Projekt "4x4 UTV"
#81

Lammaris olev on tootja originaal. Poest täna müüdav EI OLE kusagilt otsast võrreldav tugeva originaalseadmega, vaid on lühiajalises tööks mõeldud ersats. Sobib sellisena hästi tänapäevasesse lühiajalisele tootmisele suunatud raiskamismajandusse.

Aga uus lõhnab igal juhul pareminiWink Ning sellest ei ole läbi käinud sadade kilode viisi kärbseid.
Vasta
#82

Hakkasin raami tegema. Kasti põhja kõrgus tuleb umbes meetri peale, mis on hea paras. Saab sirge seljaga tööriistu/saagi jm peale panna ja maha võtta.
Vasta
#83

(05-10-2020, 08:44 AM)donn Kirjutas:   Plaan see juhi kõrvale sobitada vasakule poole: väntvõlli pöörlemise suund ja kk+difri asetus mootori küljes + BMW difrite pöörlemissuunad ei jäta just palju valikuvõimalusi.

Kas mootorit ei saa teistpidi keerata? Siis saaks juhi vasakule paigutada ja roolilati lahendus jääks õige.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#84

Kuidas see probleem laheneb et difritel poolteljed eri suundades pöörlevad?
Kas tuleb veel mingi reduktor vahele ühele sillale mis pöörlemissuunda muudab või keerad ühe difri selili?
Hetkel tundub, et otsakaas ei mahu selili raami torude vahele ja kõrgemale tõstes pole kindel kas sisemised veovõlli otsad, mis jäävad niigi suure nurga alla lubavad difrit ülespoole tõsta.
Seepärast ma soovitaks veenduda, et sisemiste otste liikumismaast  ikka piisab rataste väljakeeramiseks ja samal ajal amortisaatori kokkuminekuks sest BMW sisemised otsad liiguvad üsna vähe telgsuunas.
Keerates veovõlli suure nurga alla kaob aga see liikumismaa pea täielikult ära.
Kirjutan seepärast, et kunagi sai Nivale BMW veovõlli otsi mõeldud kuid liikumismaast ei piisanud, kuna ratast välja keerates pidi võll lühenema 28mm kuid ei andnud seda välja.
Vasta
#85

Tiffritega tundub küll mustkunst, aga kõik õige üks sõidab edasi, teine tagurdab.
Vasta
#86

Mitte siis kui ümber pööratud on? Ma kunagi ka mõtisklesin sellist varianti Rolleyes
Vasta
#87

Diffrite ja pöörlemissuundadega on kõik kombes kui nad saavad momendi samas suunas pöörlevalt kardaanilt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#88

Kas mootorit ei saa teistpidi keerata? Siis saaks juhi vasakule paigutada ja roolilati lahendus jääks õige.
[/quote]

Saab aga siis tuleb ka mõlemad diffrid tagurpidi keerata.
Vasta
#89

Ei tule mõlemat difrit keerata vaid ainult üht.
Üht tuleb nagunii keerata kui vahereduktorit ei kasuta mis suunda muudab.
Vasta
#90

(11-10-2020, 12:18 PM)2715 Kirjutas:  Ei tule mõlemat difrit keerata vaid ainult üht.
Üht tuleb nagunii keerata kui vahereduktorit ei kasuta mis suunda muudab.
Minu ATV-l mõlemad diffrid õiget pidi.
Vasta
#91

Tuleb välja et ei tule jah keerata ning vabandan valeinfo levitamise pärast.
Naabril on 4x4 traktor tehtud ja sel üks sild selili kuid selle agaga, et seal saab sillas redukrori ümber keerata ja kuna keegi ongi seda ennem teinud siis on sild selili pandud.
Ei pannud algul tähele ja kohe võõrale soovitama ilma üle kontrollimata...
Vasta
#92

Kui silla keerad all teisipidi  siis kurikad jäävad teine teizele poole taldrikut ja see muudabki pöörlemise ära. Kui nüüd reduktor kummuli pöörata siis tõmbab küll kone pooleks.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#93

Mis puudutab terminit "TWIN shock" automaailmas, siis ma eksisin - "Twin" ongi autoamortide puhul ehituslik termin. Enda vabanduseks võin ainult öelda, et tulen mootorrataste maailmast ja seal tähendab "twin shock" tsiklikirjelduses reaalselt kahe tagumise amordiga mootorratast.

Difrite arutelu nende peapeale pööramisest on kuum teema ka juutuubis. Kui aga natuke aega võtta ja pikemalt mõelda difrite asetuse peale, siis ju saab aru küll, et esimene differ seljaga sõidusuunda keeratuna juba võimaldabki sillad ühtepidi tööle panna. Pea peale/selili ei ole enam mingit vajadust keerata.

Küll aga juhiti seal tähelepanu sellele, et esimesele difrile ei ole tervislik see tagurpidi töötamine. Pidi hammakad kiiremini ära kulutama vms. On kellelgi kogemust selles osas? On see hirm põhjendatud? Selliste eeldatavalt väikeste läbisõitude juures, mis see masin siin kodu ümber tegema hakkab, ma isiklikult ei usu, et kõrvits laiali lendab.
Vasta
#94

(12-10-2020, 09:08 AM)donn Kirjutas:  ...Küll aga juhiti seal tähelepanu sellele, et esimesele difrile ei ole tervislik see tagurpidi töötamine. Pidi hammakad kiiremini ära kulutama vms. On kellelgi kogemust selles osas? On see hirm põhjendatud? Selliste eeldatavalt väikeste läbisõitude juures, mis see masin siin kodu ümber tegema hakkab, ma isiklikult ei usu, et kõrvits laiali lendab.
Sisuliselt on tegu ju tagurdamisega ning sellisel juhul peaks ka sõiduautodel hammakad ära kuluma kui elu jooksul saab ühelt maalt piisavalt palju tagurdatud.
Iseasi on suurem müra ja undamine, mis tavaliselt auto tagurdamisega kaasneb, aga kas see tuleb rohkem käigukastist või ka difrist on vast üsnagi autopõhine ning kas see maastikumasina puhul üldse mingit rolli mängib.
Vasta
#95

Kaldun arvama, et sinu masina väiksema koormuse (mida vähendab veel fakt, et seda esisillas kasutatakse) ja läbisõidu juures ei oma see tagurpidi käimine tähtsust.
Mina võtan tavaliselt selliseid juppe, mis on olulistes sõlmedes kasutuses, ühe varuks ja panen riiulisse.
Võibolla läheb vaja ühe, võibolla 10a. pärast, aga ikka lihtsam kui taas meelde tuletada, mis krdi masina küljest see või too jupp jälle pärit on.
Sul muidugi välismälu olemas, saad oma tehtud videod uuesti üle vaadata.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#96

Riskiks veel korra arvamust avaldada selle tagurpidi töötamise osas.
Esiteks korralik ülekanne tagurpidi töötades ei unda sest see oleks mootoriga pidurdades väga häiriv, kuid tagurpidi veol on ülekande väändetaluvus kindlasti väiksem.
Nimelt tegu on hüpoidülekandega, kus vedav hammasratas on nihutatud tsentrist allapoole ja see tingib, et auto edasilükkamisel tekib vastujõud, mis püüab tigu korpusest välja lükata.
Seepärast ongi teo sisemine laager oluliselt suurem et seda jõudu vastu võtta.
Tagurpidi töötamisel püütakse aga tigu sisse vedada ning kuna välimine laager on märksa väiksem polegi ülekande tugevusvaru tagurpidi sama mis edaspidi.
Lisaks on hamba kuju optimeeritud ühele poole jõudu üle kandma ja seepärast on ühel pool hamba tööpinnad risti ülekande teljega et ei tekiks taldrikut hambumisest väljasuruvat jõudu.
Treine külg on seetõttu topelt nurgaga ning tekib arvestatav jõud, mis püüab hambumist laiali suruda.
Teades aga BMW difri tugevusvaru, siis tegemist on väga tugeva asjaga, mida nende ratastega ja selle sõiduki massiga pole kindlasti võimalik kunagi ära lõhkuda.
Vasta
#97

ATV-del kõigil ees differ pisem kui taga ja ikka läheb tagumine esimesena teise ilma, eriti kui vead raskeid asju. Esimese diffrit katkisena polegi näinud veel. Muidugi sellise rehviga saavad need vb rohkem valu kuigi pidamist vist vähem kui slikil asfaldil.(rohkem väänet käib siduri haakumisel läbi)

Üldiselt lendab neil korpus ribadeks, laagrid ja hammasrattad on väga tugevad.
Vasta
#98

Tagaamordid koos, kinnituste asukoht paigas (vaja veel tugevdada), alustasin katuseraami ehitusega.
Vasta
#99

Sul tuleb sinna masina katusele kindlasti ka suusaboks? See sobiks sinna ideaalselt Cool

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta

Areneb, vaikselt:
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne