjeldatud viisil.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#30

Niiduk sai osaliselt lammutatud ning värvitud-krunditud. Värvisin küll esialgu vaid pleki ning raami altpoolt- need kohad, mis otseselt (märja)rohuga kokku saavad.
[Pilt: enxQkLX.jpg]
.
[Pilt: CvzEeMa.jpg]
Vasta
#31

Vääga ilus. Aga see värv kaob sealt kiiremini kui sa teda pintseldasid. Nüüd pane veel teistpidi alla ka siis niidab kangesti hästi ja ei lükka mullakunnikus esimest serva vastu terasid.
Vasta
#32

Esimesed katselapid niidetud. Tundub, et täitsa töötab. Kartsin just igasuguseid vibrasid, ebasobivat kiirust ja kõrte püstijätmist, kuid kõik paistab olema ok. See üksik rihm seal ees reduktori juures hakkab paksema rohu korral libisema, kuid see on isegi ime, et mingi vana 13mm generaatoririhm võimaldab niimoodi niita. Saab sinna mõlemad rihmad uued, siis vast saab libisemise ära. 
[Pilt: 7rye3d0.jpg]
Vasta
#33

Äge wärk! Cool
Vasta
#34

(19-07-2020, 13:22 PM)MellMellMell Kirjutas:  
(19-07-2020, 12:45 PM)M.R. Kirjutas:  Pingutusrull rihma välispinnal.... ei ole hea. Rihma eluiga võib õite lühikeseks jääda.

Husqvarna raideril on nii niidurihm kui käigukasti(hüdrostaatilisse) minev väljast pingutatud.. mõlemad on originaalrihmad aastast 2006

Pole veel vanusega kimpus, aga eksisin käigukasti rihma pingutusega.. see on seestpoolt ja kuna nimetatud rullik mille vahetasin nüüd ära sobib kümnetele erinevatele masinatele siis tundub, et nö tööstuse standard..

Niiduorgani väljaspoolt pingutav rullik on suurem kui rihmarattad ise.. samas on seal ikkagi päris järsu nurgaalla surutud rihm.

Mõlemad pingutusrullikud on plastikust, kas mingi temperatuuriga seotud teema?
Vasta
#35

Nüüd on saanud mõnda aega kasutada. Kohe algasid probleemid reduktori rihmaga- nagu oligi arvata. Seal käib 13mm + 10mm rihmad. Arvasin, et kitsam rihm on sama pikkusega mis laiem ning sai selline ka tellitud. Selgus, et kitsam on lühem. Paraja jantimise peale sain lõpuks mõlemad rihmad õiged ja uued. Peale seda kadus libisemine ära ja sai niitma hakata. 
[Pilt: 38O60Ve.jpg]
..ja niita sai lausa pool tundi, kuni niiduk kinni jooksis. Selgus, et need tagumised niidukirattad olid kehvemad, kui ma arvasin. Õigemini ma ei kujutanud ette, kuidas neid ristipidi väänatakse, kui traktor järsult pöörab. Üks ratas murdus ära kui ma parajasti tagurdasin ning nüüd lohises niiduk pleki serva peal. Ning tagurdades keeras selle pleki teradesse kinni. Õnneks midagi rohkem katki ei läinud- rihmad hakkasid üle libisema, kui tera kinni jäi ning pleki sai lihtsalt tagasi väänata. Rattad tuli nüüd küll asendada. Häda on selles, et seal on ruumi suht vähe. Hetkel sai sinna pandud mingid konteinerirattad- iseenesest toimivad, kuid on liiga kitsad ning vajuvad liiga maasisse. Sinna oleks vaja sihukesi pallimoodi rattaid, aga esialgu käivad need ka.
[Pilt: Gq8jXAV.jpg]
Vasta
#36

kui tera maase läheb siis jah rihm hakkab libisema ja turvasidur nigu.
äkki aitab kui tagurdamisel niidukit kergelt kergitad,sõidusuund juba paigas lased alla tagasi?ma sain enda omal ka tagurdamisel rattahoidja kõveraks ja hakkan kergitama kui tagurdamisel tekib oluline suunamuutus ja ratas ise ei suuda ennast välja keerata.
Vasta
#37

Veidi liikuvat pilti ka.

Kõigepealt mõõdetakse mootori ja terade pöördeid, siis sõidetakse 2.käiguga, siis 3.-ndaga kuni traktor ära lõhutakse. Siis remonditakse masinat ning siis sõidetakse jälle 2.käiguga. Kõik plärinad ja kolinad, mida niiduk teeb, on tunnistajad eelnevatest kuhugi otsasõitmistest. Kui niidukiplekk kuhugi kinni jääb, siis tavaliselt piirdub see pleki tagasipainutamisega, kui aga tagaratas pööramise ajal mõne puutaha kinni jääb(nagu videos), siis on vigastused suuremad.
Vasta
#38

liig kiire sõit jahhlammutab niidukit ja eriti künklik maa.mul kah 1 käik nats palju ja tigu liialt vähe.
muidu lahe pill.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne