Katlakivi küttesüsteemis
#21

Kui te oma paagi ühekordse kangema lahusega olete läbi keetnud (katlakivist vabanenud), siis hilisemaks katlakivi ärahoidmiseks piisab teelusikast sidunhappest/äädikast30%  paagi kohta (küttekorra kohta). Eeldan, et see paak on ca 60l.
Ja see ei tekita mingit maitset ega reageeri metalli ega muuga.
Vasta
#22

Ülalolev on siia liigutatud teemast ahjuukse keevitamine.
Hoiame keevitajate ja keemikute vahel distantsi Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#23

(10-07-2020, 01:34 AM)Janka Kirjutas:  Kas saunas käiakse boilerist vett joomas või end pesemas?
Big Grin
Kuram, terve Tallinna linn tarbib Ülemistest tulevat keemiaga töödeldud vett otse ja toorest peast makku, nüüd maakatel ei sünni end pisut värvi muutnud veega pesata kah enam Toungue

He-heh-hee!

Inimeste nõudlikkus/pretensioonikus ei ole alati otseses sõltuvuses geograafiast, vaid iseloomuomadustest. (Siinsamas eespoolgi näide olemas.) Kahju, et pole pilti pakkuda, jutt ei anna probleemi tõsidusest õiget ülevaadet. Igatahes laupäeval sauna küttes värvus kergelt heleroheline vesi tugevalt tumeroheliseks, seejärel ka pruunikaks, kuni lõpuks oli sellist värvi nagu afroaafriklane Sad Big Grin  Ja minu peen proua ütles, et tema sellise virtsaga oma pead ei pese. Ja kui mina seda virtsa kerisele lajatasin, oli metallimaitse suus.

(10-07-2020, 07:36 AM)qwerty009 Kirjutas:  Kui te oma paagi ühekordse kangema lahusega olete läbi keetnud (katlakivist vabanenud), siis hilisemaks katlakivi ärahoidmiseks piisab teelusikast sidunhappest/äädikast30%  paagi kohta (küttekorra kohta). Eeldan, et see paak on ca 60l.
Ja see ei tekita mingit maitset ega reageeri metalli ega muuga.

Tundubki, et "kange" kontsentratsioon pesi metalli küljest suurema saasta lahti. Lasin süsteemi tühjaks, loputasin läbi ja proovikütmisel vesi ilus selge. Täna (kirjutangi neid ridu ennast peale sauna jahutades) ilmnes, et natuke ringleb süsteemis siiski roostet, mis mustast metallist küttekeha puhul on paratamatu. Vesi on õrnalt pruunika tooniga (mis kedagi ei häiri). Samas, kui tuli kustunud ja tsirkulatsioon seisma jääb, on vesi ilus selge.

Mina olen ikkagi nii väikeste happekoguste suhtes skeptiline. Täna juba paistis, et paagi seintele tekib õrn katlakivikiht. Minu paak on 120l, paari teelusikatäiega asja ei paranda Sad

Vahepeal hakkas keevitaja oltsberg keemikuks ja viis läbi mõned katsed. Kallas 420 ml majoneesipurki keeva vett ja lahustas seal 2 teelusikatäit sidrunhapet (maitse oli hapu, aga mitte eriti tugevalt). Ja siis pani sinna selle sama vasktoru küljest lõigatud jupikese, mis tal ka saunasüsteemis osaleb. Silmnähtavalt kiiresti eraldus torult rohekas laik. Torujupike jäi lahusesse pea ööpäevaks, välja võttes oli roosakat tooni. Lahuse värvimuutusi ei täheldanud.

Teine katse tsingitud plekiga. Milleks see? Sest süsteemis on ka tsingitud torud. Sel lihtsal põhjusel, et poes juhtus sobiva pikkusega tsingitud toru jupp olema. Tsingist jagu saamiseks kulus sama kontsentratsiooni ja algtemperatuuriga lahusel ca 3 tundi. Kõrvalepõikena: tsingist vabanemiseks olen siitsamast foorumist leidnud soovituse kasutada sellist asja
Toime kiire ja tõhus.

Viimane katse kolme roostetanud naelaga. Rooste eraldus silmnähtavalt kiiresti. Algselt värvus lahus kollakaks, kuid hiljem muutus taas läbipaistvaks. Ja üks kogemata avastus: kui lahus sattus ilmastiku poolt halliks tõmbunud puidule, siis muutus puit taas ilusaks kollaseks.

