Nissan Vanette WUC22, 1994 (1992)
#21

Takistus 0 ei anna auto voolude juures MITTE MINGIT infot. Ainult vooluga koos, st proovilamp. Selles ahelas soovitan taaskord oma lemmikut, 100vatist H4.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#22

Kui ma õigesti aru sain, siis probleem ei ole mitte teise (musta) relee toimivuses, vaid selle juhtpinge puudumises (roheline ja punavalge juhe). Siin H4 ei aita rohkem kui multimeeter. Tuleb mõõta, kas mustale releele sisendis rohelisse ja punavalgesse juhtmesse saabub mingil hetkel pinge sisse ? Kui jah, siis sealt edasi on defekteerimine lapsemäng.

Teine küsimus on see, et kust pärineb eeldus, et musta releed juhib hall relee? See, et hall juhtrelee plõksub süüte keeramisel ei tähenda veel ju midagi? Ja igaljuhul peab kuskil ahelas olema ka see termokontrolli või ajakontrolli värk, mis eelsüütega tavaliselt kaasas käib. See võib eelneda esimesele releele või järgneda. 
Skeemi ei jõudnud hetkel vaadata, aga vaevalt, et sealt seda näeb, milline neist kolmest pildilolevast releest on pildilolev hall.
Vasta
#23

Siin on see releede mäng peenemalt lahti kirjutatud:

Реле находятся в нише аккумуляторного отсека, ближе к рулю.
Управление сложное, завязано на спец. блок управления.
Предохранители там-же, в отсеке.
Реле заменять имеет смысл при воостановлении двухконтурности системы.
Логика там простая - первая ступень запускается при появлении ключа в замке зажигания (в нем есть отдельная цепь), далее калятся все свечи в параллели, потом пути логики множатся, но в результате достигается состояние, когда свечи во время запуска калятся попарно параллельно (как раз те самые расчетные полаккумулятора при норме свечей 6.5В).
Соответственно, работают два реле.
© Источник: https://mikrob.ru/viewtopic.php?t=58654

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#24

(30-11-2020, 23:59 PM)TeeTL Kirjutas:  Kui ma õigesti aru sain, siis probleem ei ole mitte teise (musta) relee toimivuses, vaid selle juhtpinge puudumises (roheline ja punavalge juhe). Siin H4 ei aita rohkem kui multimeeter. Tuleb mõõta, kas mustale releele sisendis rohelisse ja punavalgesse juhtmesse saabub mingil hetkel pinge sisse ? Kui jah, siis sealt edasi on defekteerimine lapsemäng.

Teine küsimus on see, et kust pärineb eeldus, et musta releed juhib hall relee? See, et hall juhtrelee plõksub süüte keeramisel ei tähenda veel ju midagi? Ja igaljuhul peab kuskil ahelas olema ka see termokontrolli või ajakontrolli värk, mis eelsüütega tavaliselt kaasas käib. See võib eelneda esimesele releele või järgneda. 
Skeemi ei jõudnud hetkel vaadata, aga vaevalt, et sealt seda näeb, milline neist kolmest pildilolevast releest on pildilolev hall.
Esimese küsimuse vastus on ei. Musta relee sisendisse ei saabu vool süüdet keerates. (mis tahes kahte juhtmesse, kolmas juhe läheb mustast releest otse küünaldesse.) 
Teise küsimuse vastus on puhas spekulatsioon. Ilma skeemita ei näe, kas juhib või mittes. Samas kui uurin takistust multimeetriga halli relee ja musta relee sisendis/väljundis, siis ühest juhtmest saan kõrge takistusega näidu nende vahel. Vaatan teine päev täpsemalt ka pirniga jne. Loll lugu on, et venekeelt sai küll koolis õpitud, kuid rääkida ei mõista midagi enam.
Vasta
#25

Sa pead aru saama, kuidas see asi töötab, kõik muu on jama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#26

Atrises on mingi algeline skeem sellele masinale ja selle kohaselt tuleb eelsüüte releele juhtimine otse mootori juhtplokist nagu tavaliselt. Kui juhtimist pole ja juhtmed terved, siis keskenduda võiks temp andurile, millelt suure tõenäosusega tuleb sisend.
Vasta
#27
Photo 

(30-11-2020, 22:33 PM)andtalk Kirjutas:  
(30-11-2020, 22:25 PM)spitfire Kirjutas:  Selle musta relee töörežiimi kirjeldus, et kui otse vool, siis on klikk ja muidu mitte muhvigi meenutas mulle, ühte sarnast keissi kus relee näpu vahel töötas, aga auto peal mitte. (Ma muidugi ei tea kuidas sa seda testisid.) Hiljem selgus, et üks relee jalg oli plaadi küljest pooleldi lahti. Ega ma muidu seda oleksoloogiat poleks meenutanud, aga see kurivaim, oli Nissan.
Ja ma muidugi ei tea kas testisin õigesti. Testisin sama moodi mõlemat releed. (releede skeem oli kleebitud nende peale aga see oli ära kulunud mõlemal)

[Pilt: dav.jpg]
1-2 andsin 12V - käis klõps. Peale klõpsu mõõtsin takistuse 3-4 vahel ja takistus 0. Takistus on lõpmatu kui 1-2 voolu ei anna. Täpselt sama moodi käitus vasakul olev relee.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
.pdf Venekeelsed diagrammid.pdf Suurus: 11.8 MB  Tõmbamised: 181
Vasta
#28

Sama ajastu Terranodel on visuaalselt samasugune küünalde relee kasutusel.
Neil esineb sisemist oksüdeerimist, proovides töötab aga auto peal mitte.
Kui relee väikestele kontaktidele viieks sekundiks 12 V peale lasta, kas siis mootor käivitub?
Vasta
#29

(01-12-2020, 11:15 AM)raulex Kirjutas:  Sama ajastu Terranodel on visuaalselt samasugune küünalde relee kasutusel.
Neil esineb sisemist oksüdeerimist, proovides töötab aga auto peal mitte.
Kui relee väikestele kontaktidele viieks sekundiks 12 V peale lasta, kas siis mootor käivitub?
Tuleb testida. Hea soovitus!

Vahepeal tõlkisime venekeelsed skeemid kohalikku keelde.  Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#30

Siit tekib küll kahtlus, et kui mootori temperatuuri valetatakse sedapalju soojemaks, et mootori juhtplokile antud tabeli järgi enam küünlaid vaja pole, siis neid ka ei lülitata. Siin on muidugi rammus eeldus, et sihuke tabel üldse kontrolleri raamatukogus eksisteerib.

Küünaldele saab ju labaselt anda voolu suvalise traadijupiga, mille paned releepesa jõuklemmidele. Ma eeldan, et küsija teab, kuidas seda tehakse ennast ja autot maha põletamata... Ning eeldan ka seda, et küsija taipab juhtme maha tõmmata KOHE  peale mootori käivitumist, mitte ei põleta suurest rõõmust mootori käivitumise tõttu küünlaid läbi.
Vasta
#31

(01-12-2020, 11:41 AM)v6sa Kirjutas:  Siit tekib küll kahtlus, et kui mootori temperatuuri valetatakse sedapalju soojemaks, et mootori juhtplokile antud tabeli järgi enam küünlaid vaja pole, siis neid ka ei lülitata. Siin on muidugi rammus eeldus, et sihuke tabel üldse kontrolleri raamatukogus eksisteerib.

Küünaldele saab ju labaselt anda voolu suvalise traadijupiga, mille paned releepesa jõuklemmidele. Ma eeldan, et küsija teab, kuidas seda tehakse ennast ja autot maha põletamata... Ning eeldan ka seda, et küsija taipab juhtme maha tõmmata KOHE  peale mootori käivitumist, mitte ei põleta suurest rõõmust mootori käivitumise tõttu küünlaid läbi.
Jah, auto sedasi käima saanud ja korraks oli kavas lihtsama vastupanu teed minna ning eraldi nupp selle jaoks panna.. Releepesa jõuklemmile ei andnud voolu otse vaid pistikule, mis releepessa läheb (teise otsaga küünaldeni.) Sooja sai antud enne süütevõtit keeramata 6-8 sekundit, siis ühendus katkestada, koheselt süüdet keerata ja töötab.
Nupu variant peab olema nupukas variant. See peaks siis olema nupp, mis töötab peal hoides nt või lülitab ise end välja teatud sekundite jooksul. Niisama lüliti võib kogemata sisse ununeda.
Vasta
#32

Kui nupp (kindlasti isetagastuv) rahuldab, siis on see kõige lollikindlam variant.
Väga külmaga võib mootor pärast käivitumist stabiilseks tööks vajada veel paar korda nupu vajutust.
Teine hea asi on kontrollpirn , mis on ühendatud eelsüüteküünalde ja massi vahele. Kui pirn süttib, siis on ka küünaldel vool olemas.
Vasta
#33

Kui (mustale) releele ei tule juhtpinget, pole vahet, kas relee kontaktid on oksüdeerunud või mitte.

Skeemid ja juhtplokid on erinevad, sõltuvalt sellest, kas mootoril on "retsirkulatsioon" või ei ole.
Mis see retsirkulatsioon antud juhul tähendab, pole aimugi. Kütuse tagasivooluga või ilma?(kuidas saab üldse ilma olla?)

Samuti on TD mootoritel korraga kasutusel tavaküünlad ja "kahe kontaktiga" küünlad, ehk mille korpus ei ole massis, vaid massi ja plussi saab eraldi ühendada.
Sel juhul on veel erinevad skeemid ja üks releedest on ümberlülitava väljundkontaktiga.
Kas ainult TD mootoritel võis nii olla, või vahest ka LD, ei ole täpsustatud.

Ühine on kõigil see, et mõlemat releed lülitab juhtplokk otse ja et mõlemad releed juhivad küünlaid paralleelselt.
Tavaküünaldega variandis juhib üks relee küünlaid läbi takisti (mis on sisselaskekollektoris).
Mõlemal juhul on kahe eraldi relee mõte selles, et siis saavutatakse võimsam ja vähem võimsam töörežiim.

Üldine põhimõte sõltumata skeemist peaks olema ka see, et küünalde võimsusrežiimi juhtimiseks ja lõpuks täielikuks väljalülitamiseks kasutatakse: Jahutusvedeliku temp anduri signaali (60C), kiirussignaali (20kmh), väntvõlli anduri signaali (1000p/m), taimerit.

Sellest, mis kõigil skeemidel on ühine, saab järeldada, et oluline on mõlemad releed täpselt identifitseerida. Kumb on üks ja kumb teine. (skeemil numbritega 6 ja 7, asendiplaanil 5 ja 4 Big Grin)
Must relee on tõenäoliselt relee , mis juhib küünlaid otse (ehk skeemil 6 ja asendiplaanil 4).
Kui relee, mis plõksub süüte lülitamisel, on see teine relee (skeemil 7 ja asendiplaanil 5), mis juhib küünlaid läbi takisti, peaks küünalde siinile tulema mingisugunegi pinge kasvõi hetkeks. Seega kontrolli ka takistit, mis vist on üsna samasugune hõõgküünal (sisselaskekollektoris) ?
Teades, millisel releel on juhtsignaal, saab ka mõõta otse juhtplokis, kas seal tulevad signaalid on kummagi relee jaoks ok.

Ise ehitatud surunupu + releega küünalde juhtimine on igati toimiv variant, saab anda surakat vastavalt välistemperatuurile ja vajadusele. Natuke ebamugav on, kui küünlaid on vaja kuumutada ka mootori töötamise esimestel minutitel ja peab nuppu ise pikalt all hoidma.
Vasta
#34

(01-12-2020, 12:35 PM)TeeTL Kirjutas:  Sellest, mis kõigil skeemidel on ühine, saab järeldada, et oluline on mõlemad releed täpselt identifitseerida. Kumb on üks ja kumb teine. (skeemil numbritega 6 ja 7, asendiplaanil 5 ja 4 Big Grin)
Must relee on tõenäoliselt relee , mis juhib küünlaid otse (ehk skeemil 6 ja asendiplaanil 4).
Kui relee, mis plõksub süüte lülitamisel, on see teine relee (skeemil 7 ja asendiplaanil 5), mis juhib küünlaid läbi takisti, peaks küünalde siinile tulema mingisugunegi pinge kasvõi hetkeks. Seega kontrolli ka takistit, mis vist on üsna samasugune hõõgküünal (sisselaskekollektoris) ?
Teades, millisel releel on juhtsignaal, saab ka mõõta otse juhtplokis, kas seal tulevad signaalid on kummagi relee jaoks ok.

Ise ehitatud surunupu + releega küünalde juhtimine on igati toimiv variant, saab anda surakat vastavalt välistemperatuurile ja vajadusele. Natuke ebamugav on, kui küünlaid on vaja kuumutada ka mootori töötamise esimestel minutitel ja peab nuppu ise pikalt all hoidma.
Releede nummerdus on sul täpne. Must on skeemil 6 ja asendil 4. Hall on skeemil 7 ja asendil 5. Hall plöksib süüdet keerates. Mustani ei jõua surakas ja must otse seoses küünaldega. Ikka päris keeruline. Mitu releed, takistid jne juhtplokk. Kõik ühenduses. 

Küsimus diiselmootorite osas. Kui juhtplokk/aju arvab, et mootor on soe, kas see siis üldse paneb ilma asjata küünlad hõõguma? Kokkuvõttes iga lülitus vähendab eluiga, ehk on loodud sedasi, et sooja mootori korral ei lükka neid hõõgumagi.

Teine küsimus on nupu kohta. Kas ebaühtlane surunupuga küünalde soojendamine ei vähenda nende tööiga? Ju neile ka insenerid või asjapulgad arvutanud peale täpselt, mitu sekundit võib anda jne. Vabandan, kui väga rumal küsimus.  Big Grin
Vasta
#35

(01-12-2020, 12:59 PM)andtalk Kirjutas:  ...
Teine küsimus on nupu kohta. Kas ebaühtlane surunupuga küünalde soojendamine ei vähenda nende tööiga? Ju neile ka insenerid või asjapulgad arvutanud peale täpselt, mitu sekundit võib anda jne.
...

Ei ole rumal küsimus.

Kui kordades kauem "peal hoida", siis jah, vähendab. Võib ka lausa läbi põletada. Eriti soojal mootoril.

Üldiselt on inseneri lähteülesanne "tee nii odavalt, kui võimalik, aga nii hästi, et peaks vastu garantiiaja pluss nnnnn km". Või midagi sinnakanti. Ja siis nad nuputavad, kuidas neid kahte vastukäivat nõuet sedamoodi täita, et oleks elegantne, toimiv ja odav. No tänapäeval lisanduvad veel: turunduse tarbeks võimalikult "roheline", järelteeninduse töö tagamiseks vaid erivahenditega vahetatav, paigalduse hõlpsuse huvides robotpaigaldatav auto koostamisel, ...
Vasta
#36

Vahepeal kaevasime välja juhtploki doonorauto pealt. Kuna doonorauto läks paugust käima ka külmalt, siis ju hakkab nüüd ükshaaval neid takisteid, andureid, plokke ümber tõstma, et näha mis on. Tõesti, eeldusel, et juhtmestik on terve, siis leiab selle vea varem või hiljem üles.
Võib olla ka variant, et juhtplokk annab valet infot armatuurlaua temperatuuri kellale ning selle pärast ei kuku kell alla.... jne


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Pilt (pildid)
   
Vasta
#37

Temperatuuriandurit ei tahaks enne lammutamist ära kontrollida?
Vasta
#38

kuidas nii lihtne probleem nii keeruliseks aetakse  Rolleyestestriga pole siin midagi teha! ainult kontrollamp.see ju pea pool sajandit vana tehnika
Vasta
#39

Kas sellel mootoril on kaks temperatuuri andurit?
Üks temperatuurinäidiku ja teine juhtploki jaoks.
Vanettet pole ise näppinud, Urvanil  ja Terranol on küll kaks.
Vasta
#40

(01-12-2020, 15:49 PM)raulex Kirjutas:  Kas sellel mootoril on kaks temperatuuri andurit?
Üks temperatuurinäidiku ja teine juhtploki jaoks.
Vanettet pole ise näppinud, Urvanil  ja Terranol on küll kaks.
[Pilt: IMG-20201201-142539.jpg][Pilt: IMG-20201201-143617.jpg][Pilt: dav.jpg]
Kas need mõlemad on temp.andurid? St parempoolne on kindlasti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne