Saeraam
#1

Sai soetatud üks vanem, ilma rihm ülekandeta kettsaeraam ja seoses sellega mõned küsimused.

Kuna igausugune keti pingutus puudub siis kuidas teised neid kette pingutavad?

Kuidas te ketti teritate? Ise kasutasin ozaki käia aga ei ole mina sellega ühtegi ketti korralikult lõikama saanud, ei oska arvata ka mis antud isendil viga on.

Masina testimiseks sai lõigatud 15cm diameetriga kuiva kuuske ja ,et masin lõikaks tuli ikka päris jõhkra jõuga raami nügida? On see normaalne ? 
Kuna pikkipuu lõikamise kogemus puudub siis ei oska nagu võrrelda aga eeldan ,et kui kett terav siis ei ole väga jõhkralt vaja nügida?

Kuidas on lood pikkipuu saagimisel saepuruga, kas viskab korraliku laastu nagu ristisaagimisel või on peen  saepuru tolm?

Kas kett peab olema sama pingul nagu mootorsael või peab raamil olema rohkem pinges?

Õlituse jätsin nagu originaalis aga lisasin suuremad avad ja voolikud  ning tõstsin õlipaagi võimalikult kõrgele. 
Latt läks küll kuumaks aga oli ilusti õline.

Ketiks kasutusel  Stihl pmx ehk siis 3/8lp pikkipuu kett.
Vasta
#2

Pingutuseks,mutrid kergesse pingesse ja heebliga nihutad lati parajasse pingesse.Latt ka tagant lahtilõigata .Õlipaagiks on parim hobiaedniku ühekäe prits ja õlivoolikule el.klapp ja väike paagikraan reg. jaoks.Raske lükkamine on nüri keti tunnus.Teritamiseks ikka käi.
Vasta
#3

(03-08-2020, 23:36 PM)vanaain Kirjutas:  Pingutuseks,mutrid kergesse pingesse ja heebliga nihutad lati parajasse pingesse.Latt ka tagant lahtilõigata .Õlipaagiks on parim hobiaedniku ühekäe prits ja õlivoolikule el.klapp ja väike paagikraan reg. jaoks.Raske lükkamine on nüri keti tunnus.Teritamiseks ikka käi.

Heebliga pingutasin ise kah ja latt on lõigatud aga pingutad ketti nagu sael või vähe rohkem ,et uitama ei hakkaks?
El. klapp on küll hea mõte, äkki oskad sobiva klapi kohta lingi panna.

Mis käia täpsemalt kasutad?
Vasta
#4

Käiaks-Oregon,klapp-vene vedelkütte 220v,kraan-Druzba paagikraan.Kett ja lehesoon ikka samas mõõdus?
Vasta
#5

Sai uus kett soetatud ja lõikas nagu võid. Arvatavasti mingisugune geomeetria kala on minu käial küljes, ju tuleb siis midagi paremat vaadata.
Proovisin paari pesumasina el klappi, vett lasid mõlemad läbi  nii 1-2 tilka sekundis aga kahjuks ketiõli  need läbi ei lasknud Sad

Kuna tegemist vanema isendiga siis on sellel metallkarp automaat kaitsme asemel, sooviks teada mitme amprine 3f kaitse tänapäevastel 5.5kw raamidel tehases külge pannakse, uuendaksin enda oma ka ära.

Igasugused nipid ja trikid on teretulnud.
Vasta
#6

(06-08-2020, 20:18 PM)Xtreme Kirjutas:   sooviks teada mitme amprine 3f kaitse tänapäevastel 5.5kw raamidel tehases külge pannakse, uuendaksin enda oma ka ära.

Igasugused nipid ja trikid on teretulnud.
5,5x4/3= umbes 8A. Pluss käivitusvool, 16A C tähisega peaks käivitama ja töötama, võibolla 10A ka, oleneb käivitamise aegse massi suurusest ja kui raskelt koormatakse töötamise ajal (et juba pöörded kergelt langevad pikka aega).

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#7

(06-08-2020, 20:46 PM)aavu Kirjutas:  
(06-08-2020, 20:18 PM)Xtreme Kirjutas:   sooviks teada mitme amprine 3f kaitse tänapäevastel 5.5kw raamidel tehases külge pannakse, uuendaksin enda oma ka ära.

Igasugused nipid ja trikid on teretulnud.
5,5x4/3= umbes 8A. Pluss käivitusvool, 16A C tähisega peaks käivitama ja töötama, võibolla 10A ka.
 Ise jõudsin samale järeldusele ,et 16A oleks mõistlik aga ühes videos oli tehasest tulnud 5.5kw isendil C25 kaitse.. seega ei teagi nüüd.
Vasta
#8

Tsitaat:5.5kw isendil C25 kaitse
Siis on see pöörlev mass, mida käima aetakse üüratult suur ja käivitusvoolu tarbitakse ikka terve minuti või kaks enne kui pöörded normi tõusebad. Muud selgitust ei oska, ehk ainult, et 16A said laos otsa ja 3A ei julgetud panna.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

(06-08-2020, 20:59 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:5.5kw isendil C25 kaitse
Siis on see pöörlev mass, mida käima aetakse üüratult suur ja käivitusvoolu tarbitakse ikka terve minuti või kaks enne kui pöörded normi tõusebad. Muud selgitust ei oska, ehk ainult, et 16A said laos otsa ja 3A ei julgetud panna.
Reaalsuses on seal olematu mass ja põhimõtteliselt koheselt saavutab mootor oma pöörded.
Kuna tegemist venemaal valmistatud isenditega siis võib see teine osa tõesti tõele vastata. Big Grin
Vasta
#10

Automaatkaitselüliti on vastavalt kaablile ja kaitseb seda. 
Mootori kaitseks on kas mootorikaitselüliti või termokaitse.
Vasta
#11

Lõikekiiruse tõstmiseks sagedusmuundur vahele või siis teeb kiirendava rihmülekande, nagu uuematel vene saeraamidel.
Mul isetehtud saeraam ja ka tähik mootori otsas. 2800Rpm on ikka vähe, seega sai sagedusmuundur vahele pandud. 6000Rpm olen lasknud.
Kartsin, et kiirem ketikiirus võrdub kuumema plaadiga, aga pole märkimisväärne, küll aga lõikekiiruses tuntav vahe.
Vasta
#12

Huvitaks veel ,et mis teritusnurki kasutate käial ,et stihli pikipuu ketti teritada.
10-85-0 ?
Vasta
#13

10 kraadi on teritusnurk. Kett peaks sama pingul olema nagu sael. Kui kett nüri ja lõtv läheb lõige lainetama. Keti teritusega on jah keeruline, et mina pole ka teritusmasinaga seda kätte saanud, mis ise käsitsi ja raamil teritus. NB! kui korra nässu läheb, siis olen ise teisele saele keti ümber tõstnud ja edasi lõiganud ja nurka ka suurendanud, toimib küll. Kui kett nüri, on jah, vaja suuremat jõudu. Saepuru järgi saan alati teada, kas on nüridamaks  läinud, tekib kohe tähiku juures peenike tolm, muidu ikka saepuru moodi. Kuulsin, et Eesti tünnisaunad pidid Euroopas hetkel tegijad olema seoses koroonaga. Tünnisauna jaoks vaja ainult spets höövlit, et lauast kaar kätte saada.
Vasta
#14

Jah 10 kraadi on teritusnurk aga täpsemalt huvitaks külje plaadi nurk ehk siis käia ülevalt-alla tulemis nurk. Üldiselt on see 60 kraadi aga arvan ,et pikipuu ketil peaks see nurk olema vähe suurem.
Vasta
#15

Viil peab täpselt 90 kraadi olema saeketi suhtes just Stihli ketiga ja 4mm viil. Husqul on vist 5 kraadi ,teritades viili ots keti suhtes taevapoole.
Vasta
#16

Kuna Logosol kasutab oma raamidel samu kette siis sain oma otsitud nurga sealt. Ehk siis 10-60-0.
Soetasin uue käia ka, peale esimest teritust tundus okei.

Ainuke jama on ,et materjali paksus kõigub julmalt. Kuna üldine saetöö ja igasugune hooldus on käpas siis tean ,et ei ole keti,lati ega liigse surumise viga.
Olen täheldanud ,et peale lõikamist lähevad prussid 'banaani' ja kui raami peal teistpidi need keerata ,et mõõtu lõigata siis kohati ei ole vastu raami põhja. 
Olen jõuga otsi alla vajutanud ja kinni keeranud aga tundub ,et lõikamisel ikkagi kipub tagasi minema. Eks jama ole ka selles ,et lõikan 5m palki ja pinguteid on ainult 2 (otstes).
Tegin täna 2 pingutid juurde ,et saaks korralikult palgi kinni. Siis veel mis ei meeldi on ,et raami  nö toed jagunevad lollisti, kui lõigata 5m palki siis ots jääb ~1m toest üle. Raudtee kogupikkus vast 7m.

Igasugune nõu on teretulnud.
Vasta
#17

Suvel päikese käes lõigates hakkab lõigatud materjal eriti elama.Ja lehtpuu lauad lähevad lõhki.Lõige ilusam tulemus tuleb metsakuivast või läbikülmunust toorest materjalist
Vasta
#18

Ma muidu lõikangi metsakuiva, talvel langetatud ning  kevadel sai veetud ja nüüdseks on päris jõhkralt pragusi täis aga õnneks keskelt saab ikka korraliku materjali kätte.
Ammu oleks pidanud tegelt selle raami soetama, kuna eelnevatel aastatel läks kõik kütteks.
Vasta
#19

Mu kogemus selline, et üraskikahjuga metsakuiv annab pärast staabeldushunnikust võttes kõige viletsama lõpptulemuse. Näeb kole välja ning läheb kõveraks. Ja isegi juhul, kui ilusti maha langetatud ja mitte murdudes pragusid sisse tõmmanud. Aga ka toore materjali puhul see on isegi hea saega lõigates täitsa tavaline et suur hulk materjali kõveraks läheb. Mõne prussiga näed kohe raamil ära juba, et läheb kõveraks, mõni pärast kuivamist. Ja paksused kõiguvad. Kuni 10% laiuses/paksusest võib vabalt ära kaduda kuivamise käigus. Lõigates 100mm materjal kõik 90-95mm pärast. No ja oleks et siis vähemalt ühtlaselt kokku tõmbaks, aga ei, iga ots erimoodi ikka. Küllap kuivati teenust kasutades saab parem.
Vasta
#20

Minu arusaam oli ,et metsakuiv on kõige stabiilsem aga tuleb välja ,et siiski mitte.
Aga minul jah on raamil näha kui kõveraks nad lähevad nii kui ümber keerad ja siis pean prussi otste peale vajutama ,et vastu raami läheks aga eks sellega jälle kergitab end keskelt ja lõpp tulemus ongi ,et otsad on enam vähem aga keskelt 5mm vähem. Aga õnneks esimene projekt on post vundamendist 10x10 prussist katusealune, seega ei peagi väga millimeetri pealt materjal olema, küll aga tahaks tulevikus ka majas antud materjali kasutada.

Tänud info eest, jälle targem!

Küsiks veel ,et kas mökerdate palke/materjali otsi mingisuguse jamaga? Kui siis millega?

Ning õlituseks kasutate saeketi õli või on keegi mingi odavama alternatiivi leidnud?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne