Sidest (poolitus robotniidukiteemast)
#1

Oled kindel, et muruniidukitele korrektsiooninfo edastamisel kohalikust baasjaamast kasutatakse "digitaalmodulatsiooni"?

Märkimisväärne hulk Leica vanema ehitustehnika kasutajaid vandus seletamatuid sidekatkestusi, kui RTK tuli baasjaamast üle raadiomodemi. Mured kadusid, kui koliti üle virtuaalbaasjaamadele üle GSM. Sama ämber oli ka Trimble odavamas otsas, kallimaga seda häda polnud. Põllumajandus kasutas valdavalt odavamat otsa. No GSM peal on jälle omad hädad, kui ühendus tugijaamade vahel hüppab.

Juhtmevabast sidest veel veidi reaalsest elust. Meil on õnn kasutada Delta Ohmi juhtmevaba logerit, mis teoorias on "digitaalselt moduleeritud" raadiomodemühendusega, aga reaalselt peab olema taskus oleva telefoni andmeside maas, et ühendus toimiks. No, võib-olla on mu pea kolmeaastane Sony tõesti nii ränk traktor, et läbistab kogu eetri täis ja udupeenike itaalia elektroonika ei jõua sellest üle karjuda. 

Mitte ükski modulatsioon ei suuda asendada levi: kui signaal sumbub või kaetakse mõne vastikult sobiva harmoonilise läbuga, siis vastuvõttu ei toimu. Ning kliendil on sügavalt savi, kas kontaktivõimetuse põhjus on digitaalne sobimatus või elektromagentside eripära: kui ei toimi, on kasutu. Ükskõik, mida turundus ja müügigurud parasjagu ka väidavad.
Vasta
#2

Palju juttu, vähe konkreetsust. Viita palun konkreetsetele rakendustele ja kontrolli palun esmalt, et need oleks turule tulnud ajal, mil müralaadsed signaalid massidesse läksid. See juhtus ca 15a tagasi ja näited nn kaubanduslike nimetustena on 3G ja Wifi.

Umbmäärased väited levi asendamatuse kohta on kenad loosungid, aga neid pole mõtet pilduda, kui küsimus on häirekindluses.
Digitaalfilter on imeline asi (guugel aitab aru saada, kui hea) ning on enamusel meil mobiiltelefoni näol taskus viimased 15a.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#3

Ühesõnaga Sa väidad, et kõrgsagedusside kodeerimine digitaalselt kaotab maagiliselt ära füüsikalised tõkked? Turunduse mula, tasuta lõunaid ei ole olemas. Rolleyes

See on väga õige, et kodeerimine võimaldab samasse vahemikku toppida rohkem ühendusi ja neid teineteise eest ka kaitsta. Aga paraku lisab iga vahendaja oma obroki ja mitte harvad pole juhud, kus seadme aknas näed kenasti ühenduse tugevust 70% või rohkem, aga reaalselt ei saa tarkvara ühendust. Minul tarbijana pole vahet, kas viga on tarkvaras, raudvaras või mingis lollis interferentsis - "see vidin" ju ei tööta. Maaletooja sügab kukalt ja ei suuda lahendust pakkuda. Nihutame masinat mõned meetrid ja kassanäe - toimib.

Kuigi tõesti, viimase paari aasta rakendused on olnud häirekindlamad. Aga veel ei ole alust trakse paugutada, et nüüd on side raudpoltkindel.

Ei ole ainult Eesti mure, on rahvusvaheline. Esineb piisavalt harva, et tootjate juristid suudavad need mõned põikpäisemad kliendid ära menetleda ja kuna enamus meist ei viitsi lihtsalt kakelda, siis nii jääbki.
Vasta
#4

Avan natuke lidari probleeme muruniiduki kontekstis. Tõmbaks kohe paralleele robot tolmuimejatega. "Maad" ja "taevast" pole kummalgi mõtet uurida, uurida tuleb enda liikumiskõrgusel ehk maapinna kohal olevat maailma. Selleks on otstarbekas 360 kraadi horisontaalpinnas pöörlev skänner. Tolmuimejal on lihtne püsida põrandaga paralleelselt, niiduk seevastu ukerdab koguaeg ebatasasusi mööda ja seetõttu skännib pigem maad ja taevast vaheldumisi. Navigatsiooni osas on olemas SLAM (simultaneous localization and mapping) algoritm, mis vajab verikaalseid pindu ja nurkasid, mida toas on palju kuid õues/aias praktiliselt üldse mitte, seega SLAM jääb ära. Siis on veel müra (valepeegeldused) mure. Märjad pinnad ja vesi on päris tõsised põhjustajad, peegelpinnad ka muidugi aga palju neid aias ikka on. Ja kuidas hoida õuetingimustes skänner ilusa puhtana? Tilk skänneril ja asi ei toimi. Kuidas teha ilma otsa sõitmata vahet asjadel, mis annavad skännerile tabamuse, kuid millest tuleks üle sõita/ära niita ja päris takistustel? Isegi tubane tolmuimeja kasutab lidari infot pidurduseks ainult, otsa sõidab ikkagi. Aga iga võilille ees pole mõistlik pidurdada. 
Kokkuvõtvalt kuna SLAM ei toimiks, siis pole lidaril suurt mõtet, takistuste ees pidurdamiseks on lihtsamaidki lahendusi.
Vasta
#5

Aitäh.

Veel rumalaid küsimusi. Mis sagedusega lidar loeb? Kuivõrd on tuules kõikuv kõrreke ja sarnase punktipilve andev puutüvi lidari andmemassiivis erinevad? On kõikuva kõrre punktipilv "hõredam"?

Kuivõrd erinevad autodel/iseliikuritel kasutatavad lidarid kõneksoleva tolmulooma omast?
Vasta
#6

Sagedus võib olla misiganes alates väikestest numbritest kuni miljonite mõõtmisteni sekundis. Kõrs ja tüvi näevad muidugi erinevad välja (eriti inimsilmale), masin aga ei identifitseeri asju nii hästi ja kiirelt ilma peene tarkvara ja suure arvutusjõudluseta. 
Autod ei kaardista, see on põhivahe, ainult takistusi/liikuvaid ohtusid/ümbruskonna hetkeseisu tuvastavad. Tarkvara teeb olulisema osa ära. Skännerid on tolmuimejat natuke edasiarendused, ühe tasapinna asemel on vaateväli alla/üles suunal natuke laiem (ühe kiire asemel multibeam lahendus). Ja tüüpiliselt on autol skännereid mitu.
Vasta
#7

Komstasin ühe video otsa, millest veidi näeb, mida ja kuidas tänase tasemega isejiuhtivad seadmed maailma "näevad":
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne