[Envir]

Panime lindid peale. Lintide peale vedamiseks sai paeltest kokku seotud kaks liikumatut silmust. Need sai üksteisest O O läbi torgatud ning ümber otsmiste lindikilpide pandud. Ühe lindi otsa kinnitasin silmusest koormarihmaga, teise vedasin ketttaliga lähedale. Sedasi linti päris kokku ei saanud, sest paelte tekstiili venivus ei võimaldanud lõpuni pingutamist. Lõpliku koostamise tarvis modisime sõiduauto vedru kokkusurumise tõmmitsat. Tõmmitsa teiseks otsaks keevitasin puksile plaadikese ja nii sai tõmmitsa mõlemad otsad otsmiste lülide vahele torgata. Tõmmitsa ja akukeeraja abil põristasin alguses kohale ühe lindi serva, torkasin poldi sisse. Seejärel teise serva ning koputasin poldi lõpuni. Splintimiseks kasutasime 4mm 12.9 tugevusega poldikest koos mutriga.

Võib öelda, et suuremad remonditööd on praeguseks lõpetatud. 

Praegune seis
   

Usun, et on huvipakkuv teada, kuidas masin maapinnaga käitub. See on nii ja on naa. Üpris selge, et raudlint ei ole pinnalistele puujuurtele sõber. Teisalt oma kandepinna suuruse ning konkreetse haarduvuse tõttu ei lõhu masinake ülemäära. Hea on, et sujuvama pöörderaadiuse korral saab kasutada külgsirduri lahutamist. Aga isegi õrnal turbasamblal piduriga veits järsemaid pöördeid tehes ei juhtu midagi väga hirmsat. Tegin pildi kohas, kus on küll suhteliselt kõrge hein (mis kannab tegelikult hästi), aga üldiselt pehme ja vesine. Saapaga käies nätsub.

Jäljed. Noolega on vesised kohad
   

[Envir]

Otseselt pole vaja masinast praegu kirjutada, sest tehnika vaatamata töötegemisele peab. Räägime kasutamisest. Masinal on peal mootor Yanmar NF 110, mis annab välja 11kW/2400p/min. Tegemist on vedelikjahutusega (!) kompaktmootoriga (mootori YT), mis on ehitatud ühte tükki radiaatori, jahutusvedeliku anuma, generaatori ja starteriga. Väga omapärane  inseneritöö produkt. Eeltoodud videos käivitab säga seda ühe käega: laseb teisega kompressiooni maha, kerib vändast hoo üles, siis laseb kompressiooni peale ning mootor kargab hooga üle survetakti käima. Ma pole niimoodi seda mootorit käima saanud, hoo saab üles küll, aga üle survetakti ta hooga ei lähe. Vb soojemal ajal proovida, aga praeguste temperatuuridega tahab starteriga veits käiamist saada. Starteriga läheb üldiselt hästi käima, aga -10 tahtis ikka kerimist. Kui on pool meetrit lund, millest läbi rupjata, siis jääb sellest mootorist väheks. 3. käiguga on must väljas ja ei jaksa minna.

Olen temaga välja vedanud nii 5m palke kui küttematerjali. Teenib olemasolevas konfiguratsioonis väga hästi, eriti heaks asjaks on täpselt paraja suurusega vintsipoom. Külgedele on lisatud sarapuust kaikad, mille vahele saab küttematerjali laduda. Kuna käivitub hästi ja temaga liikumine on mugav, siis olen töö jaotanud nii, et päeva alguses saab materjal pikali lastud, laasitud ja järgatud, päeva teises osas välja veetud. Kuna lund tuleb pidevalt peale, siis pole mõtet materjali korraga palju ette valmis teha. Ainult niipalju, kui jaksab samal päeval välja vedada. Pole teada, mida järgmine päev toob, kas üüratu lume või miinuskraadid ning kas saab/viitsib üldse metsa minna. Nii on teada, et mis käes, see käes ja ei pea ekstra tööd lumega kaetud või kinni külmunud materjali kätte saamiseks tegema.

Olen metsa tehes valmis tehtud materjali varemalt ikka kokku koondanud, sest esiteks pole ühe korraga tehtud kogus piisav, et bellakaga järgi minna. Teiseks on peale langetatud paksu okste kihi alla jäänud materjali väga kehva kätte saada. Kui talvel peaks korraliku lume maha lööma, siis laiali jäetud ja külmunud materjali pole võimalik lume ja okste alt üldse kätte saada. Talve jooksul koondatud materjali väljavedu on seni käinud talve lõpus suurema tööna ühekorraga. Seepärast on mõte liikunud väiksema hüdrotõstuki suunas. Seni on see aga ostmata jäänud, sest odavama otsa asjad tunduvad s*talt kokku pandud tolgendavate voolikutega nõkutavad niglad. Ega nad nii odavad ka pole ja pakutava kvaliteedi eest on kahju küsitavaid summasid maksta. Kallima otsa asjad (nt Vahva Jussi) ei teeni oma hinda mul iialgi tagasi. Frustratsioon eksole. Nüüd "uue" masinaga muutus töötaktika, loobusime koondamise vaheetapist. Kui on suurem materjali vedu korraga, oleks tõstmiseks hüdrotõstukit loomulikult vaja. Kui materjal paikneb laiali, masinaga sõidetakse juppidele piisavalt lähedale ja juppe pole korraga eriti palju, siis pole väga vahet, kas teda on või pole. Isegi hea on käsitsi peale visata, sest nii saab liigutada ja külmal ajal vahepeal parajalt sooja teha. Peenem küttematerjal on enda vähemaks vaevamiseks nagunii ainult ~1,8m pikk. Palgimoodi juppide koormasse ja hunnikusse saamiseks on vints.

Ja metallroomik on talvega hea! Pole vahet, kas on sula või miinus, ühtviisi hästi sõidab ikka. Mul on käsil üraskikolde likvideerimine, mis asub keset tihedat metsa. Lumega saab kannakaid lasta, mis on mugav, kuna manööverdamiseks oli/on vähe ruumi. Teiseks on raudlindiga maru mugav palke koondada. Hunniku kõrvale veetud palgile saab poolpiketi lindiga peale sõita ning palgid tihedasti üksteise vastu litsuda. Teise ja enama hunniku korruse tegemine nii mugav küll pole. Tuleb poolviltu vintsiga üle hunniku peale vinnata, käsitsi kohale kaaluda ja masinaga ühte rivisse lükata. Trossi ja masinaga jebi on, aga kuna iga liigutus toimib, siis omatarbeks vähehaaval tehes pole suurt probleemi.

[meli666]

Kuidas siis lintpõkatsil läheb? Päris huvitav massin ja põnev oleks toimetamistest lugeda, võimalusel ka pilte vaadata.

[Envir]

Vabandust, 1,5a tagasi on mult küsimus küsitud ja ma pole vastanud. Tänan küsimast, hästi läheb! Masin on teinud tänaseks neli hooaega. Äraütlemata vintske pill, käivitub ja töötab endiselt hästi. Tänaseks päevaks on tähikud küllaltki läbi ning vintsi peaks maha tõstma ja korda tegema, sellega on probleeme. Loodetavasti õnnestub tähikud kuskilt leida või kohandada.

Muidu ma meisterdasin vahepeal ühe raamikese, millega puid vedada. Mul suht väike krunt ja kuna tegelen püsimetsandusega, siis materjali tekib korraga vähe. Õigemini, kelle vaatest vähe? 

Mul on metsas näiteks hulga vanu haabasid, nendel sindritel on taeliku sisse löönud. Kui viljakehad juba väljas, siis on puu olukord kas halb või väga halb. Ja kui metsas on 50-60cm läbimõõduga haavatüved, siis mida nendega teha? No variant oleks kütteks teha. Kui järgi mõelda, siis see nii väga variant polegi, sest niisuguste tüvede tegemine käib ainult käsitsi. Kui tüvesid tekib mõni tihu juba, siis neid käsitsi peale tööd lõhkuda on ca kuuajaline projekt. Kellegile mõnda tihu palki müüa on päris keeruline, võib jopata, aga võib ka mitte. Kui ei joppa, siis istud oma palkide otsas.

Seepärast sai siis raam kokku pandud.

Tagantvaade
   

Eestvaade
   

Alustame
   

Oleme kohal
   

[tõnn]

Haavataelik paneb puu seestpoolt mädanema?

[Envir]

Haabadel on palju hädasid. Haavataelik paneb tüve seestpoolt mädanema jah, aga enamasti algab kolle kännust kõrgemalt. (Kuigi hilisemas staadiumis võib kahjustus ülevalt poolt juureni jõuda küll.) Pildil näha olev puu on minu hinnangul kahjustatud millegi muu tõttu (näiteks haavaürask). Sellises ulatuses kahjustatud tüvel peaksid taeliku korral viljakehad näha olema.

Siinpool kandis Harjumaal metsast tervet haaba leida on küllaltki haruldane. Paljudel veel väga noortel puudel on haavaüraski tõugud sees, lisaks erinevad mädanikud. Vanematel, nagu öeldud, palju taelikut.

Samas hästi üllatav on haabade hea tervis näiteks muidu ju väga ebasoodsate kasvutingimustega Soomaal - mina pole selliseid elu ja tervise juures haavapõrakaid kuskil mujal näinud!