[valts]

Ükspäev lõin raamatukogus aega surnuks ja lehitsesin igasugu teatmeteoseid. Juhtus kätte 1999 aasta \"A ja O\", kus jäi silma allpool olev tabel. Sai kohe kiire copy tehtud ja nüüd kribaks teile kah huvitavat infot.

Seeriaauto tehnilisi uuendusi:

Aasta Uuendus Auto Riik

1895 Elektriauto Krieger Prantsusmaa
1896 Diferentsiaal Benz Saksamaa
1896 Kardaanvõll Lanchester Suurbritannia
1896 Õhkrehvid Bollee Prantsusmaa
1898 Ülajaotusvõll Popp Šveits
1898 Ketaspidurid Sperry USA
1899 Esivedu Morisse, Humber Pr, Sbr
1900 Kolm klappi silindripeas Napier Suurbritannia
1901 Viiekäiguline käigukast Wolseley Suurbritannia
1902 Hübriidauto Lohner-Porche Austria
1903 Kandekere Vauxhall, Lanchester Suurbritannia
1903 Nelikvedu Lohner Austria
1903 Neljarattapidurid Mercedes Saksamaa
1904 Hüdropidurid Napier Suurbritannia
1905 V-8 mootor Franklin USA
1905 Hüdrotrafota aut. kast Sturtevant USA
1905 Kaks ülajautusvõlli Pipe, Vauxhall Belgia, Sbr
1906 Kuuekäiguline käigukast Padus Itaalia
1907 Kompressor Chadwick USA
1908 Neli klappi silindripeas Delage Pr.
1908 Tuuleklaasipuhasti Austro Daimler Austria
1909 Täismetallkere Hupmobile, Oakland USA
1910 Viis klappi silindripeas Austro Daimler Austria
1912 V-12 mootor Franklin USA
1912 Elektristarter Cadillac USA
1914 Pikap SCAT/ Ceirano Itaalia
1920 Poolautomaatne k.kast Ford USA
1920 Blokeerimatud pidurid Voisin Pr.
1920 Sünkronisaatorid k. kastis Alvis Sbr.
1921 Pakiruum Lagonda Sbr.
1921 V-10 mootor Voisin Pr.
1922 Autoraadio AC Sbr.
1923 Balloonrehvid Cole USA
1924 Kergmetallrattad Bugatti Pr.
1925 Pontoonkere Chenard-Walcker Pr.
1927 Nelikroolimine Saba Itaalia
1930 Hüdrotõukurid Cadillac USA
1930 V-16 mootor Cadillac USA
1934 Diiselmootor Mitsubishi, Peugeot Jaapan, Pr.
1935 Tuuleklaasipesur Triumph, Standard Sbr.
1938 Kliimaseade Nash, Studebaker USA
1939 Hüdrotrafoga aut.kast Packard USA
1948 Radiaalrehvid Citroen Pr.
1949 Turvavöö Nash USA
1949 Universaalkere Kaiser USA
1949 Gaasiturbiin Rover Sbr.
1950 Mahtuniversaal Renault Pr.
1957 Kiirusehoidik Imperial USA
1961 Turbolaadur Oldsmobile, Chevy USA
1961 Keskmootor Matra Pr.
1961 Hammasrihm Glas Saksamaa
1964 Pöördkolbmootor Mazda Jaapan
1965 Ventileeritavad ketaspidurid Ford, Chevrolet USA
1966 Transistorsüüde NSU Saksamaa
1968 Laternapesur Chevrolet USA
1972 Turvapadi General Motors USA
1975 Katalüsaator Buick USA
1976 Numbriline mootorijuhtimine Toyota Jaapan
1987 Turvavööpinguti Saab Rootsi
1987 Suunar Toyota Jaapan
1988 Diislekütuse otsepritse Fiat Itaalia
1997 Bensiini otsepritse Mitsubishi Jaapan

Oeh, kirjutatud sain. Tegelt oli päris suur üllatus,et nii paljud tänapäevased seadmed pärinevad sajandialgusest. Tahes-tahtmata tulid ka sellised mõtted,et mida need venelased tegid kui teised leiutasid. Ei ole ju norm, kui venkud võtavad ülanuka kasutusele alles 412 peal, kuigi see leiutati juba 1898....

[mrali]

Bensu otsepritse on tegelt juba 50ndatest tuttav.1952.aasta Le Mansi 24h sõidu võitmud Mersu 300SL \"kajakatiiva\" ning ka selle seeriavariandi mootor oli otsepritse-bensiinikas.Samuti oli otsepritse-bensumootor sellisel väikeautol (saksa AutoBildi andmeil) nagu Gutbrod Superior (vt ka ntx siit või ka siit )

[trevi]

Lisaks omaltpoolt: The first production car with a built in electrical system 1913 Lancia Thema.
Selle peale tegelikult tekkis endal küll küsimus, et mida see võiks tähendada Kas vanemad autod sõitsid otse aku pealt? Ei tahaks uskuda.

Samuti seeriatootmises kasutati esimesena V6 mootorit aastal 1950 Torino autonäitusel tutvustatus Lancia Aurelial (sel autol oli ntx parema kaalujaotuse huvides käigukast koos siduri ja diffriga taga, ühes korpuses, mitte mootori küljes).

Andmed pärit www.carsfromitaly.com

[Väravamehaanik]

Nõukogude autoraamatute sissejuhatustest tuttav talupoeg Leonti Šamsurenkov oli lihtsalt sunnitud samu asju leiutama samaaegselt lääne päritolu leiutajatega. Põhjused peituvad kapitalistlikus saamahimus, nimelt tahavad kõik need eelpooltoodud firmad oma leiutiste eest raha saada, miks töölised ja talupojad peaksidki selle jama eest kapitalistidele maksma kui võib ise samaaegselt ja sõltumatult leiutada.
Leiutamise kõrval oli väga oluline tegevus ka ratsionaliseerimine, mida tänapäeva noored tuunimiseks hüüavad.

[TeeTL]

nimistust näikse puudu olevat pidurivõimendi. või siis täpsemalt levinuim neist - piduri vaakumvõimendi. millal see ilmus?
otsisin pisut netis, aga leidsin ainult ühe huvitava lehekülje 37nda aasta Seagrave tuletõrjemasina taastamisest, millel väidetavalt kah piduri vaakumvõimendi peal. Vaevalt see muidugi esimene oli.

ja \"numbriline mootorijuhitimine\" ses nimekirjas on kah üks huvitav väljend
Ning misasi on \"suunar\" (toyota 1987) ?

[13piisab]

1949 Turvavöö Nash USA
...
1961 Turbolaadur Oldsmobile, Chevy USA
...
1964 Pöördkolbmootor Mazda Jaapan

turvavöö patenteeriti 1907; 3-punkti vöö - 1952; 1959 oli Amazon/P120 esimene auto, millel standardvarustuses turvavööd (alates 1963 kõigi Volvode esiistmetel, alates 1967 tagaistmetel - aknaalustel kohtadel, keskmine koht sai kolmepunktivöö alles 1986)
...
turbo (või kompressor?) oli mu teada kasutusel juba teise ilmasõja ajal - lennukitel (üleval ju õhk hõre...)???
...
kui pöördkolbmootor=Wankel, siis leiutati see 1954; seeriatootmisse jõudis 1963

[Väravamehaanik]

Sügavamal järelemõtlemisel tuleb tõdeda, et tegemist on mingi patendikodadeliidu andmetega, st millal millegi leiutamise eest taibati ametlik patent võtta. Samas on see nimekiri patentidena ka aegunud, ükski tänapäeva autotootja ei pea maksma neljaratta pidurite või kardaani kasutamise eest.
Kummaline tundub ka pakiruumi leiutamine just sel aastal???
Aga huvitav ikkagi!

[valts]

Ise mõtlesin kah trükkimise ajal, et mõne asja leiutamine leidis aset kirjutatust tunduvalt varem. Võib-olla on andmed lihtsalt vigased?
Või peitub andmete saladus pealkirjas: \"SEERIAAUTO tehnilisi uuendusi\"

[pvr]

mind hakkasid huvitama mis asi on suunar (toyota) ja turvavööpinguti kui viimane on tavaline rulliga turvavöö siis on tema kasuttusele võtu aasta õite nali

[trevi]

loogika ütleb, et turvavööpinguti võiks olla, see pürotehniline pinguti ntx, mis matsu hetkel mitte ainult ei fikseeri turvavööd, vaid ka tõmbab seda rohkem pingule.. sellisel juhul sobiks see aastaarv küll

[smolin]

Suunar on vast pikema sõnaga navigatsioonisüsteem. Leiutati see küll 80-ndate algul vist Saksamaal, kuid kasutusele võtmine venis. Mind aga huvitab asi, mida seal nimekirjas ei ole, ja nimelt: millal võeti kasutusele suunatuled ja millal vilkuvad suunatuled. Algul kasutati ju suunatulesid, mis ei vilkunud, ka esimesel Pobedadel olid sellised. Suunatuled paistavad olema Ameerika leiutis, Euroopas kasutati autokerest välja tõusvaid nooli veel viiekümnendatel.

[silver1994]

kas keegi teab millal tuli esimest korda monel nsv auto varustusse turvavöö.jamillal see kohustuslikuks muutus

[valdo]

kas keegi teab millal tuli esimest korda monel nsv auto varustusse turvavöö.jamillal see kohustuslikuks muutus

Turvavööd olid standardvarustuses minumeelest esimestel GAZ-24del
(seeriatootmise algus 1968). Massidese ilmusid need aga "kopikatel" (VAZ-2101-del), millede tootmine käivitus Lenini 100. sünniaastapäevaks 1970 ning mille esimesed isendid jõudsid Eestisse sama aasta sügisel. Umbes samal ajal (at umbes 1970) pandi turvavööd ka esimestele "Vanadele Volgadele" (nende teatud eksemplaridele, nt eksporti minevatele), väidetavalt on isegi ühe kaasfoorumlase 1970.a. GAZ-22 omanud juba tehasest turvavöd.

Kohustuslikuks muutus selle pealolek (kui ta autol olemas oli) 1970ndatel, kas see oli nüüd LE 1973. või 1977.a. redaktsioon (1980 oli selleks juba liiga hilja).

[dad]

Bensu otsepritse on tegelt juba 50ndatest tuttav.1952.aasta Le Mansi 24h sõidu võitmud Mersu 300SL \"kajakatiiva\" ning ka selle seeriavariandi mootor oli otsepritse-bensiinikas.

Oled ikka kindel, et see oli otsesissepritse? MB kasutas 80-dateni K-Jeti mis laseb bensiini sisselaske klapi taha ... 220SE(w111) mudel oli 6-e silindri kohta 2 toitetoru, 280SE(w108) juba 6.

Dad.

[pppp]

Oled ikka kindel, et see oli otsesissepritse?

Sedamoodi igasugu teatmeteosed väidavad. Väga detailidesse süsteemi kirjeldamisel muidugi ei minda, enamasti mainitakse, et Boschi pritse ja algselt lennukite jaoks välja töötatud...
Üks pilt kah tollest mootorist:
http://images.europeancarweb.com/feature...+motor.jpg

Edit: typod

[vdp]

Teine sarnane nimekiri on siin: http://www.ajovalo.net/Varusteet.htm, kes viitsib, võib võrrelda kas andmed klapivad.

Paar vigast aastaarvu jäi endalegi silma, näiteks elektriauto oli olemas juba 19. sajandi keskpaigas, esimeseks nelikveoliseks loetakse 1900. aasta Lohner-Porschet (4 elektrimootorit) või 1903. aasta Spykerit jne.

Raske uskuda, et keskmootor oli esmakordselt 1961. aastal Matral. Esiteks hakata Matra-nimelisi sõiduautosid tootma 1965. Teiseks võib vähemalt minu loogika järgi) ka sajandi esimeste kümnendite autosid, millel on radiaator esisilla kohal ja mootor sellest tagapool, keskmootoriga autodeks nimetada. Ja kui mu loogika korrektne pole, siis leiab kindlasti ka esimeste autode aegadest, kui sõlmede klassikaline asetus veel välja polnud kujunenud, igasuguste erinevate mootoriasetustega sõidukeid.

[kr8nik]

Kui avada Margus Kuuse "100 autot", siis auto nr 1 on seal Daimler 1,1 PS aastast 1886, mille mootor asub tagaistme ees (suuremalt jaolt) põranda all. Kui see pole keskmootor, siis mis asi see keskmootor on?
Tõsi küll, tegemist pole seeriaautoga, kuid samasugust agregaatide paigutust kasutasid sajandivahetusel väga paljud autotootjad, enne kui Daimleri poolt Mercedesel kasutusele võetud nn klassikaline agregaatide paigutus (mootor ees, tagavedu) kasutusele võeti.
Olen ka ise püüdnud autoehituse "kõige esimesi" välja selgitada, kuid mida rohkem on erinevaid allikaid, seda segasemaks asi läheb. Mõnikord tuleb ette päris veidraid asju...
Kui mõni päev veidi rohkem aega on, panen siia midagi kirja ka.

[Laurix]

Esimene pöördkolbmootoriga auto ei olnud mitte Mazda vad NSU Ro 80.Mazda on lihtsalt ainuke firma, kes seda mootorit tänapäeval edasi arendab.

[vdp]

Esimene pöördkolbmootoriga auto ei olnud mitte Mazda vad NSU Ro 80.Mazda on lihtsalt ainuke firma, kes seda mootorit tänapäeval edasi arendab.

Kontrolli oma fakte. Enne Ro80-t olid tootmises nii NSU Spider kui Mazda Cosmo 110.

[smolin]

Esimene pöördkolbmootoriga seeriaauto oli NSU Spider Wankel, mille seeriatootmine algas 1963. Mazda esitles sel aastal alles prototüüpi, seeriatootmiseni jõudis 1967.
Esimene bensiini otsepritsesüsteem jõudis seeriaautole aastal 1952, tegu oli saksa väikeautodega Goliath ja Gutbrod, aga neil olid kahetaktilised mootorid. Nejataktilise otsepritsega mootoriga esimene seeriaauto oli tõesti Mercedes 300SL, tootmine algas 1954.
Otsepritse diiselmootorile patenteeris juba Rudolf Diesel, aga seda kasutati aastakümneid vaid veokitel ja statsionaarmootoritel. Seeriasõiduautole jõudis tõesti alles 1987.
Vilkuvad suunatuled olevat USA-s kasutusele võetud aastal 1939. Euroopas oli esimene vilkuvate suunatuledega auto Borgward Hansa 1500 aastal 1949, edestades Pobedat vaid mõne kuuga.