Seega siis "keedab" sidrunhape metalli küljest igasugu olluseid lahti, kui kraam on piisavalt kange. Katlakivi osas tuleb veel katsetada.
Vasta
#24

Poetan siia kadund papalt saadud tarkusetera. Uued boilerid peab seest töötlema tsemendipiimaga. Kunagi ammu ta siinse u 100liitrise boileri niimoodi viimistles, siiani mingeid tükke, ummistumisi, maitset, värvimuutust sellest saunaahjuga köetavast boilerist pole täheldanud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#25

Austatud Marko! Kas oleks võimalik saada üksikasjalikumat retsepti? Et kui kange see tsemendipiim peaks olema ja kuidas see töötlemine täpselt käib?

Paak iseenesest on roostevaba, väljaarvatud need kohad, kuhu on külge keevitatud tavaterasest niplid või siis on kinni surtsutatud mõni mittevajalikuks osutunud auk. Minu arvates tuleb rooste ikkagi peamiselt ahju küttekehast ja torustiku mustast metallist osadest. Seega peaks siis kogu sisteemi kuidagi töötlema.

Nagu viimases postituses mainisin, hakkas katlakivi ennast tasahaaval ilmutama. Sisteemi sai lisatud ca 30 l värsket vett ja paar teelusikatäit sidrunhapet. Katlakivi kadus, aga rooste ilmutas end uue hooga Sad  Oska nüüd tark olla ja kompromiss leida...

Kummutamaks arvamust, et ma niisama pulli pärast nutulaulu lasen, pildike vana küttekeha sisemusest. St vesi on ikka piisavalt jube.
   
Vasta
#26

(19-07-2020, 21:58 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Kummutamaks arvamust, et ma niisama pulli pärast nutulaulu lasen, pildike vana küttekeha sisemusest. St vesi on ikka piisavalt jube.
nõrk, mul oli ahju vahetades torudes nii umbes millimeetrine auk ja ülejäänu valge sodi, kah üle tolli läbimõõdus torud ... ja see tekkis nii ca 4 aastaga.
Vasta
#27

(19-07-2020, 22:03 PM)honkomees Kirjutas:  
(19-07-2020, 21:58 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Kummutamaks arvamust, et ma niisama pulli pärast nutulaulu lasen, pildike vana küttekeha sisemusest. St vesi on ikka piisavalt jube.
nõrk, mul oli ahju vahetades torudes nii umbes millimeetrine auk ja ülejäänu valge sodi, kah üle tolli läbimõõdus torud ... ja see tekkis nii ca 4 aastaga.

Hee! Kõige jubedamast kohast ma pilti ei teinud, seal oli kah tollisest torust vaid pisike auk järel. Ja sihuke asi tekkis ca aastaga (vahepeal sai küttekeha remonditud ja seejuures äädikaga puhastatud).
Vasta
#28

(19-07-2020, 21:58 PM)oltsberg Kirjutas:  Austatud Marko! Kas oleks võimalik saada üksikasjalikumat retsepti?

Tean ainult niipalju, et tegi vee ja tsemendi lahuse, nii et voolas veel ja siis veeretas boilerit, et kõik sisepind kaetud saaks. Muud kahjuks ei oska pakkuda. 
Küllap on teema sama nagu sarrusbetooniga, tsement hoiab rooste eemal.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

(19-07-2020, 22:50 PM)Marko Kirjutas:  
(19-07-2020, 21:58 PM)oltsberg Kirjutas:  Austatud Marko! Kas oleks võimalik saada üksikasjalikumat retsepti?

Tean ainult niipalju, et tegi vee ja tsemendi lahuse, nii et voolas veel ja siis veeretas boilerit, et kõik sisepind kaetud saaks. Muud kahjuks ei oska pakkuda. 
Küllap on teema sama nagu sarrusbetooniga, tsement hoiab rooste eemal.

Tsemendiveega kokku puutunud tööriistad ja muud (isegi väidetavalt roostevabad) metallosad lähevad ikka väga kähku rooste. Samas äkki tekkinud oksiidikiht edasise ussitamise eest kaitsebki?
Vasta
#30

(19-07-2020, 22:50 PM)Marko Kirjutas:  
(19-07-2020, 21:58 PM)oltsberg Kirjutas:  Austatud Marko! Kas oleks võimalik saada üksikasjalikumat retsepti?

Tean ainult niipalju, et tegi vee ja tsemendi lahuse, nii et voolas veel ja siis veeretas boilerit, et kõik sisepind kaetud saaks. Muud kahjuks ei oska pakkuda. 
Küllap on teema sama nagu sarrusbetooniga, tsement hoiab rooste eemal.

 Tsement ei hoia roostet eemale, kuid aluselise ollusena redutseerib roostet. Sel põhimõttel ehitatakse kivilaevu - jahi kere võrguga sarrustatud betoonist, ujub merevees ja võrk läbi ei roosteta.. Märksa vastupidam kividele sõitmisel ka kui klaasplastist või puust laev.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne